Anneli Alekand, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-26-1953
Tsiviilasi
D.W maksejõuetusavaldus väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. juuni 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.Y määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik, puudutatud isik): A.Y (isikukood XXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
esindajad
A.Y
pankroti
Vastustaja (avaldaja): D.W (isikukood XXX), seaduslik esindaja I.P
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. juuni 2026 määrus osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ja puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada A.Y menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja välja mõista D.W-lt A.Y kasuks menetluskuluna 942,40 eurot, samuti tagastada A.Y-le 18. veebruari 2026 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.
Rahuldada A.Y taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
Välja mõista D.W-lt menetluskuluna A.Y kasuks 942,40 eurot.
Tagastada A.Y-le 18. veebruari 2026 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Riigilõiv tagastada Murula Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr EE357700771012243553 (LHV Pank).
3.A.Y määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik (FIMS § 7 lg 2 ja § 8 lg 6 koosmõjus).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.W (K.M. (surnud 4. juulil 2025) pärija) esitas 26. jaanuaril 2026 Viru Maakohtule võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku A.Y pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikule esitati pankrotihoiatus 20. novembril 2025. Võlgnik ei ole täitnud võlgniku ja K.M. (esmane võlausaldaja, laenuandja) vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi alates 2025. a juunist. Põhinõude suurus on 51 889,99 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised.
2.Viru Maakohus võttis 30. jaanuari 2026. a määrusega avalduse menetlusse, määras deposiidi 1700 euro tasumise kohustuse avaldajale ning võimaldas võlgnikul esitada seisukoht maksejõuetusavalduse osas koos võimalike vastuväidetega hiljemalt 17. veebruariks 2026. a.
3.Viru Maakohtu 18. veebruari 2026 määrusega nimetas kohus võlgnikule ajutise pankrotihalduri, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, keelas võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamise ning kohustas ajutist pankrotihaldurit esitama kohtule aruande hiljemalt 20. märtsiks 2026.
4.18. veebruaril 2026. a esitas võlgnik maakohtu 18. veebruari 2026. a määruse peale määruskaebuse ja vastuväite kohtu tegevusele.
5.25. veebruari 2026. a määrusega maakohus rahuldas vastuväite kohtu tegevuse peale.
6.Viru Maakohtu 23. märtsi 2026 määrusega rahuldati A.Y määruskaebus. Kohus tühistas Viru Maakohtu 18. veebruari 2026.a määruse, millega kohus nimetas võlgnikule ajutise pankrotihalduri, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, keelas võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamise. Kohus jättis esitatud pankrotiavalduse rahuldamata nõude ebaselguse tõttu, jättis menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et lahendab ajutise pankrotihalduri tasu ja võlgniku menetluskulud eraldi kohtumäärustega peale kohtumääruse jõustumist. Määrus jõustus 10. aprillil 2026.
7.Puudutatud isik esitas 21. aprillil 2026 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Puudutatud isik kandis maakohtu menetluses kulu kokku 2013,70 eurot (s.h käibemaks), millest on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot ja 1943,70 eurot lepingulise esindaja tasu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus jättis puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ja puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Määruse põhjenduste kohaselt esitas puudutatud isiku esindaja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustasid puudutatud isiku menetluskulud koos riigilõivuga kokku 2013,70 eurot (1943,70+70). Lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 8,15 tundi (tunnitasuga 190 eurot, koos käibemaksuga 235,60 eurot). Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Maakohus hindas, kas puudutatud isik sai oma käitumisega mõjutada kohtusse pöördumise vajaduse tekkimist. Kohus nõustus avaldaja seisukohaga, et kui puudutatud isik oleks laenulepingu ülesütlemise hoiatusele ja pankrotihoiatusele reageerinud ja pärandajaga sõlmitud kokkuleppest avaldajat kohtueelses menetluses teavitanud, ei oleks avaldajal olnud vajadust pankrotiavaldusega kohtusse pöörduda. Seega oli puudutatud isikul võimalik oma käitumisega mõjutada kohtusse pöördumise vajaduse tekkimist Kohus arvestas ka asjaoluga, et avaldajaks on alaealine pärija. Menetluskulude jaotuse üle otsustamisel tuleb arvestada avaldaja menetluslikku positsiooni ning seda, et avaldaja pöördus kohtusse tema käsutuses olnud andmete ja dokumentide alusel. Avaldaja ei ole menetluse algatamisel olnud pahatahtlikult või ilmselgelt hooletu. Puudutatud isiku menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud, puudutatud