Viljandi vald Viljandi vallavalitsuse kaudu hagi T. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
3 621,37 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
22.11.2021, 26.11.2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Viljandi vald (vallavalitsuse kaudu, (registrikood: 75038606, aadress: Kauba 9, Viljandi linn, e-post: [email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik: viibimiskoht: xxx)
R. K. (isikukood xxx,
Kostja: T. K. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viljandi Vallavalituse hagiavaldus T. K. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T. K.lt Viljandi Vallavalitsuse kasuks R. K. ülalpidamiseks tehtud kulutused summas 3 621,37 eurot (kolm tuhat kuussada kakskümmend üks eurot ja 37 senti).
3.Jätta Viljandi Vallavalituse nõue asjaajamisel võetud kohustustest vabastamiseks rahuldamata.
Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtusse saabus 02.08.2021 Viljandi vald Viljandi vallavalitsuse kaudu hagi T. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt otsustas Viljandi Vallavalitsus 29.04.2020 korraldusega nr 2-3/317 võtta tagasiulatuvalt alates 01.01.2020 ajutiselt üle T. K. seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse R. K. (isikukood xxx) suhtes ning tasuda hooldusteenuse osutamisega seotud kulutuste eest xxx, vastavalt esitatud arvetele, tagasiulatuvalt alates 01.01.2020 kuni T. K. asub täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, kuid mitte kauem kui 31.12.2020 ning kohustusega esitada arved ülalpidamiskohustusega isikule T. K.le ettepanekuna hüvitada käsundita asjaajamisel tehtud kulutused R. K. hooldusteenuse eest osas, mille tasub Viljandi Vallavalitsus 29.04.2020 korralduse nr 2-3/317 „Ajutise ülalpidamiskohustuse täitmine käsundita asjaajamise korras“ punkti 1.1 alusel. R. K. on Viljandi valla elanik, kes viibib alates 01.01.2020 xxx ööpäevaringsel hooldusteenusel. R. K. sissetulekuks on vanaduspension (01.01.2020 aasta seisuga) summas 429,52 eurot kalendrikuus ning sotsiaaltoetus puuetega inimestele summas 40,91 eurot kalendrikuus. R. K. vanaduspension ja sotsiaaltoetus puuetega inimestele laekuvad Viljandi Vallavalitsuse arvelduskontole. R. K. sissetulekud ei kata hooldusteenusega seonduvaid kulusid täielikult. R. K. vajab oma east ja tervislikust seisundist tulenevalt ööpäevaringset hooldusteenust. R. K.l on Eesti rahvastikuregistri andmetel poeg, T. K., kes on tema suhtes ülalpidamiskohustust omav isik. R. K. esitas 02.01.2020 Viljandi Vallavalitsusele avalduse, milles palub abi oma hoolduskulude tasumisel xxx alates 01.01.2020. Viljandi Vallavalitsuse 11.03.2020 korraldusega otsustati, et Viljandi Vallavalitsus ei rahulda R. K. avaldust ning ei finantseeri valla eelarvest hoolekandeteenuse osalist rahastamist, kuna R. K.l on ülalpidaja T. K., kes on võimeline ülalpidamist andma. Hagejale teadaolevalt ei ole T. K. pöördunud kohtusse ülalpidamiskohustuse täimisest vabastamiseks. Alates 01.01.2020 on Viljandi Vallavalitsus majutanud, toitlustanud ja hooldanud R. K.t osaliselt oma vahenditest, millega seonduvalt on Viljandi Vallavalitsusel tekkinud kulutused, sest Viljandi Vallavalitsus on tasunud R. K. hoolduskulude eest osas, mida ei saa jätta tegemata, sest vastavalt R. K. hooldusvajaduse hindamise tulemustele vajab isik juhendamist, suunamist ning tema hooldust on võimalik tagada ainult ööpäevaringse üldhooldusteenusena. Hageja palub kostjalt välja mõista R. K. ülalpidamiseks käsundita asjaajamisel tehtud kulutused summas 3 621,37 eurot ja vabastada Viljandi Vallavalitsus asjaajamisel võetud kohustustest.
