Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

20.09.2021 esitas avaldaja kohtule nõuetekohase avalduse. Avaldusest nähtuvalt kuulub puudutatud isikule korteriomand Tallinnas, aadressil Linnamäe tee 85 - X, üldpinnaga 79,7 m2. Korteriomand on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri numbri XXX alla. Avalduse kohaselt on avaldaja tuvastanud, et kuni 06.01.2021 ei ole puudutatud isik edastanud avaldajale õigeid veenäite. 22.01.2021 paigaldati puudutatud isiku korterisse uus veearvesti ning fikseeriti külma ja sooja vee näidud. Avalduse kohaselt 06.01.2021 ja 22.01.2021 aktid olid koostatud puudutatud isiku juuresolekul ja mõlemad aktid on puudutatud isiku poolt allkirjastatud. Avaldusest nähtuvalt lähtudes aktidel toodud näitudest oli teostatud raamatupidaja poolt veekasutuse arvestus ning oli tuvastatud, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Avalduse esitamise seisuga ei ole puudutatud isik tasunud võlga ja selle jääk on 1148,30 eurot, sealhulgas viivis summas 12,64 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid 01.01.2021 - 31.08.2021 perioodi eest, millel kajastusid puudutatud isiku põhivõlgnevus ja viivised. Avaldusest nähtuvalt 2021. aasta augustikuuks ei olnud puudutatud isik võlgnevust tasunud. Raamatupidamisväljavõtte kohaselt on 13.09.2021 seisuga puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees kogusummas 1148,30 eurot. 08.10.2021 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning andis puudutatud isikule tähtaja seisukoha esitamiseks. 28.10.2021 edastas avaldaja kohtule menetluskulude nimekirja. 01.11.2021 esitas puudutatud isik seisukoha avalduse osas. Puudutatud isik avaldas, et ta ei tunnista võlgnevust avaldaja ees. Puudutatud isik märkis lisaks, et ta ei nõustu avaldaja poolt väljatooduga, milles avaldaja märkis, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Puudutatud isik lisas seisukohas, et avaldaja poolt 08.02.2021 esitatud arve vee ja kanalisatsiooni eest summas 600 eurot on arusaamatu ja ebaselge ning pole teada, mis perioodi vastav arve kätkeb. Puudutatud isik märkis lisaks, et tal ei esine võlgnevusi esitatud arvetest tulenevalt. Seisukohast nähtuvalt ei nõustu puudutatud isik 08.02.2021 esitatud arvega summas 600 eurot. 11.11.2021 edastas avaldaja kohtule vastuse puudutatud isiku seisukohale. Avaldaja tõi välja, et puudutatud isiku väited selle kohta, et ta pole nõus, et aktidel toodud näitude alusel oli teostatud raamatupidaja poolt veekasutuse arvutamine ning oli tuvastatud, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja soja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem, kui ta oli teatanud avaldajale, on ebaõiged. Avaldaja tõi välja, et puudutatud isik ei ole lükanud avaldaja poolt teostatud arvutusi ümber, vaid väitnud paljasõnaliselt, et võlgnevust ei eksisteeri. Avaldaja lisas, et puudub vaidlus selles osas, et puudutatud isik ei ole teatanud avaldajale veenäitusid nõuetekohaselt. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist ega ka vaielnud sellele vastu, et ta ei ole esitanud näitusid nõuetekohaselt. Avaldaja selgitas, et kuivõrd puudutatud isik rikkus näitude teatamise kohustust, siis esitas avaldaja puudutatud isikule arveid vahemikus 2018 – 2020 tarbitud vee eest tuletatud näitude alusel. Puudutatud isik on kuni 06.01.2021 tasunud vee eest arveid tuletatud näidu alusel ja seega nõustunud sellega. Avaldaja hinnangul pidi puudutatud isik aru saama, et maksab vee ja kanalisatsiooni teenuse eest tuletatud näidu alusel, kuna 2018. – 2020. aasta arvetes toodud vannitoa arvestite näidud ei ole muutunud, muutusid üksnes köögi arvestite näidud 0,168 m3 võrra külma vee ja 0,136 m3 võrra sooja vee eest. Puudutatud isik hakkas esitama arvestite näite alles 2021. aasta veebruarist. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku väited on põhjendamata, kuivõrd puudutatud isik on varasemalt aktsepteerinud näitude fikseerimise ja arvesti vahetamise akte ning nende alusel koostatud arveid, samuti on osaliselt neid arveid ka tasunud. Eelnev tähendab, et puudutatud isik on nõustunud aktide ja arvete õigsusega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Majandamiskulude maksmise kohustust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40, mille lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu põhikirja punkti 4.2 alampunktist a tuleneb, et ühistu liige kohustub täitma põhikirjast lähtuvaid kohustusi ja nõudeid. Sama põhikirja punkti alampunktis g on sätestatud, et ühistu liige kohustub kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses tasuma maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon jne.). Teenuse eest tasumise määra arvutamise aluseks on külma ja sooja veega varustamise puhul vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus. Vaidlus puudub järgnevates käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes. Puudutatud isikule kuulub korteriomand Tallinnas aadressil Linnamäe tee 85-X registrinumbriga XXX. Seega on puudutatud isik korteriühistu liige. Puudutatud isiku juuresolekul on fikseeritud, et puudutatud isik ei ole kuni 06.01.2021 edastanud avaldajale õigeid veenäite ning 22.01.2021 on paigaldatud puudutatud isiku korterisse uus veearvesti ning fikseeriti külma ja sooja vee näidud. Mõlemad aktid on puudutatud isiku poolt allkirjastatud. Lisaks puudub vaidlus selles, et puudutatud isik ei ole teatanud avaldajale veenäitusid nõuetekohaselt. Avaldaja on esitanud igakuiselt majandamiskulude arveid. Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tasumata arvetest tulenev võlgnevus 13.09.2021 seisuga korteriühistu ees summas 1148,30 eurot, millest põhivõlgnevus on 1135,66 eurot ja viivis 12,64 eurot. Nõude suurus on kooskõlas arvetel kajastuva ja 13.09.2021 raamatupidamisväljavõttes märgituga. Avaldusest nähtuvalt on puudutatud isiku võlgnevuse tinginud asjaolu, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Avaldaja esitas puudutatud isikule arveid 01.01.2021 - 31.08.2021 perioodi eest, millel kajastus puudutatud isiku põhivõlgnevus ja viivised. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud, kuigi oli teadlik, et kuivõrd ta ei esitanud avaldajale veenäite, siis esitas avaldaja puudutatud isikule arveid tarbitud vee eest tuletatud näitude alusel. Puudutatud isik on küll avaldanud, et ta ei tunnista võlgnevuse olemasolu, kuid vastuse lisana on puudutatud isik esitanud kohtule arveldusarve väljavõtte, milles on märkinud avaldajale tehtud ülekannete selgitusse „vee võlg“. Puudutatud isik pidi seega teadma, et tal on võlgnevus avaldaja ees ning kuivõrd puudutatud isik ei esitanud kuni jaanuar 2021 avaldajale veenäite, pidi puudutatud isik teadma, et arved on esitatud tuletatud veenäitude alusel. Alles siis, kui veearvesti vahetati, hakkas puudutatud isik näite teatama. Lisaks eelnevale ei ole puudutatud isik ka toonud välja ega tõendanud, millised on tema hinnangul korrektsed näidud ja arvutused. Kohus asub seisukohale, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad dokumendid, millest nähtub nõude kujunemine. Kohus selgitab, et vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele ning korteriühistu põhikirjale oli puudutatud isikul kohustus tasuda

