lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-9895/35

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 03.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-9895/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3298
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Lihtmenetlusotsus Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese

Haghind Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja I

Kostja II Kostjate juriidiline nõustaja

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03. detsember 2021 nr 2-20-9895 Intrum Estonia AS hagi A.A.i ja H.A.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 3811,1 eurot Silvi Maiste Intrum Estonia AS (registrikood 10036074; aadress Rotermanni 8, Tallinn, Harju maakond) jurist Reelika Tuisk (e-post [email protected]) A.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; e-post [email protected]) H.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; e-post [email protected]) Tarmo Türner (Timtam [email protected])

Õigusabi

OÜ;

e-post

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Intrum Estonia AS hagi A.A. ja H.A. vastu osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt A.A.ilt ja H.A.ilt Intrum Estonia AS kasuks põhivõlg summas 1905,55 eurot, intressivõlgnevus summas 3,84 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 01.11.2018 – 09.07.2020 ees summas 257,48 eurot, kokku 2166,87 eurot.
3.Jätta rahuldamata hagiavaldus viivisenõudes perioodi 16.08.2017 – 31.10.2018 eest.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamiskord Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavaldus Danske Bank A/S Eesti filiaal (Sampo Pank AS-i õigusjärglane, edaspidi laenuandja) ja A.A. (edaspidi laenusaaja ja ka kostja 1) ja H.A. (edaspidi kaastaotleja ja ka kostja 2) sõlmisid 07.05.2008 laenulepingu nr xxx-xxxxxxxx mille alusel väljastas laenuandja kostjale laenu summas 31955,82 EUR tagastamise lõpptähtajaga 16.05.2028. Laenu tuli tasuda vastavalt laenulepingule lisatud laenu tagastamise graafikule. Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiste tagamiseks oli seatud panga kasuks H. A-le (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxx xx xx, xxxxxxxx xxxx I järjekoha hüpoteek summas 47993,74 EUR. Pangale sai teatavaks, et xx.xx.xxxx kuulutati välja laenu tagatiseks oleva kinnistu omaniku H. A. pankrot ning samuti asjaolu, et H. A. pankrotihaldur on välja kuulutanud enampakkumise kinnistu müügiks. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktide 2.1 ja 2.1.4 alapunkt b) kohaselt oli kostjatel kohustus teatada pangale 7 (seitsme) päeva jooksul kui tagatisvara arestitakse või sellele on pööratud sissenõue. Kostjad ei teavitanud panka tagatisvara omaniku H. A. pankroti väljakuulutamisest ega asjaolust, et pankrotihaldur on asunud tagatisvara müüma ning rikkusid seega laenulepingust tulenevat teavitamiskohustust. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.1.4. kohaselt on pangal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda kostjatelt 14 (neljateistkümne) pangapäeva jooksul kogu lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, kui esineb lepingu punktis 2.1.4 alapunktis b) nimetatud asjaolu. Laenulepingu põhitingimustest nähtuvalt andis pank kostjatele laenu, mille kasutamise eesmärk oli H. A. kompensatsiooni tasumise finantseerimine. Lepingu üldtingimuste punktide 2.1. ja

2.1.1.kohaselt kohustusid kostjad kasutama laenu ainult lepingus fikseeritud eesmärgil. H. A. pankrotimenetluses oli esitatud pankrotihaldurile Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2013 a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-16216. millega tutvus ka pank ning millest nähtus, et kostjad ei kasutanud laenu tasumaks H.A. kompensatsiooni Ü.A.-le. Ka kostjate arvelduskonto väljavõtte analüüs kinnistas, et kostjad ei kandnud laenusummat Ü.A.-le edasi ega H.A.-le, et ta saaks ise vajaliku ülekande Ü.A.-le teha. Seega rikkusid kostjad lepingu üldtingimuste punkti 2.1.1. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.1.3. kohaselt on pangal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda kostjatelt 14 (neljateistkümne) pangapäeva jooksul kogu lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, kui laenusaaja kasutab laenu vastuolus lepingus fikseeritud laenu eesmärgiga. 25.04.2008 panga ja kostja 1 vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, kokkulepe järjekohtade kohta ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud Tallinna notar Margus Veskimäe notaribüroos, notari ametitoimingute raamaru registri number 1542), millega kostja 1 seadis kinnistule laenulepingust tulenevate maksekohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks panga kasuks hüpoteegi Nimetatud lepingu punktis 1.4 on kostja 1 kinnitanud pangale, et kinnistu ei ole koormatud ühegi lepingus nimetamata kolmanda isiku õigusega, kinnistu suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi ning kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi. Tartu Ringkonnakohtu 08.11.2013. a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-1016216 nähtub, et kostja 1 oli kõnealust lepingut pangaga sõlmides teadlikud Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2008. a. määrusest, millega jäeti kehtima kinnistut koormanud kohtulik hüpoteek summas 438 875,00 krooni Ü.A. kasuks. Panka kostja 1 kohtuvaidluse jätkumisest ega