MENETLUSE KÄIK
2.Viru Maakohus võttis 12.08.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse ja määras asja kohtulikuks arutamiseks istungi 22.11.2021. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
3.Kostja 22.11.2021 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja jäi istungil esitatud nõude juurde. Kohus selgitas hagejale, et kui T. K. ei täida ülalpidamiskohustust R. K. ees, siis seadusest tulenevalt peab vald seda ise edasi täitma. Kohus selgitas, et Viljandi Vallavalitsuse nõue vallavalitsuse vabastamiseks asjaajamisel võetud kohustusest on segadust tekitav ning hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks antud nõude osas.
4.Viru Maakohus kaasas 22.11.2021 määrusega menetlusse hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna R. K. (isikukood xxx) ja kuulas ta 26.11.2021 ära. R. K.le on esitatud nõue arusaadav. R. K. ei tea millega tema poeg T. K. tegeleb ja kas üldse tööl käib, tema poeg ei ole mitte millegi eest maksnud. Viimati poeg käis teda külastamas ca kaks aastat tagasi.
5.Hageja esitas 26.11.2021 kohtule hagi täpsustuse. Hageja täpsustas hagiavalduse resolutsiooni ning palus kohtul lähtuda järgmisest sõnastusest: välja mõista T. K.lt Viljandi Vallavalitsuse kasuks R. K. ülalpidamiseks käsundita asjaajamisel tehtud kulutused summas 3621,37 (kolm tuhat
kuussada kakskümmend üks eurot ja 37 senti) eurot ja vabastada Viljandi Vallavalitsus asjaajamisel võetud kohustustest perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2020.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kostja on kohustatud isikuks oma isa R. K. ülalpidamisel. Kuivõrd T. K. ei ole oma isa ees ülalpidamiskohustust täitnud, on R. K. ülalpidamiskohustust osaliselt täitnud Viljandi Vallavalitsus.
8.Hageja põhinõudeks on käsundida asjaajamisel tehtud kulutuste kostjalt välja mõistmine. Õiguslikult on hagi esitatud VÕS §-le 1018 ja § 1023 lg-le 1 tuginedes. Kuivõrd PKS ei eelda, et ülalpidamiskohustust tuleb täita isiklikult, saab kolmas isik täita võlgniku ülalpidamiskohustuse ülalpidamist saama õigustatud isikule, nimetatud kohustuse täitmisel saab kohustuse täitnud kolmas isik VÕS § 78 lg 4 järgi esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1018 lg 1 p 3 alusel. Kohustatud isiku asemel ülalpidamiskohustust täitnud kolmandal isikul on käsundita asjaajamisest tulenevad õigused. Kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) on SHS § 5 lg 1 ja § 8 järgi kohustus korraldada sotsiaalhoolekannet, sh sotsiaalteenuste osutamist, kuid see ei tähenda, et kohalik omavalitsus peab kõiki sotsiaalteenuseid osutama tasuta. Tulenevalt SHS § 16 võib isikult võtta sotsiaalteenuste eest tasu, mille suurus oleneb teenuste mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. KOV-l tekib abi andmise kohustus SHS § 14, § 15 ja § 16 lg 2 järgi siis, kui isiku võimalused toimetulekuks ei ole piisavad, st et puudustkannatav isik ei saa eeldada tema vajaduste katmist KOV poolt olukorras, kus tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudustkannatava perekonnaliikme eest hoolitsema. Eeltoodu kohaselt on KOV kohustatud osutama isikule tasuta sotsiaalteenuseid niivõrd, kuivõrd isik ise ega teda ülalpidama kohustatud perekonnaliikmed ei suuda oma varalise seisundi tõttu seda ise teha. Tasulise sotsiaalteenuse korral võib sellise kohustuse täitmisel KOV-l tekkida käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue abivajava isiku ülalpidamiskohustuslase vastu. Kui KOV on SHS § § 14 ja § 15 kohaselt hoolekande teenuse rahastanud, on tal õigus pöörduda ülalpidamist andma kohustatud isikute poole, et need hüvitaks teenuse osutamise selle osa, milleks nad on kohustatud, arvestades hoolekande teenuse saaja enda omaosalust teenuse eest tasumisel. St et ajutiselt täidab abivajava isiku ülalpidamise kohustuse KOV, kes seadusjärgselt ülalpidamiskohustuslaselt kohustuse täitmise nõudmisel peab aga arvestama PKS § 102 sätestatuga (Riigikohtu lahend 3-2-1-67-15 p 14).