isik on oma tegevusetusega kaasa aidanud kohtumenetluse algatamisele. Samuti nähtub menetluskulude nimekirjast, et vastuväite ja määruskaebuse koostamisele on kokku arvestatud 3,5 tundi, kuigi nende dokumentide sisu on identne. Arvestades koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, leiab kohus, et toimingutele märgitud ajakulu on mõnevõrra ülepaisutatud ning sisaldab osaliselt toiminguid, mille eest vastaspool ei pea vastutama. Eeltoodud asjaolude kogumis leidis kohus, et käesolevas asjas esinevad TsMS § 162 lõike 4 kohaldamist õigustavad erandlikud asjaolud. Arvestades ühelt poolt puudutatud isiku menetluskulude osalist ülemäärasust ning teiselt poolt asjaolu, et puudutatud isik jättis kohtueelses menetluses avaldajat olulistest asjaoludest teavitamata, oleks puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmine avaldajalt äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda ega mõistnud avaldajalt puudutatud isiku menetluskulusid välja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja mõista avaldajalt puudutatud isiku menetluskulud välja põhjendatud ja mõistlikus suuruses. Määruskaebuse täpsustuses palus puudutatud isik alternatiivselt riigilõiv 70 eurot puudutatud isikule tagastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas kohus hagimenetluse sätteid, kuigi pankrotimenetluse näol on tegemist hagita menetlusega. TsMS § 162 lõige 4 on hagimenetluse üldsäte ega reguleeri menetluskulude jaotust hagita menetluses. Viru Maakohtu 23. märtsi 2026 määrusega jäeti D.W esitatud pankrotiavaldus nõude ebaselguse tõttu rahuldamata. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud sellisel juhul avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Erandit, mis võimaldaks selles olukorras kulud puudutatud isiku enda kanda jätta, pankrotiseadusest ega TsMS-i hagita menetlust reguleerivatest sätetest ei tulene. Isegi kui kohus leiab, et asjas kohaldub TsMS § 162 lg 4, ei ole käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid selle kohaldamist. Puudutatud isikul ei ole kohustust vastata igale nõudekirjale ning esitada kõik enda käsutuses olevad tõendid ja vastuväited. Selline kohustus tuleneb alles kohtumenetlusest endast, kus pooled peavad esitama oma seisukohad ja tõendid. Asjaolu, et menetluseelses kirjavahetuses ei vastatud või ei esitatud eelnimetatud kokkulepet, ei ole iseenesest põhjuseks, miks puudutatud isik peaks kandma menetluskulusid, mis on tekkinud avaldaja enda algatatud alusetus menetluses. Fakt, et avaldaja on alaealine, ei oma selles asjas tähtsust. Avaldaja vanus ei muuda kuidagi nõude sisu, nõude aluseks olevaid asjaolusid ega seda, kas puudutatud isik on oma käitumisega menetluse algatamisele kaasa aidanud. Avaldaja huvides tegutseb esindaja, kelle ülesanne on enne kohtusse
pöördumist nõude alust ja tõendeid kontrollida. Avaldaja vanus ei pane avalduse esitamisega kaasnevat riski puudutatud isikule. Puudutatud isiku menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kõik esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maakohus on määruse punktis 17 leidnud, et puudutatud isiku menetluskulude arvestus on osaliselt ülepaisutatud, viidates eelkõige vastuväite ja määruskaebuse koostamisele kulunud ajale (kokku 3,5 tundi) põhjendusel, et nende dokumentide sisu olevat sisuliselt identne. Selle järeldusega ei saa nõustuda. Vastuväide kohtu tegevusele ja määruskaebus on menetluslikult erinevad õiguskaitsevahendid, millel on erinev ese, eesmärk ja adressaat. Osaline kattuvus on käesoleva asja kontekstis paratamatu, kuna mõlemad dokumendid puudutavad sama kohtumäärust ning sama faktilist tausta. Olukorras, kus kohus oli teinud puudutatud isiku suhtes koormavaid menetlustoiminguid, oli mõlema õiguskaitsevahendi kasutamine professionaalse hoolsa esindaja jaoks põhjendatud ja vajalik viis kliendi õiguste kiireks ja täielikuks kaitsmiseks. Asjaolu, et kohus pidas hiljem üht või teist õiguskaitsevahendit edukaks (vastuväide rahuldati 25. veebruaril 2026 ja määruskaebus rahuldati 23. märtsil 2026), kinnitab pigem toimingute vajalikkust ja tulemuslikkust kui nende ülemäärasust. Menetluskulud on olulises osas põhjustatud maakohtu tegevusest. Puudutatud isik esitas tähtaegselt vastuse avaldusele, kuid sellele vaatamata nimetati ajutine haldur ja keelati isikul kogu vara käsutamine. See tõi puudutatud isikule omakorda kaasa hulga ebameeldivusi alates panga poolt lepingute ülesütlemise soovidest kuni võimatuseni kanda oma elementaarseid igakuised kulutusi.
10.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu.
11.Maakohus edastas 5. augustil 2026 määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja jättis puudutatud isiku taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus saab TsMS § 667 lg 2 alusel teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 942,40 eurot. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigilõiv 70 eurot, mis tuleb puudutatud isikule tagastada TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel.
