Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-121699
Kohtuasi
Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu avaldus X vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. detsembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikood 80161786), lepingulised esindajad Aleksandr Anissimov ja Galina Danilišina Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu 27. veebruaril 2023 esitatud tõend arvelduskonto väljavõttest (dtl 216) ja 2. märtsil 2023 esitatud tõendid põhivõla ja viivise arvestuse kohta (dtl 229–230).
2.Võtta vastu Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu avaldusest loobumine põhinõude osas summas 164,75 eurot ja viivisenõude osas summas 12,64 eurot ning lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2021 määrus osas, milles maakohus mõistis X-lt Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kasuks välja põhivõla 970,91 eurot ületavas osas ja viivise perioodi 1. märts 2021 – 20. september 2021 eest summas 12,64 eurot, samuti menetluskulude jaotuse ja X-lt menetluskulude väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Täpsustada Harju Maakohtu 6. detsembri 2021 määruse resolutsiooni p 3 põhinõude summa osas vastavalt tervikresolutsiooni p-le 4.4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 6. detsembri 2021 määrus muutmata.
4.1.Lõpetada menetlus osas, milles Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu nõuab X-lt põhinõude 164,75 eurot tasumist ja viivist 12,64 eurot.
4.2.Rahuldada Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu avaldus.
2-21-121699
4.3.Mõista X-lt Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kasuks välja põhivõlg 970,91 eurot.
4.4.Mõista X-lt Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt (970,91 eurot) määras 0,022% päevas alates 21. septembrist 2021 kuni põhivõla summas 970,91 eurot tasumiseni.
4.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 84,62% ulatuses X kanda ja 15,38% ulatuses Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kanda, v.a Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu 27. veebruari ja 2. märtsi 2023 dokumentidega seotud menetluskulud, mis jäävad Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kanda.
5.Jätta X määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (avaldaja; korteriühistu) esitas 16. juulil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (puudutatud isik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Vastuväite esitamise tõttu anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 20. septembril 2021 avalduse, milles palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg 1135,66 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 12,64 eurot ja edasiulatuv viivis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg-s 1 sätestatud määras. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil Linnamäe tee 85–61, Tallinn üldpinnaga 79,7 m2 (registriosa nr 1414610) ja ta on avaldaja kui korteriühistu liige. Puudutatud isik ei ole kuni 6. jaanuarini 2021 edastanud avaldajale õigeid veenäite.
22.jaanuaril 2021 paigaldati puudutatud isiku korterisse uus veearvesti ning fikseeriti külma ja sooja vee näidud. 6. ja 22. jaanuari 2021 aktid olid koostatud puudutatud isiku juuresolekul ning on allkirjastatud puudutatud isiku poolt. Lähtudes aktidel toodud näitudest tuvastas avaldaja, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem, kui oli avaldajale teatanud. Puudutatud isikule esitati enamtarbitud vee eest arve nr 202101061 summas 1007,04 eurot. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud arveid perioodi 1. jaanuar – 31. august 2021 eest, millel kajastusid puudutatud isiku põhivõlgnevus ja viivised. Puudutatud isik ei ole võlga tasunud ja võla jääk on 1148,30 eurot, sh viivis 12,64 eurot.