9.Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja on igakuiselt perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2020 R. K. hoolduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning kostjal puuduvad hageja poolt kantud kulutuste hüvitamiseks PKS §-st 102 tulenevad vastuväited.
10.Asja menetluses on esitatud ja tuvastatud järgmised olulised asjaolud: Hooldusvajadusega isikul on alates 01.01.2020 vajadus elada hoolekandeasutuses ja saada hooldusteenust, sest ta ei tule enam iseseisvalt oma eluga toime. Hooldusvajadusega isiku sissetulekust ei piisa hooldusteenuse eest täielikuks tasumiseks. Kolga-Jaani Hooldekodu ööpäevaringse hooldusteenuse kohamaks on 750 eurot kuus. R. K. sissetulekuks on vanaduspension summas 411,20 eurot kalendrikuus ning sotsiaaltoetus puuetega inimestele 26,85 eurot kalendrikuus. 95% pensionist ja 100% sotsiaaltoetusest puuetega inimestele maksab R. K. hoolduskulude katteks. 5% pensionist jääb isikule isiklikuks otstarbeks.
Viljandi Vallavalitsus võttis 29.04.2020 korraldusega nr 2-3/317 tagasiulatuvalt käsundita asjaajamise korras alates 01.01.2020 kuni 31.12.2020 ajutiselt üle T. K. seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse R. K. (isikukood xxx) suhtes ning tasus puuduoleva osa hooldusteenuse osutamisega seotud kulutuse eest xxx summas 3 621,37 eurot.
11.Käsundita asjaajamise esmaseks eelduseks on VÕS § 1018 lg 1 järgi, et midagi oleks tehtud teise isiku kasuks, st ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustatud teda tegu tegema. Käsundita asjaajajal on VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülalpidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Praegusel juhul võib tuvastatud asjaolude põhjal järeldada, et hageja on täitnud kostja PKS §-st 96 ja § 97 p-st 3 tulenevat hooldusvajadusega isiku ülalpidamiskohustust, tasudes perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2020 hoolekandeasutusele puuduoleva osa 3 621,37 eurot hooldusteenuse osutamise lepingu täitmiseks. Kohtule esitatust ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale õiguse või kohustanud teda hooldusvajadusega isiku ja hoolekandeasutuse vahel sõlmitud lepingust tulenevat võlgnevust tasuma. Käsundita asjaajaja võib VÕS § 1023 lg 1 järgi nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks.
12.Asjas on tuvastatud, et R. K. ülalpidamiseks kohustatud isik on tema poeg T. K.. T. K. ei ole täitnud hooldust vajava isa ülalpidamiskohustust. R. K. viibib alates 01.01.2021 hoolekandeasutuses, mille kohamaksu puuduoleva osa on käsundita asjaajamise korras tasunud Viljandi Vallavalitsus summas 3 621,37. Tuginedes eeltoodule ning VÕS § 1018 lg-le 1 ja § 1023 lg-le 1, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb põhinõude osas rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3 621,37 eurot, s.o käsundita asjaajamise korras tasutud summa.
13.Lisaks palub hageja vabastada Viljandi Vallavalitsus asjaajamisel võetud kohustustest perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2020. Kohus selgitab, et VÕS § 1023 lg-s 1 alusel nimetatud teine nõue – soodustatu kohustamine vabastada asjaajaja asjaajamisel võetud kohustusest – tähendab soodustatu kohustamist täita kohustused asjaajaja võlausaldajatele asjaajaja eest VÕS § 78 lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole nimetatud nõue asjakohane.
14.Kuna kohus rahuldab hagi VÕS § 1023 lg 1 esimesest lausest tuleneva põhinõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja käsundita asjaajamisel tehtud kulutused, siis jätab kohus hageja nõude hageja vabastamiseks asjaajamisel võetud kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Hageja õigused on kaitstud hagi põhinõude rahuldamisega. Lisaks märgib kohus, et tulenevalt KoKS § 6 lg 1, SHS § 20, 26, SÜS § 15 p 2 teostab kohalik omavalitsus seadusest tulenevaid eestkoste funktsioone. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.Kuna kohus rahuldab hagi põhinõude osas, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud kulusid summas 325 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel 01.07.2021 tasutud riigilõiv. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu, seega jätab kohus hageja menetluskulud summas 325 eurot kostja kanda.
17.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.