13.Maakohus jättis puudutatud isiku menetluskulud vaidlustatud määrusega tema enda kanda. Eelnevalt oli maakohus teinud 23. märtsi 2026 määrusega asjas lõpplahendi, millega jättis puudutatud isiku pankroti välja kuulutamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus peabki menetluskulude jaotise määrama kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). Pankrotiseaduses ei ole sätestatud sellest nõudest erisusi. Kui lõpplahend on jõustunud, ei saa kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel muuta varasemat otsustust menetluskulude jaotuse kohta. Praegusel juhul on maakohus kaevatava määrusega muutnud 23. märtsi 2026 määrusega kindlaks määratud menetluskulude jaotust, millega on rikkunud oluliselt menetlusnormi. Kui kohus leidis, et puudutatud isik mõjutas oma käitumisega avaldaja tegevust kohtusse pöördumisel ning nende asjaoludega tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel, tulnuks sellega arvestada 23. märtsi 2026 määruse tegemisel. TsMS § 162 lg 4 menetluskulude rahalise suuruse kindlakstegemisel kohaldamisele ei kuulu. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis puudutatud
isiku menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud tuleb kanda avaldajal.
14.Maakohus leidis määruse põhjendustes, et puudutatud isiku menetluskulude suurus ei ole täies ulatuses põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetluskulud vastaspoolelt välja põhjendatud ning vajalikus ulatuses. See põhimõte kehtib menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel nii hagilises, kui ka hagita menetluses, sh füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses. Menetluskulude nimekirja järgi kasutas puudutatud isik õigusabi 8,15 h ulatuses. Õigusabi oli puudutatud isikul vaja, et vaielda vastu tema suhtes esitatud võlausaldaja maksejõuetusavaldusele, milles paluti kuulutada välja võlgniku pankrot. Selle eesmärgi täitmiseks tuli esindajal suhelda puudutatud isikuga ja koostada vajalikud menetlusdokumendid: vastuväide kohtu tegevusele, määruskaebus ja menetluskulude nimekiri. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastuväite ja määruskaebuse sisu on suures ulatuses identne ning seda asjaolu saab arvestada põhjendatud menetluskulu suuruse hindamisel. Asja materjalide kohaselt vaidles puudutatud isik võlausaldaja maksejõuetusavaldusele vastu seetõttu, et võlausaldaja nõue ei olnud selge, esitades asjakohase dokumendina 18. juuni 2025 laenusaaja kokkuleppe laenu andnud pärandajaga. Maakohus on iseenesest põhjendatult leidnud, et kui puudutatud isik oleks laenulepingu ülesütlemise hoiatusele ja pankrotihoiatusele kohtueelselt reageerinud ja pärandajaga sõlmitud kokkuleppest avaldajat kohtueelses menetluses teavitanud, ei oleks avaldajal olnud vajadust pankrotiavaldusega kohtusse pöörduda. Seega oli puudutatud isikul võimalik oma käitumisega mõjutada maksejõuetusavaldusega kohtusse pöördumise vajaduse tekkimist. Puudutatud isik on määruskaebuses leidnud, et ta ei pidanudki kohtumenetluse eelselt pärandajaga sõlmitud kokkulepet võlausaldajale esitama, see on tema asi, millal ta mingi tõendi esitab. Ringkonnakohus möönab, et seadusest ei tulene võlgnikule otsest kohustust esitada pankrotihoiatust saades võlausaldajale kõiki oma vastuväidet tõendavaid tõendeid. Samas peavad nii võlgnik kui ka võlausaldaja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1). Olukorras, kus puudutatud isiku menetluskulude suurust mõjutas ka tema enda käitumine, ei saa kõiki kantud kulusid pidada põhjendatud ja vajalikuks. Avaldaja ei ole puudutatud isiku suhtes maksejõuetusavaldust esitades olnud pahatahtlik. Samuti on osa puudutatud isiku menetluskulusid tekkinud maakohtu poolse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu: maakohus nimetas asjas ajutise halduri enne puudutatud isiku seisukohaga tutvumist. Asjakohased on maakohtu tähelepanekud puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentide tekstide kattuvuse osas. Ringkonnakohus peab eeltoodut arvestades puudutatud isiku põhjendatud õigusabikulu suuruseks 4 h hinnaga 190 eurot/h (lisandub käibemaks) kokku 942,40 eurot. Põhjendatud kulu tuleb välja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks.
15.Ringkonnakohus leiab, et 18. veebruaril 2026 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb kaebajale tagastada (TsMS § 150 lg 1 p 6) ja seda ei ole põhjendatud välja mõista avaldajalt. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Puudutatud isik on määruskaebuse täienduses vastava taotluse esitanud. Maakohus ei ole 23. märtsi 2026 määruses määruskaebuselt tasutud riigilõivuga seonduvaid otsustusi teinud.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole hagejal sellises olukorras ka õigust taotleda riigilt riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel (RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 26). Eelnevast tulenevalt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.