avaldajale tarbitud kommunaalteenuste eest, kuid puudutatud isik ei ole oma kohustust täitnud ega ka tõendanud, et võlgnevust avaldaja ees ei eksisteeri. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldus rahuldamisele ning kohus mõistab puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse summas 1135,66 eurot avaldaja kasuks. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.“ TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivist nõuab avaldaja summas 12,64 eurot (periood 03.2021 - 09.2021, viivisemäär 8% aastas, so päevamäär 0,022%), puudutatud isik viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja viivisenõue ei ole vastuolus seadusega. Avaldaja palub välja mõista edasiulatuva viivise alates 21.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, so 0,022% päevas (8% aastas), kohus peab seda nõuet põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 1135,66 eurot, viivise perioodi 03.2021 - 09.2021 eest summas 12,64 eurot ja viivise alates 21.09.2021 määras 0,022% päevas (so 8% aastas). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 540 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulu on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 4 kohaselt tasutakse hagita

menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seetõttu määrab kohus põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 50 eurot. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi andmise raames tehtud toiminguteks on avalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine 4 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise kulud on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Tehtud toimingud on kohtu hinnangul vajalikud ja ajakulu põhjendatud. Tunnitasu on 120 eurot, mis vastab kohtu hinnangul turusituatsioonile ja on põhjendatud. Põhjendatud õigusabikulud on seega 540 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 590 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.