Ü.A. kasuks tehtud kohtumäärusest ei informeerinud. Seega jättis kostja 1 panga informeerimata vaidlusest, mis päädis kinnistu omaniku pankroti väljakuulutamisega Ü.A. pankrotiavalduse alusel ning laenu tagatisvara müügiga H.A. pankrotimenetluses. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.1.1. kohaselt on pangal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda kostjatelt 14 (neljateistkümne) pangapäeva jooksul kogu lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, kui laenusaaja on laenu taotlemisel esitanud avalduses või muudes laenuga seotud dokumentides andnud pangale väärinformatsiooni või jätnud esitamata talle teadaolevad lepingu täitmist mõjutavad andmed. Kokkuvõtvalt rikkusid kostjad laenulepingust tulenevat tagatisvarale sissenõude pööramise teavitamiskohustust, kasutasid laenu mitte eesmärgipäraselt ning on jätnud esitamata lepingu sõlmimisel lepingu täitmist mõjutavaid andmeid. Kõigest eeltoodust teavitas pank kostjaid 21.07.2017 laenulepingu nr xxx-xxxxxxxx ülesütlemise avalduses ning ütles laenulepingu 15.08.2017 seisuga üles. Seisuga 15.08.2017 kuulus kostjate poolt pangale tasumisele 18521,91 EUR, millest tagastamata laenusumma oli 18517,94 EUR ja kuni 14.08.2017 arvestatud ning tasumata intressid olid 3,97 EUR. Pank andis kostjatele aega tasuda võlgnevus kogusummas 18521,91 EUR hiljemalt 15.08.2017 ning märkis, et võlgnevuse tasumisega viivitamisel lisandub eelnimetatud summale viivis nõuetekohaselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras. Kostja 1 oma 21.07.2017 e-kirjas pangale tänas panka teavituse eest ning lubas selle arvesse võtta. Samuti märkis kostja 1, et kuivõrd tal puudub võimalus antud kuupäevaks kogu laenu tagasi maksta, siis palus pangal nõue kogu ulatuses edastada pankrotihaldurile. Kostja 1 märkis veel, et kuna tagatiseks olev maja on reaalselt müügis, on pank esimene kes oma raha kätte saab. Kuivõrd kostjad laenulepingust tulenevat nõuet tähtaegselt (15.08.2017) ära ei tasunud, saatis pank 31.01.2018 kostjatele laenulepingust nr xxx-xxxxxxxx tuleneva võlgnevuse tasumise nõude, milles kohaselt oli kostjate võlgnevus 18153,26 EUR, millest: tähtaegselt tagastamata laen oli 17486,61 EUR, tähtajaks tasumata intress oli 3,84 EUR ja tasumata viivised 662,81 EUR. 22.03.2018 müüdi H.A. pankrotimenetluse raames kostjate laenu tagatiseks olnud kinnistu hinnaga 44 440,00 EUR. Vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekule maksis pankrotihaldur ajavahemikul 29.10.2018 - 01.11.2018 pangale pandieseme müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt välja 15581,06 EUR. Kinnistu müügist pangale laekunud summa arvelt kustutas pank vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud ja laenulepingus kokkulepitud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekorrale tähtajaks tasumata laenu võlgnevust summas 15581,06 EUR. Kostjate võlgnevus seisuga 08.04.2019 saatis pank kostjatele tähitud kirjaga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude, milles palus kostjatel tasuda 14 päeva jooksul laenulepingust tulenev nõue kogusummas 3690,76 EUR, mis koosnes: tähtajaks tagastamata laenu summast 1905,55 EUR, tähtajaks tasumata intressidest summas 3,84 EUR ja tasumata viivise summast 1781,37 EUR. 12.06.2019 sõlmisid Danske Bank A/S ja Intrum Estonia AS nõudeõiguste ostu-müügi ja loovutamise lepingu, millega Danske Bank A/S loovutas laenulepingust nr xxx-xxxxxxxx tulenevad nõuded A.A. ja H.A. vastu Intrum Estonia AS-le. Eeltoodud nõude loovutamise kohta on Danske Bank A/S edastanud 18.06.2019 ka kostjatele vastavasisulised kirjad tähitud postiga. Tulenevalt eeltoodust on käesolevaga hagejaks Intrum Estonia AS kui Danske Bank A/S õigusjärglane. Hageja saatis 04.07.2019 ka omaltpoolt kostjatele teate nõude loovutamisest ning võlgnevuse tasumise nõude. Seisuga 04.07.2019 oli kostjate solidaarne võlgnevus kokku 3731,37 EUR, millest 1905,55 EUR on tähtajaks tagastamata laen, 3,84 EUR tähtajaks tasumata intressid ning 1821,98 EUR tasumata viivised. Kuivõrd kostjad võlgnevust tasuma hakanud ei ole, siis on hageja sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma kohtu poole. Hageja on ülal motiveerinud, et kostjatel oli hageja ees 04.07.2019 seisuga võlgnevus summas 3731,37 EUR, millest 1905,55 EUR on tähtajaks tagastamata laen, 3,84 EUR tähtajaks tasumata intressid ning 1821,98 EUR tasumata viivised. Hageja on tõendanud laenulepingu alusel laenu