2-21-121699 Puudutatud isik on võlga tunnistanud, kuna on teinud maksekorraldusi selgitusega „vee võlg“. Avaldaja esitas puudutatud isikule arveid 2018–2020 aastal tarbitud vee eest tuletatud näitude alusel. Poolte vahel kehtib tava, et korteriühistu esitab oma liikmetele tuletatud näitude alusel arveid juhul, kui ühistu liige jätab näidud teatamata. Puudutatud isik pidi aru saama, et maksab vee ja kanalisatsiooni teenuse eest tuletatud näidu alusel, kuna 2018–2020 arvetel toodud vannitoa arvestite näidud ei ole muutunud, muutusid üksnes köögi arvestite näidud 0,168 m3 külma vee ja 0,136 m3 võrra sooja vee eest. Puudutatud isik on alles 2021. aasta veebruarist hakanud esitama arvestite näitusid, mis kajastus ka veetarbimisel, st vannitoa arvestite näitudel. Puudutatud isiku seisukoht
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik märkis, et ta ei nõustu avaldaja väljatooduga, et ta on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Avaldaja ei ole seda tõendanud. Avaldaja 8. veebruaril 2021 esitatud arve vee ja kanalisatsiooni eest summas 600 eurot on arusaamatu ja ebaselge ning pole teada, mis perioodi vastav arve kajastab. Avaldusest ei nähtu, et puudutatud isik oleks avaldajale kahju tekitanud ega seda, kuidas kahju on kujunenud. Puudutatud isik on tasunud kõik jooksvad arved, kuid ei nõustu 8. veebruaril 2021 esitatud arvega, kus avaldaja nõuab kanalisatsiooni ja vee eest 600 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 6. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1148,30 eurot (põhivõlg 1135,66 eurot ja viivis perioodi 1. märts – 20. september 2021 eest 12,64 eurot) ning viivise põhinõudelt (1135,66 eurot) määras 0,022% päevas alates 21. septembrist 2021 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis temalt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 590 eurot ja edasiulatuva viivise.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus järgmised vaidlustamata asjaolud: - puudutatud isikule kuulub korteriomand Tallinnas aadressil Linnamäe tee 85–61 (registriosa nr 14146101); - puudutatud isik on korteriühistu liige; - puudutatud isiku juuresolekul on fikseeritud, et ta ei ole kuni 6. jaanuarini 2021 edastanud avaldajale õigeid veenäite ning 22. jaanuaril 2021 on paigaldatud puudutatud isiku korterisse uus veearvesti, millel fikseeriti ka külma ja sooja vee näidud; - puudutatud isik on mõlemad eelmises punktis nimetatud aktid allkirjastanud; - puudutatud isik ei ole teatanud avaldajale veenäitusid nõuetekohaselt; - avaldaja on esitanud igakuiselt majandamiskulude arveid.
4.2.Majandamiskulude maksmise kohustust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40, mille lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude
2-21-121699 suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
4.3.Korteriühistu põhikirja p 4.2 alap-st a tuleneb, et ühistu liige kohustub täitma põhikirjast lähtuvaid kohustusi ja nõudeid. Põhikirja p 4.2 alap-s g on sätestatud, et ühistu liige kohustub kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses tasuma maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon jne). Teenuse eest tasumise määra arvutamise aluseks on külma ja sooja veega varustamise puhul vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus.
4.4.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tasumata arvetest tulenev võlgnevus 13. septembri 2021 seisuga korteriühistu ees summas 1148,30 eurot, millest põhivõlgnevus on 1135,66 eurot ja viivis 12,64 eurot. Nõude suurus on kooskõlas arvetel kajastuva ja 13. septembri 2021 raamatupidamisväljavõttes märgituga. Avaldusest nähtuvalt on puudutatud isiku võlgnevuse tinginud asjaolu, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasunud, kuigi oli teadlik, et kuivõrd ta ei esitanud avaldajale veenäite, siis esitas avaldaja puudutatud isikule arveid tarbitud vee eest tuletatud näitude alusel. Puudutatud isik on küll avaldanud, et ta ei tunnista võlgnevuse olemasolu, kuid vastuse lisana on puudutatud isik esitanud kohtule arveldusarve väljavõtte, milles on märkinud avaldajale tehtud ülekannete selgitusse „vee võlg“. Puudutatud isik pidi seega teadma, et tal on võlgnevus avaldaja ees ning kuivõrd puudutatud isik ei esitanud kuni jaanuar 2021 avaldajale veenäite, pidi puudutatud isik teadma, et arved on esitatud tuletatud veenäitude alusel. Puudutatud isik hakkas alles peale veearvesti vahetamist näite teatama. Lisaks eelnevale ei ole puudutatud isik ka toonud välja ega tõendanud, millised on tema hinnangul korrektsed näidud ja arvutused. Maakohtu hinnangul on avaldaja oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad dokumendid, millest nähtub nõude kujunemine. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusele ning korteriühistu põhikirjale oli puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale tarbitud kommunaalteenuste eest, kuid puudutatud isik ei ole oma kohustust täitnud ega ka tõendanud, et võlgnevust avaldaja ees ei eksisteeri. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldus põhinõude osas rahuldamisele.
