Tsiviilasi nr 2-21-16909
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
10. detsember 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-16909
Tsiviilasi
osaühing Rikman Capital pankrotiavaldus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja/võlgnik osaühing Rikman Capital (rgkood 11872370; asukoht Pikk 26-XXX, 80013 Pärnu; e-post [email protected]), seaduslik esindaja XXX H.T. ;
Kohtuistungi toimumise aeg
ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu; telefon 740 7662, XXX; e-post [email protected]) kirjalik menetlus
Asjaolud Osaühing Rikman Capital esitas kohtule 28.10.2021 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt asutati osaühing Rikman Capital 02.10.2009 O.M.Õ. poolt ärinimega O.S. 10.11.2010 sai ainuosanikuks T.R, kes realiseeris oma osa 17.11.2014 O.P, kes on ainuomanikuks tänaseni. Alates 22.12.2017 täidab XXX kohustusi H.T, kelle sisuliseks ülesandeks on olnud võlgniku lõpetamine. Võlgnikul on alates 2018 puudunud igapäevane majandustegevus. Juhatus tegeles investeeringute haldamise ja erinevate vaidluste lahendamisega. Bilansiliselt ületasid võlgniku varad võlgasid, nõuete realiseerimisega tegeles kohtutäitur Rannar Liitmaa. Käesoleval aastal aegus võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu vähemalt summas 15 731 eurot ning kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt läbi viidud täitemenetlused tuli lõpetada. Viimase tulemusena muutus võlgnik täielikult varatuks ning sellest tulenevalt püsivalt maksejõuetuks. Juhatus peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ebaõnnestunud finantsinvesteeringuid, mis tuli lootusetuna maha kanda klientide ebapiisava maksevõime tõttu, mil nõudeid ei õnnestunud enne aegumistähtaega realiseerida. Tartu Maakohus nimetas 02.11.2021 määrusega osaühing Rikman Capital ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et osaühing Rikman Capital on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed OÜ Rikman Capital, äriregistri kood 11872370, asukoht Pikk tn 26-XXX Pärnu; asutatud 2.10.2009. XXX: - T.T. (ik XXX) perioodil 11.01.2010 – 11.11.2010; - T.R. (ik XXX) perioodil 11.11.2010 – 07.10.2011; - L.M. (ik XXX) perioodil 07.10.2011 – 23.11.2011; - R.P. (ik XXX) perioodil 23.11.2011 – 02.07.2012; - T.R. (ik XXX) perioodil 02.07.2012 – 16.01.2015; - J.J. (ik XXX) perioodil 16.01.2015 – 24.04.2017; - M.L. (ik XXX) perioodil 24.04.2017 – 22.12.2017; - H.T. (ik XXX) perioodil 22.12.2017 – k.a. Prokuristiks on alates 16.01.2015 nimetatud M.K. (ik XXX). Osanik alates 17.11.2014 kuni k.a on O.P. (rg-kood XXX). Osakapitali suurus 2556 eurot. Viimane majandusaasta aruanne on registrile esitatud 2017. a eest. Registrijärgne põhitegevusala registri kohaselt: enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Pankrotiavalduses on XXX märkinud, et alates 2018 puudus sisuline majandustegevus ning juhatus tegeles investeeringute haldamise ja erinevate vaidluste lahendamisega. Vara
korteriomand XXX, võõrandatud 23.09.2014;
-
kinnistu XXX, võõrandatud 10.04.2012; kinnistu XXX, võõrandatud 25.04.2014; korteriomand XXX, võõrandatud 10.04.2012.
Ajutisele haldurile ei ole teada sissenõudmisel olevaid nõudeid kolmandatele isikute vastu. Ajutine haldur ei saa välistada, et edaspidise menetluse käigus võivad nõuded tekkida, kui esitatakse vastav algdokumentatsioon, mida suure tõenäosusega ei ole olemas või ei esitata. Võimalikke nõudeid oleks XXX saanud esitada eelmiste seotud isikute vastu, kuid mingil põhjusel ei ole seda teinud. Käesoleval ajal näiteks M.K. vastu deebetkaardiga tasutud ettevõtlusega mitte seotud kulude tagasinõude õigus on aegumas või juba aegunud. Kohustused Täitemenetluste registris on võlgniku vara suhtes kaheksa aktiivset täitemenetlust.
E.K. on 2019. aastal võlgniku kontolt arestinud rahalisi vahendeid võlausaldaja nõude ja täituri kulude katteks 348,71 eurot. Ülejäänud täitemenetlustest laekumised puuduvad. Tuginedes võlgniku esitatud avaldusele, siis M.L.F. täitmata nõude suurus on 2389,29 eurot. Nõue on seotud sõiduki Citroen Jumper liiklusõnnetusega XXX.
võimalike nõuete esitamise tähtaeg, kas juba möödunud või möödumas. Ajutine haldur peab maksejõuetuse põhjuseks ja tekkimise alguseks igasuguse tegevuse lõppemist 2017 suvel. 2017 juulis alustati esimest täitemenetlust võlgniku suhtes ning puudus mõistlik põhjus mingeid rahalisi ülekandeid veel võlgniku kontole teha, sest pangakonto arestimise tõttu poleks võlgnik ise neid enam kasutada saanud. Käesolevaks ajaks kogutud asjaolude kohaselt ei ole võimalik väita, et tegemist oleks XXX poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Viimane XXX ei ole kolme aasta jooksul äriühingus tegevust teostanud. Formaalselt oodati 10-aasta vanuste debitoorsete nõuete aegumist, et õigustada pankrotiavalduse mitteesitamist pärast tegevuse lõppemist. Kas maksejõuetuse põhjustamises võisid olla süülise käitumise tunnused eelmistel XXX ja prokuristil, pole ajutisel halduril käesoleval ajal võimalik millegagi tõendada. Ainuüksi pangakonto väljavõtte alusel ei saa kinnitada või tõendada rahaliste vahendite mittekasutamist ettevõtte majandustegevuse huvides. Võimalikud kahjunõuded on ilmselt aegunud. Käesolevaks ajaks kogutud tõendite alusel ei esine selgeid tagasivõitmise aluseid. Võlgnikul ei ole tuvastatud vara, mille ta oleks võõrandanud või mille võõrandamisest oleks kahju tekkinud. Vara võõrandamised on toimunud ilmselt kooskõlas ühingu registreeritud majandustegevusega ning sel ajal teadaolevalt puudusid võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõuded. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot ja maksmise tähtajaks 09.12.2021 ning teatanud 18.11.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et osaühing Rikman Capital pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Osaühing Rikman Capital dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu XXX H.T. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi ja 50 minutit. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (9 tundi) tuleb Tiia Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 584 eurot, millele lisandub käibemaks 116,80 eurot, kokku 700,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu
hüvitamine 584 eurot, millele lisandub käibemaks 116,80 eurot, kokku 700,80 eurot määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.