väljastamise, kostja peab tõendama, et laenu on tagastanud nõuetekohaselt vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule (Riigikohtuotsus 3-2-1-96-11 p 12). Laenulepingu üldtingimuste p 4.1 ja põhitingimuste kohaselt pank arvestab ja laenusaaja tasub Laenult intressi määras, milleks on baasintress (Euribor) ja marginaali (0,50%) summa. Laenulepingu üldtingimuste p 4.2 alusel lähtutakse laenuintressi arvestamisel tegelikest päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Laenuandja on edastanud 17.05.2017 intressimäära muutumise teated koos vastava uue maksegraafikuga, milles laenuandja informeeris laenuvõtjat uutest intressimääradest. Ajavahemikul 16.07.2017-14.18.2017 muutusid sissenõutavaks intressid summas 3,84 EUR. Laenulepingu üldtingimuste p-s 5.1 on kokku lepitud, et juhul, kui laenusaaja ei tasu pangale lepingust tulenevaid makseid lepingus sätestatud korra kohaselt ja täies osas, kohustub ta maksma pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides sätestatud maksimaalmääras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Hagiavalduse esitamise seisuga (09.07.2020) on arvestuslik viivise nõue summas 1973,26 EUR. Pankrotiseadus (edaspidi PankrS) § 153 lg 2 sätestab, et pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, kuid mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Pandivara müügi seisuga oli laenulepingust tulenev nõue 18 330,66 EUR. Sellest summast on pankrotihaldur pangale välja maksnud 85 % ehk 15 581,06 EUR. Ülejäänud 2 749,60 EUR on pankrotipesas ning selle arvelt kanti pankrotimenetluse kulusid. Kostjate vastus hagiavaldusele Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu tervikuna. Kostjad leiavad ka, et hagejal puudus alus kostjate vastu hagiga kohtusse pöörduda, kuna hagetav summa ootab hagejale välja maksmist H.A. (pankrotis) pankrotimenetluses. Sampo Pank AS-i (tema õigusjärglane On Danske Bank A/S Eesti filiaal) ja A.A. (edaspidi kostja I) ja H.A. (kostja II) sõlmisid 07.05.2008 laenulepingu nr EEL-070508AA, mille alusel väljastas laenuandja Sampo Pank AS kostjatele laenu summas 31955,82 EUR tagastamise 3 lõpptähtajaga 16.05.2028. Laenu tuli tasuda vastavalt laenulepingule lisatud laenu tagastamise graafikule. Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiste tagamiseks seati panga kasuks kostja I omandis olnud (endine omanik H.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxx xx xx, xxxxxxxx xxxx I järjekoha hüpoteek summas 47993,74 EUR. Kokkuvõtvalt väidavad kostjad, et nad ei ole rikkunud laenulepingust tulenevat tagatisvarale sissenõude pööramise teavitamiskohustust, ei ole kasutanud laenu mitte eesmärgipäraselt (vastupidi, kostjad kasutasid laenu eesmärgipäraselt tagatisvara renoveerimiseks ja parendamiseks tõstes tagatisvara väärtust) ning ei ole jätnud esitamata lepingu sõlmimisel lepingu täitmist mõjutavaid andmeid. Pank teavitas kostjaid 21.07.2017 laenulepingu nr xxx-xxxxxxxx ülesütlemise avalduses ning ütles laenulepingu 15.08.2017 seisuga üles. Kostja vaidles lepingu ülesütlemisele vastu ning nõudis tutvumist laenutoimikuga, mille tutvustamisest pank keeldus Kostja 1 oma 21.07.2017 e-kirjas pangale tänas panka teavituse eest ning lubas selle arvesse võtta. Samuti märkis kostja I, et kuivõrd tal puudub võimalus antud kuupäevaks kogu laenu tagasi maksta, siis palus pangal nõue kogu ulatuses edastada pankrotihaldurile. Kostja I märkis veel, et kuna tagatiseks olev maja on reaalselt müügis, on pank esimene kes oma raha kätte saab.