4.5.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Viivist nõuab avaldaja summas 12,64 eurot (periood märts 2021 – september 2021, viivisemäär 8% aastas, s.o päevamäär 0,022%), puudutatud isik viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja viivisenõue ei ole vastuolus seadusega. Maakohus pidas põhjendatuks ka avaldaja edasiulatuva viivise nõuet alates 21. septembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, s.o 0,022% päevas (8% aastas).
4.6.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna kuigi menetlus toimus avaldaja huvides, oli see tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest.
4.7.Maakohus määras avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 590 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ning mõistis need puudutatud isikult koos edasiulatuva viivisega TsMS § 177 lg 4 alusel välja.
2-21-121699 Määruskaebus
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus ei ole selgituskohustust täitnud ja tegi üllatusliku otsuse. Maakohus jättis alusetult puudutatud isiku tõendid arvestamata. Maakohus on jätnud välja selgitamata, kas puudutatud isik tarbis külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem ning millise ajaperioodi jooksul puudutatud isik sellises mahus vett tarbis. Avaldaja esitas viie aasta jooksul linnale aruande, et korteriühistul puudub võlg AKTSIASELTS TALLINNA VESI ees. Avaldaja ei ole enamtarbitud vee tõendamiseks esitanud ühtegi arvestust. Maakohus on jätnud käsitlemata puudutatud isiku esiletoodud asjaolud. Maakohus ei selgitanud menetlusosalistele peale nende seisukohtade esitamist tõendamiskoormist ega määranud tähtaega, et valida kirjaliku või suulise menetluse vahel. Samuti ei määranud maakohus puudutatud isikule tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja väitega, et puudutatud isik tunnistab võlgnevust vee eest. Puudutatud isik on alati tasunud rohkem kui arvel näidatud. Puudutatud isik ei nõustu
8.veebruaril 2021 esitatud arvega, kus oli kajastatud nõue kanalisatsiooni ja vee eest summas 600 eurot. Avaldaja seisukoht
6.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
8.Avaldaja teatas 2. märtsil 2023, et loobub põhivõla nõudest summas 164,75 eurot ja viivisenõudest summas 12,64 eurot, kuna puudutatud isik on need summad 30. septembri 2021 seisuga tasunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vastu tuleb võtta avaldaja loobumine avaldusest põhinõude osas summas 164,75 eurot ja viivisenõudest summas 12,64 eurot, tühistada selles osas vaidlustatud määrus ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. Maakohtu määrus tuleb tühistada lisaks menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha uue määruse vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Samuti tuleb täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 põhinõude summa osas. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
2-21-121699 Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659).
10.Avaldaja teatas 2. märtsil 2023, et loobub põhivõla nõudest summas 164,75 eurot ja viivisenõudest summas 12,64 eurot, kuna puudutatud isik on need summad 30. septembri 2021 seisuga tasunud. Kuna avaldaja loobub 164,75 euro ulatuses põhinõudest ja 12,64 euro ulatuses viivisenõudest, tuleb menetlus selles osas lõpetada ja maakohtu määrus vastavas osas tühistada (TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 431 koosmõjus § 477 lg-ga 1).
11.Avaldaja esitas 27. veebruaril 2023 tõendina arvelduskonto väljavõtte (dtl 216) ning
2.märtsi 2023 seisukohaga põhivõla saldo ja viivise saldo tabelid. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde, kuna need on asjakohased (TsMS § 238 lg 1).
12.Kuna menetlus jätkub põhinõude 970,91 eurot ja edasiulatuva viivise osas, kontrollib ringkonnakohus selles osas vaidlustatud määrust. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
13.Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et on tuvastamata ja tõendamata, et ta tarbis külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, millisel perioodil on puudutatud isik vett rohkem tarbinud. Kolleegium nende väidetega ei nõustu.
13.1.KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, kuid korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha eeltoodust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Maakohus tuvastas, et korteriühistu põhikirjas on kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 2 reguleeritud, et korteriomanikud tasuvad maja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate teenuste eest (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon jne) kord kuus juhatuse poolt sätestatud tähtajaks ja suuruses vastavalt külma ja sooja veega varustamise mõõdikute näitudele või korteri üldpinna suurusele (dtl 73–74). Seega leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikul oli tulenevalt seadusest ja korteriühistu põhikirjast kohustus tasuda tarbitud kommunaalteenuste eest vastavalt talle esitatud arvetele.
13.2.Määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja puudutatud isik selle üle, kas avaldaja tõendas külma vee 400,152 m3 ja sooja vee 132,503 m3 ulatuses tarbimist, mille eest on avaldaja jätnud arve tasumata. Vaidlusalused veekogused kajastuvad puudutatud isikule väljastatud
8.veebruari 2021 arve nr 202101061 real vesi ja kanalisatsioon ning vee soojendamine (dtl 83). Maakohus tuvastas, et menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik ei esitanud avaldajale kuni 6. jaanuarini 2021 õigeid veenäite (dtl 116). Avaldaja on selgitanud, et kuivõrd puudutatud isik nõuetekohaselt näite ei esitanud ja rikkus seega korteriühistu põhikirja p-st 4.2
2-21-121699 tulenevat näitude teatamise kohustust, esitas avaldaja puudutatud isikule 2018–2020. aastal vee eest arveid tuletatud näitude alusel. Puudutatud isik ei ole maakohtu- ega määruskaebemenetluses väitnud, et ta oleks enne 2021. aastat avaldajale või haldusteenust pakkuvale ettevõttele veenäitusid õigeaegselt esitanud või et tal poleks sellist kohustust olnud. Puudutatud isik ei ole tuletatud näitude alusel arvete esitamist või selle õigsust vaidlustanud. 2018–2020 esitatud arvetest nähtuvalt on puudutatud isik tuletatud näitude alusel esitatud arveid tasunud (dtl 125–160). Seega on puudutatud isik talle 2018–2020. aastal esitatud tuletatud näitude alusel esitatud arveid nende tasumisega aktsepteerinud. Tuletatud näitude alusel arvete esitamine ja tasumine ei ole praeguses asjas vaidlusalune. Kuna puudutatud isik ei ole väitnud, et 2018 – 2021. aasta jaanuaril esitatud arvetel ega 2021 veebruar – september esitatud arvetel näidatud vee tarbimise näidud oleksid olnud ebaõiged või et neid ei tohiks mõnel muul põhjusel arvesse võtta, saab ringkonnakohus arvetel märgitud veearvestite näitusid arvestada tarbitud vee koguse tuvastamisel. Arvetel märgitud veenäitude ebaõigsust ei nähtu ka asjas esitatud materjalidest. 8. jaanuari 2021 arvel nr 202012061 on detsembrikuu arvestite näidud märgitud köögi külma vee puhul 151,060 m3, sooja vee puhul 268,992 m3 ja vannitoa külma vee puhul 589,216 m3, sooja vee puhul 452,004 m3 (dtl 82).
22.jaanuari 2021 veemõõtja paigaldamise (vahetamise) aktis, mille on allkirjastanud ka puudutatud isik, on fikseeritud puudutatud isiku veenäidud köögi külma vee puhul 172,650 m3, sooja vee puhul 273,857 m3 ning vannitoa külma vee puhul 834,363 m3 ja sooja vee puhul 579,042 m3 (dtl 81). Puudutatud isikule esitatud 8. veebruari 2021 arve nr 202101061 kohaselt olid puudutatud isiku jaanuarikuu veenäidud köögi külma vee puhul 172,796 m3, sooja vee puhul 273,951 m3 ja vannitoa külma vee puhul 835,129 m3, sooja vee puhul 579,548 m3(dtl 83). Seega oli 8. jaanuari ja 8. veebruari 2021 arvetel kajastatud veenäitude külma vee vahe 267,649 m3 (8. veebruar 172,796 m3 + 835,129 m3 – 8. jaanuar 151,060 m3 + 589,216 m3) ja sooja vee vahe 132,503 m3 (8. veebruar 273,951 m3 + 579,548 m3 – 8. jaanuar 268,992 m3 + 452,004 m3), kokku 400,152 m3 (267,649 + 132,503). Järelikult on 8. veebruari 2021 arvel õigesti kajastatud vee ja kanalisatsiooni kogust 400,152 m3, mille eest tuli puudutatud isikul tasuda vastavalt arvel märgitud vee hinnale 608,23 eurot. Eraldi on arvestatud vee soojendamist 132,503 m3 koguses, mille eest tuli puudutatud isikul tasuda 434,61 eurot vastavalt 8. veebruari 2021 arvele. Arvestades eelnevalt tuvastatud tarbitud vee koguseid, on avaldaja tõendanud, et puudutatud isik oli vett tarbinud kokku 400,152 m3 ja vett soojendati 132,503 m3 koguses, nagu 8. veebruari 2021 arvel näidatud.
13.3.Ringkonnakohus palus avaldajal esitada õige põhivõla ja viiviste arvestus, milles on avaldaja nõudest maha arvatud puudutatud isiku tasutud arvete või võla maksed. Avaldaja esitas parandatud põhivõla kujunemise arvestuse (dtl 229), mida kinnitavad perioodi veebruarist kuni septembrini 2021 esitatud arved (dtl 83–90) ja puudutatud isiku tehtud maksete väljavõtted (dtl 93–94, 118, 216). Põhivõla kujunemise arvestuse tabelist nähtub, et avaldaja on puudutatud isiku poolt tehtud makseid võlgnevuse summa arvutamisel arvesse võtnud. Seega on avaldaja tõendanud, et puudutatud isikul on perioodi 1. jaanuarist 2021 kuni 31. augusti 2021 eest põhivõlg 970,91 eurot. Puudutatud isik ei vaidle ning ka esitatud tõenditest, s.o puudutatud isiku arvelduskonto väljavõttest, avaldaja esitatud arvetest ja võlgnevuse saldo tabelitest, ei nähtu, et puudutatud isik oleks põhivõla summas 970,91 eurot avaldajale tasunud (dtl 82–94, 118, 216). Seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 970,91 eurot.
14.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku etteheitega, et maakohus oleks pidanud nõudma avaldajalt tõendeid selle kohta, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 rohkem ning võimaldama seejärel puudutatud isikul tõendeid esitada. Ringkonnakohus andis 20. veebruari 2023 kirjas puudutatud isikule võimaluse esitada enda
2-21-121699 vastuväidete tõendamiseks uusi tõendeid, et kuna avaldaja on enda nõude tõendamiseks tõendid esitanud (dtl 204–205). Puudutatud isiku lepinguline esindaja sai kohtu kirja kätte
20.veebruaril 2023, kuid tähtaegselt ega praeguse määruse tegemise ajaks võimalikke tõendeid ei esitanud. Seetõttu on puudutatud isiku etteheited maakohtule põhjendamatud, kuna puudutatud isik ei ole ka ringkonnakohtus antud tähtajale vaatamata enda vastuväiteid tõendanud. Lisaks ei oma kolleegiumi hinnangul praeguses asjas tähtsust puudutatud isiku vastuväide, et avaldaja ei ole esile toonud, millal on puudutatud isik külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 rohkem tarbinud. Samuti ei ole asjakohane puudutatud isiku väide, et avaldaja on linnale teatanud, et korteriühistul puudub võlg AKTSIASELTS TALLINNA VESI ees, kuivõrd see ei puuduta avaldaja ja puudutatud isiku vahelist õigussuhet.
15.Avaldaja nõudis puudutatud isikult ka viivise tasumist. Kuna avaldaja loobus sissenõutavaks muutunud viivise nõudest, saab ringkonnakohus kontrollida üksnes edasiulatuva viivise põhjendatust. Arvestades määruskaebuse ulatust, ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus edasiulatuva viivise nõude rahuldamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel ei korda. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses edasiulatuva viivise nõudele vastuväiteid esitanud. Kuna avaldaja on osaliselt põhinõudest loobunud, tuleb maakohtu määruse resolutsiooni edasiulatuva viivise arvutamisel põhinõude suuruse osas täpsustada.
16.Kolleegium märgib täiendavalt, et ainetud on puudutatud isiku väited, et menetlusosalistele ei määratud tähtaega kirjaliku ja suulise menetluse valimiseks ja menetluskulu nimekirja esitamiseks anti tähtaeg üksnes avaldajale. Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021 avalduse menetlusse võtmise määruses on maakohus märkinud, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, kui seadusega ei ole sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustust (TsMS § 477 lg 2). Maakohus täpsustas, et seaduses ei ole sätestatud kohtu kohustust praeguse avalduse lahendamiseks kohtuistungi korraldamiseks (vt dtl 102). Seetõttu ei pidanud maakohus andma menetlusosalistele tähtaega asja läbivaatamise eelistuse esitamiseks, kuna kohus oli menetlusosalistele selgitanud, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Vastupidiselt puudutatud isiku väidetule on Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021 avalduse menetlusse võtmise määruses antud tähtaeg menetluskulude nimekirjade esitamiseks nii avaldajale kui ka puudutatud isikule. Maakohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele kirjalikult vastamiseks (viidatud määruse resolutsiooni p 3) ja märkis, et menetluskulude nimekiri tuleb esitada koos oma menetlusdokumendiga (viidatud määruse resolutsiooni p 5 esimene lause) (dtl 101). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 jätab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude jaotamisel vaidluse olemuse ja tulemusega. Avaldaja loobus määruskaebemenetluses avaldusest osaliselt. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kui menetlus lõpetatakse määrusega, kannab hageja menetluskulud, kui TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Puudutatud isik tasus avaldaja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt 2. septembril 2021 kokku 81,69 eurot ja 30. septembril 2021 kokku 83,06 eurot. Kuigi avaldus oli esitatud 16. juulil 2021 (TsMS § 486 lg-d 2 ja 3), on puudutatud isik teinud eelmises lauses nimetatud maksed arvete nr 202107061 ja 202108061 eest (dtl 216). Arve nr 202107061 maksetähtaeg oli kuni 31. augustini 2021 (dtl 89) ja arve nr 202108061 maksetähtaeg oli kuni 30. septembrini 2021 (dtl 90). Kuna arved olid esitatud menetluse ajal ja maksetähtajad saabusid samuti menetluse ajal, ei pidanud ega saanud puudutatud isik neid
2-21-121699 arveid enne avalduse kohtusse esitamist tasuda. Seetõttu tuleb avaldusest loobumise osas jätta menetluskulud avaldaja kanda. Harju Maakohtule 20. septembril 2021 esitatud avalduse hind oli TsMS § 122 lg 3, § 124 lg-te 1 ja 3 ning § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 1239,15 eurot (1135,66 + 12,64 + 1135,66 x 8%). Peale avaldusest osalist loobumist on tsiviilasja hind 1048,58 eurot (970,91 + 8%). Avaldaja on seega avaldusest loobunud 15,38% osas (1239,15 vs. 1048,58). Kuna ülejäänud osas kuulus avaldus rahuldamisele, tuleb maakohtus kantud menetluskulud jätta 84,62% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 15,38% ulatuses avaldaja kanda.
18.Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid avaldaja loobus avalduses osaliselt alles määruskaebemenetluses, mistõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud sarnaselt maakohtus kantud menetluskuludega jätta TsMS § 172 lg1, § 168 lg-te 2 ja 4 ning § 171 lg 1 alusel 84,62% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 15,38% ulatuses avaldaja kanda, v.a avaldaja
27.veebruari ja 2. märtsi 2023 dokumentidega seotud menetluskulud, mis tuleb jätta TsMS § 169 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 169 lg 1 kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Avaldaja ei olnud
20.septembri 2021 avaldusega esitatud põhivõla ja viivise arvestuse tabelites märkinud puudutatud isiku 2. septembril 2021 teostatud makset. Tulenevalt arve nr 202108061 hilisemast maksetähtajast ei olnud puudutatud isikul kohustust avalduse esitamise ajaks augustikuu eest esitatut arvet tasuda. Seega oli ringkonnakohtu nõudmisel esitatud 27. veebruari ja 2. märtsi 2023 tabelite ja seisukohtade põhjuseks avaldaja eksimus, millega avaldaja viivitas asja menetlust. Nende dokumentidega seotud kulusid ei ole õiglane jätta puudutatud isiku kanda.
19.Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole puudutatud isiku menetluskulusid kindlaks määranud, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tervikuna TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (vt nt ka Riigikohtu 12. mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
20.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.