Esmalt rõhutavad kostjad, et hageja poolt lisana 5 esitatud kostja I e-kirjad tõendavad, et kostjad ei varjanud panga eest H.A. pankrotimenetlust ega ka fakti, et haldur otsustas panga nõudel tagatisvara enampakkumisel võõrandada. 22.03.2018 müüdi H.A. pankrotimenetluse raames Danske Pank AS nõudel kostjate laenu tagatiseks olnud kinnistu hinnaga 44 440,00 EUR. Vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekule maksis pankrotihaldur ajavahemikul 29.10.2018 - 01.11.2018 pangale pandieseme müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt välja 15581,06 EUR. Kinnistu müügist pangale laekunud summa arvelt kustutas pank vastavalt võlaõigusseaduses sätestatud ja laenulepingus kokkulepitud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumise järjekorrale tähtajaks tasumata laenu võlgnevust summas 15581,06 EUR. Kostjad väidavad, et hageja nõudes kirjas olevad väidetavad võlasummad on ebaõiged, kuna hageja ei ole arvesse võtnud seda, et kostja I tasus laenulepingu järgseid makseid edasi ka peale lepingu ülesütlemist panga poolt kuni 27.09.2017 kokku summas 860 eurot. Seega kui hageja väidab, et kostjate tagasimaksmata laenusumma on 1905,55 eurot, siis see ei ole õige ja väidetav võlgnevus saab olla üksnes 1045.55 eurot ning seda on kostjad tõendanud laenumaksete tehtud konto väljavõttega. Kuivõrd hageja on ebaõigesti 12 arvutanud põhisumma, siis järelikult on ka viivise arvestus ebaõige. Kostjad rõhutavad veel, et panga kohustuseks oli korrigeerida ka oma nõuet H.A. (pankrotis) pankrotimenetluse peale seda, kui kostja I tasus 860 eurot. Pank jättis selle tegemata ja sai esialgse jaotusettepaneku tulemusena H. A. pankrotimenetlusest raha rohkem, kui seaduse järgi tohtinuks saada. Lisaks sellele leiavad kostjad, et kohus ei tohiks viivist üldse välja mõista, kuna hageja ja esialgne võlausaldaja pank on ise oma tegevusega kostja poolse viivituse tekitanud. Esiteks puudus panga poolt laenulepingu ülesütlemise teates viivise arvestus üldse, samuti oli ebaõige laenu põhisumma, mistõttu on selge, et viivis oli arvestatud ebaõigesti. Lisaks sellele tulnuks viivisearvestus esitada ka H.A. pankrotimenetluses kuni käesoleva ajani, kuid seda ei tehtud. Ei ole õige, et kostjad said viivisearvestuse teada alles hagist, Lisaks sellele on nii pank kui ka hageja ise viivitanud hagi esitamisega kohtusse, s.t ei olnud tarvis oodata peale laenulepingu üles ütlemist 3 aastat, et siis kohtus suurt viivist küsida. Kostjad taotlevad, et eeltoodud põhjustel tuleb jätta viivise nõue tervikuna rahuldamata Asjaolu, et pankrotiseadus võimaldab pandivara müügist 15% pankrotimenetluse kuude katteks nö kinni pidada, ei tähenda, et selle ulatuses ka kulusid kantakse. Kui palju tegelikkuses kuludeks arvestatakse, selgub alles pankrotimenetluse käigus ning seega ei ole välistatud, et hageja on õigustatud pankrotimenetlusest saama veel täiendavat raha. Kohtu põhjendused

1.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus pidas võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada.
2.Tuvastanud olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
3.Pooled ei vaidle, et Danske Bank A/S Eesti filiaal (edaspidi ka pank) ja A.A. ja H.A. sõlmisid 07.05.2008 laenulepingu nr xxx-xxxxxxxx, mille alusel väljastas laenuandja kostjale laenu summas 31 955,82 EUR tagastamise lõpptähtajaga 16.05.2028. Laenu tuli tasuda vastavalt laenulepingule lisatud laenu tagastamise graafikule. Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiste tagamiseks oli seatud panga kasuks H.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnistule registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxx xx xx, xxxxxxxx xxxx I järjekoha hüpoteek summas 47 993,74 EUR.
4.Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et H.A. suhtes on välja kuulutatud pankrot ning pankrotimenetluse käigus võõrandati H.A. kuulunud kinnistu, mille müügist saadud vahenditega rahuldati hageja nõue osaliselt so. 15 581,06 euro ulatuses.
5.Peale kinnistu müügist laekunud vahendeid jäi põhiosa võlgnevuseks veel 1905,55 eurot.
6.Lisaks põhiosavõlgnevusele soovib hageja ka intressi summas 3,84 eurot ning viiviseid perioodi 16.08.2021 – 09.07.2020 eest summas 1901,71 eurot.
7.Kostjate esitatud vastuväited hagile: - kas pangal oli õigus laenuleping rikkumise tõttu üles öelda; - kas hagejal on õigus küsida põhivõlgnevust kostjatelt, kui ta oleks saanud oma nõude rahuldada H.A. pankrotimenetluses; - kas hageja viivisenõue on põhjendatud.
8.Kostjad on seisukohal, et nad ei ole laenulepingut rikkunud, seega ei olnud pangal õigus üldse laenulepingut üles öelda.
9.Danske Bank A/S Eesti filiaal ütles A.A. ja H.A. 07.05.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxxxxxx 15.08.2017 seisuga üles. Ülesütlemise teade saadeti kostjatele 21.07.2017.
10.Kostja I oma 21.07.2017 e-kirjas pangale tänas panka teavituse eest ning lubas selle arvesse võtta. Samuti märkis kostja 1, et kuivõrd tal puudub võimalus antud kuupäevaks kogu laenu tagasi maksta, siis palus pangal nõue kogu ulatuses edastada pankrotihaldurile. Kostja 1 märkis veel, et kuna tagatiseks olev maja on reaalselt müügis, on pank esimene kes oma raha kätte saab.
11.Kostjad ei ole vaidlustanud panga poolset laenulepingu ülesütlemist. Kui kostjad leidsid panga poolse ülesütlemis teate kättesaamisel 21.07.2017, et laenulepingu ülesütlemine on alusetu, oleksid nad pidanud vaidlustama laenulepingu ülesütlemist. Kostjad seda teinud ei ole, veel enam kinnitas kostja I oma e-kirjas, et ta võtab teavituse arvesse, kuid tal puuduvad vahendid antud kuupäevaks kogu laenu tagasi maksta. Käesoleva menetluse hageja ei ole seotud laenulepingu ülesütlemisega ning ei ole selle lepingu osapool. Hageja on nõude loovutamise teel omandanud panga võlanõude kostjate vastu ega ole laenulepingut kostjatega ülesöelnud.
12.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjad ei saa käesolevas menetluses tugineda asjaolule, et laenulepingu ülesütlemine võis olla vaidlustatav.
13.Kostjate väited, et pank ei ole arvestanud kõiki nende poolt laenulepingu täitmiseks tehtud makseid, ei ole tõendatud ja on paljasõnaline.
14.Kostjad on asunud seisukohale, et pank oleks pidanud saama oma nõude rahuldada H.A. pankrotimenetluses ja asjaolu, et nõue ei saadud seal rahuldatud 100% oli panga enda süü ja ka hageja süü, kes ei asunud võlausaldajana pankrotimenetluses üles.
15.12.06.2019 sõlmisid Danske Bank A/S ja Intrum Estonia AS nõudeõiguste ostu-müügi ja loovutamise lepingu, millega Danske Bank A/S loovutas laenulepingust nr xxx- xxxxxxxx tulenevad nõuded A.A. ja H.A. vastu Intrum Estonia AS-le.
16.Tsiviilasjas nr 2-17-5281 on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja teinud 18.08.2021 kohtumääruse, millega on kinnitatud H.A. pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetatud H.A. pankrotimenetlus. Kohtumääruse kohaselt tulenevalt PankrS § 153 lg-st 2 on pandieseme müügist (44 440eurot) võimalik PankrS § 146 lg 1 väljamakseteks tasuda 15% ehk 6666 eurot ning nõuete rahuldamiseks 85% ehk 37 774 eurot. Pandipidaja Danske Bank A/S Eesti filiaalile on vastavalt esialgsele jaotusettepanekule tehtud väljamakse 85% ulatuses so summas 15 581,06 eurot. I järgus rahuldamata osas (2749,60eurot) kuulub pandipidaja Danske Bank A/S Eesti filiaali nõue vastavalt Pankrs § 153 lg 4 rahuldamisele teises rahuldamisjärgus. Arvestades, et pandieseme müügist laekunud summat 44 440 eurot ja PankrS § 146 lg 1 väljamakseid (15%) on pärast I järjekoha hüpoteegipidaja 85% ulatuses nõude rahuldamist võimalik teha II järjekoha hüpoteegipidajale Ü.A.-le väljamakse 22 192,94 eurot. I järgus rahuldamata osas (4526,28 eurot) kuulub Ü.A. nõue vastavalt PankrS § 153 lg 4 rahuldamisele teises rahuldamisjärgus. PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud võlausaldajatele ehk teises rahuldamisjärgus pankrotivara puudumise tõttu väljamakseid ei tehta.
17.Kohus juhib kostjate tähelepanu asjaolule, et Danske Bank A/S Eesti filiaalile teostati 15 581,06 euro suurune väljamakse vastavalt esialgsele jaotusettepanekule, mis on kinnitatud juba Harju Maakohtu 16.08.2018. a kohtumäärusega.
18.Hageja sai käesoleva nõude kostjate vastu nõude loovutamise teel alles 12.06.2019 a (vt p 14), seega ei saanud hageja kuidagi mõjutada jaotusettepanekut, mille alusel väljamakse teostati.
19.Panga nõue rahuldati pankrotimenetluses 85% ulatuses ja suuremas määras ei olnud pankrotivara puudumise tõttu võimalik nõuet rahuldada. Seega ei ole ka kostjate vastuväide nagu oleks panga või hageja tegevusetu tõttu jäänud nõue 100% rahuldamata õiguspärane.
20.Kostjad leiavad, et hageja on viiviseid arvestanud pahatahtlikult ka aja eest, mil põhinõue seisis pankrotimenetluses.
21.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viiviseid perioodi 16.08.2017-09.07.2020 eest kokku summas 1901,71 eurot (dtl 6).
22.Vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekule maksis pankrotihaldur ajavahemikul 29.10.2018 - 01.11.2018 pangale pandieseme müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt välja 15 581,06 eurot. Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle.
23.Kohus on seisukohal, et õiglane ei ole küsida kostjate käest viiviseid pankrotimenetluse läbiviimise aja eest ning nõuda viiviseid terve nõude eest (17 836,61 eurot). Kohus on seisukohal, et kuna hageja nõuet ei rahuldatud pankrotimenetluses tervenisti, siis on kostjate käest õiglane küsida viiviseid summa pealt, mis jäi rahuldamata, so käesoleva menetluse põhinõude ulatuses (1 905,55 eurot) ning alates ajast, mil pankrotihaldur enam pandieseme müügist väljamakseid ei teinud, so alates 01.11.2018.
24.Seega tuleks kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivised perioodi 01.11.2018 – 09.07.2020 eest kokku summas 257,48 eurot. Nimetatud summat ületavas osas tuleb viivisenõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
26.Kuna kohus rahuldab hagiavalduse u 56% ulatuses, siis on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
27.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja