Võlaõigus › Töövõtulepingud

selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja on käesolevaks hetkeks enda lepingulised kohustused kostja eest täitnud, mistõttu on hagejal vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 ning § 637 lg-le 3 õigus nõuda kostjalt tasu maksmist. Kostjale esitatud arvest nähtuvalt pidi kostja teostatud tööde eest tasuma 8682,04 eurot, millest on tasutud 31.01.2020. a 2000,00 eurot. Tasutud summast 898,59 eurot arvestati viiviste katteks, mistõttu jäi põhinõude suuruseks 7580,63 eurot. Hageja arvestab viivist kogu sissenõutavaks muutunud nõude summalt, st 7580,63 eurolt arve nr 1053 puhul alates 01.02.2020. a, kuivõrd viivis kuni 31.01.2020 sai tasutud. Vastavalt poolte vahelisele praktikale ja arvele nr 1053 on viivise suuruseks 0,05%. 27.04.2020. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 329,76 eurot (viivisraport) ja alates 28.04.2020. a palub hageja kostjalt välja mõista ka viivis viivisemääraga 0,05% päevas summalt 7580,63 eurot alates hagiavalduse esitamisest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja hageja nõudmisel enda lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks ning nõuete maksmapanekuks Advokaadibüroo LMP poole, eesmärgiga vaidlus kostjaga kohtuväliselt lahendada ning vältida seega kohtukulude tekkimist mõlemale poolele. Hageja nõustamiseks, kostjale kohtuvälise nõude koostamiseks ning kostja esindajaga suhtlemiseks osutati hagejale kokku õigusabiteenuseid 331,33 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 1 ja lg 3 mõttes. Nimetatud kulutused oleksid jäänud tegemata, kui kostja oleks esimesel nõudmisel hageja nõuded täitnud, seega on kahju tekkimine õigusabiteenuse kulutuste näol selgelt põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Eelnevast tulenevalt esitab hageja lepingu rikkumisest tuleneva täitmise nõude 7580,63 euro suuruse võlgnevuse tasumiseks, viiviste tasumise nõude sissenõutavaks muutunud 329,76 euro ulatuses ning alates 28.04.2020. a kuni nõude tasumiseni 0,05% põhinõudelt, õigusabikulude näol tekkinud kahju hüvitamise nõude 331,33 euro ulatuses ning kahjuhüvitamiselt viivise nõudes alates hagiavalduse esitamisest kuni kahjunõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Koos hagiga esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, millega palus seada osaühingule Rahu25 majutus (registrikood 14560955) kuuluvale kinnistule nr 1168108, Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rahu tn 25 kohtulik hüpoteek summas 9681,72 eurot hageja kasuks ning saata hagi tagamise määrus registripidajale täitmiseks.

hageja poolt kostjale materjalide kulutabel ja dokumendid 22.05.2019. a ning uus hinnapakkumine 24.05.2019. a summas 25 485,03+km. Hageja poolt esitatud 24.05.2019. a hinnapakkumises on hageja detailselt lahti kirjutanud teostatavad tööd (k.a. juba teostatud tööd) ning nende maksumuse. Kostjale teostati seega lisakokkulepet arvesse võttes järgmised tööd: - fassaadi taastus ning värvimine ja materjali soetamine (penoplast, võrk, krunt, pahtel, värv) (tööraha 1 785 eurot + materjali kulu 1 200 eurot = kokku 2 985 eurot); - 14 akna vahetus (töö raha), aknad kliendi poolt (2 100 eurot); - lammutustööd ja prügi äravedu (3 000 eurot); - uste ja akende palede taastus, materjal töövõtja poolt jm 335x6 (1 980 eurot); - põrandate värvimine 86m2x7(602 eurot); põrandad vaiba alla, vaip kliendi poolt, liim töövõtja poolt 60m2x5 (300 eurot); sisetööd (2 kipsist vaheseina ehitus, juba olemasolevate seinte pahteldamine, seinte värvimine) (3 290 eurot). Sisetööde materjal 10-s toas ja koridoris (vaheseina karkass, kipsplaadid, krunt, pahtel, värv, liistud, uksed, abimaterjal kokku 6 405,64 eurot); - lisatööd: elektritööd, santehnilised tööd, plaatimistööd, lisa seina lammutustööd, laminaadipaigaldus ning nendega seonduv materjal (elektrikaablid, pistikud, lülitid, santehnika, torud, põlved, kraanid, abimaterjal 1 500 eurot) (tööraha 4 840 eurot). Kokku teostas X OÜ töid summas 25 485,03 eurot (sellest 17 897,00 eurot ehitustööd ja 7 588,03 materjali maksumus) + km. Sisuliselt tööde maht kahekordistus, mis tingis ka kogu tööde maksumuse tõusu. Kõik tööd, millele kostja on vastu vaielnud, on nimetatud hinnapakkumises kirjas. Kostja on hinnapakkumisega tutvunud ega ole sellele kohtueelselt vastuväiteid esitanud. Arvestades, et tööde maht suurenes kahekordseks, ei olnud hageja poolt esitatud uus hinnapakkumine ning selle alusel esitatud arve nr 1090 kindlasti põhjendamatud, vaid alla oma turuhinda ning igati põhjendatud. 18.09.2019. a kirjavahetuses pööras kostja hageja tähelepanu Rahu 25 objektil tehtud töödele seoses pesuruumi renoveerimisega, tööga, mis ei olnud nimetatud esialgses hinnapakkumises, kuid mis sisaldub uues, 24.05.2019. a esitatud hinnapakkumises (plaatimistööd, santehnilised tööd). Eelnevale tuginedes on tõendatud, et X OÜ on sooritanud töid vastavalt mais 2019. a esitatud hinnapakkumisele ning seega on põhjendatud tööde eest esitatud arved täies ulatuses. Täiendavalt saab hageja lisatööde teostamist tõendada fotodega, mis on samuti X OÜ poolt 24.05.2019. a e-kirja lisana kostjale saadetud ning lisatööde teostamiseks vajalike materjalide ostmist osaliselt tšekkidega (need, mis õnnestus veel X OÜ raamatupidamisest leida), kust nähtub, et hageja on teinud kulutusi enam kui 1 000 euro ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik tšekkidel toodud materjalid on seotud kostja poolt tellitud lisatöödega. Kostja väited selle kohta, et selgelt välja toodud töö hind pidi sisaldama juba ka materjali raha ei ole eluliselt usutavad ka seetõttu, et see ei vasta reaalselt turuhindadele. Hageja palus vaidlusalustele töödele hinnapakkumist, kust nähtub üheselt, et X OÜ küsitud hind oli oluliselt odavam ning küsitud tööraha ei saanud kuidagi sisaldada juba materjali hindasid. Kostja väidab, et tööd pidid valmima 20.05.2019. a. Hageja soovib täpsustada, et nimetatud tähtaeg pandi paika 15.02.2019. a esitatud hinnapakkumisega. Lisatööde lisandumisel oli aga ilmne, et selleks kuupäevaks töödega valmis ei jõuta ning X OÜ teavitas sellest ka kostjat. Sellele viidati ka 24.05.2019. a esitatud uues hinnapakkumises, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Hilisemas kirjavahetuses samuti ei ole kostja tähtpäeva osas pretensioone esitanud. 30. juunil 2019 esitas X OÜ kostjale kreeditarve nr 1106. Arve esitamise ajendiks ei olnud arve nr 1090 põhjendamata suurus, vaid asjaolu, et hageja loovutas antud nõude (VÕS § 164 lg 1 mõttes) uuele võlausaldajale, Tramtrans OÜ-le. Nõude omandamisel esitas uus võlausaldaja, s.o. hageja, kostjale uue arve 01.07.2019 identses summas arvega nr 1090, teavitades sellega kostjat ka võlausaldaja vahetumisest. Kostja on 30.08.2019 kirjavahetuses pidanud arvet õigustühjaks, kuivõrd erineb hinnapakkumises esitatud hinnast. Taaskord ei võta kostja aga arvesse, et töövõtulepingu kestuse ajal tööde maht suurenes kahekordselt, mistõttu on põhjendatud hageja poolt suuremas summas arve esitamine. Hageja kooskõlastas uue hinnapakkumise esitamisega hinna muutumise ka kostjaga, sellele vastu ei vaieldud. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et ettevõtte tasub n-ö heast tahtest arve, mis temasse ei puutu. Lisaks, kostja esindaja ise on tasumata arvete (sh arve nr 1053) osas 20.01.2020 hagejale kirjutanud, et „Lubasin välja mõelda mingi lahenduse jaanuari kuu

jooksul, aga hetkel seda pole. Tegelen sellega“. Viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et kostja arve tasumisele vastuväiteid esitaks. Samuti ei nähtu kirjavahetusest (ning samuti ei ole vastavaid tõendeid esitanud kostja), et poolte vahel oleksid üleüldse mingisugused kompromissläbirääkimised olnud, nagu on viidanud kostja. Seega kostja väited, et ta tasus vaidlusaluse arve osaliselt vaid hagejale n-ö vastu tulles ja vaidluse kohtuvälise lahendamise eesmärgil, on paljasõnalised, valed, eluliselt mitteusutavad ja tõendamata. Kostja on esitanud oma vastusega lisa 5, mis on kontekstist välja rebitud, kuna hageja on sellele vastanud ning ka hilisemast jaanuarikuusest vestlusest selgub, et kostja tegeleb raha otsimisega võlgnevuse likvideerimiseks ning on osaliselt 2000,00 euro väärtuses ka raha tasunud. Töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks tööde lõpetamisega ning X OÜ lõpetas tööd ning seda väga mõistliku hinnaga. Alusetud on ka kostja väited nagu oleks 2000,00 euro tasumine olnud kompromiss. Hagiavalduse lisa nr 4 lükkab selle üheselt ümber. Hageja viitab, et ehkki õige on kostja väide, et töid teostas A. A., on kostja siiski märkimata jätnud asjaolu, et A. A. oli X OÜ töötaja, kes asus hiljem töid teostama ka Maja Ehitus 24 OÜ alt. Kostja oli kohustatud tasuma teostatud tööde eest X OÜ-le (nüüdseks nõue loovutatud hagejale), mitte viimase töötajale. Kusjuures, arvestades, et A. A.`i korral on tegemist välismaalasega, siis eeldab talle tasu maksmine ka lühiajalist töötamise registreerimist. Kui kostja maksis A. A.`ile töötasu ilma PPA-s selle kohast registreeringut tegemata, on see nii kostja kui ka A. A.`i jaoks karistatav, sh võib viimase riigist välja saata. Eelnevale tuginedes on hageja arvamusel, et kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud ning nõue kostja vastu on põhjendatud.

Kostja vastuväited

vaatamata kostja korduvatele vastuväidetele arve 1053 tasumist ning ähvardas kostjat ka kohtuga, siis soovides leida kompromiss ja vaidlus lõpetada, tasus kostja hagejale 2000 eurot. Seega kostja ei tasunud arvet põhjusel, et ta hageja nõuet aktsepteeris, vaid põhjusel, et soovis leida pooltevahelises vaidluses kompromiss. Kostja vaidleb vastu hageja väidetele nii objektil teostatud tööde mahu kui ka hinnakokkulepete osas. Kostja jääb selle juurde, et X OÜ (edaspidi nimetatud töövõtja) poolt esitatud hinnapakkumine pidi vastavalt poolte kokkuleppele sisaldama nii töö- kui ka materjaliraha. Vale ja tõendamata on hageja väide, et „tööde maht suurenes kahekordseks“ ning seega on põhjendatud ka oluliselt suurema tasu küsimine. Eelnevast tulenevalt kostja vaidleb vastu fassaadi taastus ning värvimistööde maksumusele summas 2985 eurot (1785 tööraha + 1200 eurot materjali kulu), sest materjalikulu pidi sisalduma töö hinnas. Kostja aktsepteerib fassaadi taastus ja värvitöid summas 1755 eurot; aktsepteerib 14 akna vahetust (aknad olid kostjal eelnevalt soetatud) summas 2100 eurot; aktsepteerib lammutustöid ja prügi äravedu summas 3000 eurot; aktsepteerib uste ja akende palede taastust summas 2010 eurot; ei aktsepteeri põrandate värvimist summas 602 eurot, kuna objektil ei teostatud põrandate värvimist; aktsepteerib põrandatele vaiba panemist summas 300 eurot; vaidleb vastu sisetööde maksumusele summas 6405,64 eurot, sest materjalikulu pidi sisalduma töö hinnas. Lisaks ei ole nimetatud kogusumma töö mahtu arvestades põhjendatud. Kostja aktsepteerib sisetöid summas 3290 eurot; vaidleb vastu lisatöödele va laminaadi paigaldusele. Kostja selgitab, et töövõtja paigaldas 5. tuppa laminaadi, kusjuures laminaat oli kostjal eelnevalt endal soetatud. Kostja aktsepteerib eelnevast tulenevalt laminaadi paigaldustööde maksumust summas 600 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta on objektil teostanud elektritöid või santehnilisi- ja plaatimistöid. Kostja selgitab, et santehnilised tööd ja plaatimistööd teostas objektil A. A., kellele kostja tasus tööde teostamise eest 1000 eurot. Kostja tellis tööd A. A.lt, kuna töövõtja oli tööde teostamisega pidevas viivituses, kuid kostjal oli soov majutusasutus võimalikult kiiresti avada ning tööd lõpetada. Santehniliste- ja plaatimistööde teostamist objektil ning selle eest kostjalt raha saamist kinnitab A. A. ka oma e-kirjas. Arvestades kõike eeltoodut aktsepteerib kostja tööde kogumaksumusena (sh materjal)

eurot (1755+2100+3000+2010+300+3290+600) (summale lisandub käibemaks). Arvestades, et kostja on Rahu 25 objekti ehitustööde eest kokku tasunud 17 900 eurot (sh käibemaks) – 15 900 eurot X OÜ-le ning 2000 eurot hagejale ehk et 2231,60 eurot rohkem, kui töövõtja esialgne hinnapakkumine, mille alusel kostja töö tellis, siis on kostja täitnud kõik oma kohustused seonduvalt Rahu 25 objektiga X OÜ ees. Kostjal puuduvad kohustused hageja ees. Hageja väide, et kostja ei ole vastu vaielnud 24.05.2019 esitatud hinnakalkulatsioonile (edaspidi nimetatud hinnakalkulatsioon) ja on sellega nõustunud, on vale. Kostja selgitab veelkord, et hageja esitas hinnakalkulatsiooni pärast seda, kui kostjal ja X OÜ-l oli tekkinud vaidlus arve 1090 tasumise osas. Asjaolu, et kostja hinnakalkulatsiooniga ei nõustunud ja sellele vastuväited esitas, tõendab ainuüksi ka see, et 30.06.2019 tegigi X OÜ vaidlusalusele arvele kreeditarve summas 8682,04 eurot. Hageja on esitanud täiendava tõendina ostutšekid summas ca 1000 eurot. Kostja vaidleb esitatud tõenditele vastu. Esiteks ei tulene tõenditest, et tšekkidel nimetatud materjale on üleüldse Rahu 25 objektil kasutatud. Teiseks ei ole tšekid osaliselt loetavad mh ei nähtu kes, millal ja kust on ostu sooritanud. Ainuüksi hageja kinnitus, et tšekkidel toodud materjalid on seotud kostja poolt tellitud lisatöödega, ei ole piisav. Hageja on viidanud lisatöödele, mida kostja väidetavalt nõudis. Hageja ei ole aga selgitanud (ka mitte eelistungil), milles lisatööd väidetavalt seisnesid ja mis oli poolte kokkulepped selliste lisatööde eest tasumise osas. Laminaadi paigaldus ei ole kunagi olnud lisatöö. Hageja ise eksis oma esmases hinnapakkumises märkides sinna „põrandate värvimine“ – tegelikkuses tellis kostja laminaadi paigalduse põrandale. Kuna töö hind sellest ei muutunud, siis ei pidanud ka pooled vajalikuks teha esialgses hinnapakkumises parandust (mõlemad pooled olid teadlikud, et värvimise asemel teostatakse laminaadi paigaldust). A. A. kinnitab, et X OÜ lõpetas temaga töösuhte juba mais 2019 põhjusel, et ettevõttel puudusid vajalikud vahendid töötasu maksmiseks. Pärast seda, kui X OÜ temaga töösuhte lõpetas, teostas

A. iseseisvalt santehnilisi töid kostjale. Kolmanda isiku seisukoht

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

maksukohustuse sõltumata sellest, et nõue ja selle aluseks olev arve olid loovutatud. Hageja loobus 722,40 euro ulatuses tasunõudest, mille tulemusena jäi hageja lõplikuks nõudeks 6858,23 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Tuvastatud asjaolude alusel on kostja Rahu 25 objekti ehitustööde eest kokku tasunud 17 900 eurot (sh käibemaks), so 15 900 eurot X OÜ-le (kustutatud) ja 2000 eurot hagejale (tl 96-98, 100 I kd), mistõttu leiab kostja, et on juba tasunud 2231,60 eurot rohkem, kui töövõtja esialgne hinnapakkumine (15 668, 40 eurot), mille alusel kostja töö tellis, seega on kostja täitnud kõik oma kohustused seonduvalt Rahu 25 objektiga X OÜ ees.

kd; tl 161 II kd). Tunnistajate ütlustest tuleneb, et oodati PRIA rahasid, miks arvet ei tasutud, ei ole selgitatud (tunnistaja T. M. ütlus, tl 2 III kd) ning, et arve osas olid erimeelsused (tunnistaja S. L. ütlus, tl 6 III kd). Kohus märgib etteruttavalt seda, et asjas esitatud kirjavahetuses on teemaks lisaks käesoleva vaidluse töödele Toila sadamahoone tööde teostamine (mh ka arvega nr 1052 seonduv), mis ei puutu käesolevasse vaidlusesse ja mida seetõttu ei ole vajalik analüüsida.

enamik materjale pidi tellijal endal olemas olema. Seega, kui tellijal endal pidid materjalid olemas olema, ei saa eeldada, et materjali kulu on arvetatud hinnapakkumise sisse, kus on kirjas „tööraha“. Kaudselt kinnitab seda järeldust ka hageja poolt esitatud dokumentaalne tõend (võrdlev hinnapakkumine, tl 196 I kd), mis näitab võrdlevat hinda vaidlusalustele töödele. Tuvastatud on, et kostja on hinnapakkumise aktsepteerinud ning töövõtja on hinnapakkumises märgitut tööd teostanud. Tuvastatud on, et tööde lõpetamise tähtajaks oli 20.05.2019 (kirjavahetus, tl 13 I kd), kuid tööd lõpetati mai lõpuks 2019.a (kohtuistungil, tl 6,7 II kd). Kostjale on teostatud tööde eest esitatud arved nr 1076, 1085, mis on kostja poolt tasutud kokku summas 5400 eurot ja arve nr 1090, millest on kostja tasunud 10500 eurot, jättes ülejäänud osas, so kostja selgituste kohaselt materjalikulu osas arve tasumata. Kostja põhjendas arve tasumata jätmist kohtumenetluses sellega, et pooled olid kokku leppinud töö kogumaksumuses summas 15 668,40 eurot ning kokkuleppe kohaselt pidi summa sisaldama ka võimaliku materjalikulu, siis tasus kostja X OÜ-le 10 500 eurot ning keeldus ülejäänud osas arve tasumisest. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et hinnapakkumine ei sisaldanud materjalikulu. Arve nr 1090 on kokku summas 19 182, 04 eurot (mh materjali maksumus on 9015, 64 eurot), millest on kostja tasunud 10 500 eurot, jääk 8682, 04 eurot (arve nr 1053, tl 12 I kd). Seega on kostja tasunud ka osaliselt materjalide eest. Tuvastatud on, et 24.05.2019 saatis X OÜ (kustutatud) kostjale hinnapakkumise summas 30 582,04 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldas 15.02.2019/23.02.2019 hinnapakkumise töid kokku 13057 eurot+km (mida kostja ei vaidlusta) ning milles on lisandunud materjalikulu summas 9105, 64 eurot ja täiendav tööraha summas 4840 eurot (tl 114, 165 I kd). Vaatamata esitatud hinnapakkumisele on kostjale esitatud tehtud tööde eest arved väiksemas summas, so kokku 24 582, 04 eurot (tl 96-97 I kd) ning vaidlusalune on arvest 1090 tulenev materjali kulu (mis on osaliselt ka kostja poolt tasutud). Arve nr 1090 tasumata osa on nõude aluseks olev arve nr 1053. Hageja on selgitanud, et lisatöödeks objektil olid vannitoa renoveerimine, mille käigus lammutati 2 seina ning ehitati vannituba ümber, sh plaaditi ning paigaldati santehnika. Lisaks tehti objektil elektritöid: pooltesse tubadesse veeti uus kaabeldus, tõsteti ümber valgustus ning paigaldati stepslid, lülitid. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on objektil teostanud elektritöid või santehnilisi- ja plaatimistöid. Kohus kostjaga ei nõustu. Tuvastatud on, et 18.05.2019 saatis töövõtja kostjale e-kirja, milles on avaldanud, et kostja tellis lisatöid: elektri, san.tehnika ja plaatimistööd ja kuna plaat ei ole saabunud, siis on võimalik, et valmimise tähtaeg lükkub edasi (tl 1133, sama tl 166 I kd). Ka hilisemast kirjavahetusest nähtub, et lisatööde tõttu nihkus lõpptähtaeg edasi, kostja viitas võimalikele puudustele pesuruumide renoveerimisel ning lisatööde ja täiendava tööraha osas vaidlus puudus (tl 13-18 I kd; tl 161- 47 II kd). Seega, kostja ei ole kohtueelselt lisatöödele ja täiendavale töörahale vastuväiteid esitanud, seda ei nähtu poolte kirjavahetusest. Viidatud kirjavahetusest nähtub ka asjaolu, et kostja oli hinnapakkumise kätte saanud ning sellele vastu ei vaielnud, seega oli kokkulepe hinnapakkumise osas ka olemas. Tunnistaja T. M. ütlustest nähtub, et tehti lisatöid, sellega mindi üle aja. Lisatöödena tulid juurde plaatimine, seina mahavõtmine, san.tehnika, duširuum ja wc ning sellega seonduvalt ka materjalikulu ja tööraha tuli juurde (tl 2-2p III kd). Tunnistaja S. L. ütlustest nähtub, et 24.05.2019 hinnapakkumine on saadetud peale seda, kui töövõtja oli objektilt lahkunud. Duširuumi ja wc töid tegi X OÜ töötaja, kuid tegi seda eraviisiliselt, tasuti otse talle. 24.05.2019 märgitud ettenägematud kulud ei ole seostud esialgse hinnapakkumisega. Ei palutud seda tööd töövõtjal teha, kuna see oli liiga kulukas (tl 3-5 III kd). Kohtu hinnangul lükkavad dokumentaalsed tõendid koostoimes T. M ütlustega ümber tunnistaja S. L. ütlused, et lisatööde kokkulepet ei saavutatud ja, et lisatöid (elektritööd, san.tehnika ja plaatimistööd) ei tehtud. Lisaks kirjavahetusele ja tunnistaja T. M. ütlustele nähtub, et viidatud lisatööd on tehtud ja seda ajaliselt 24.05.2019, mitte varem, hageja poolt esitatud fotodelt (fotod tehtud 24.05.20219, saadetud kostjale koos hinnapakkumisega, tl 114-165 I kd).

Kostja on avaldanud, et elektritööd sisaldusid esialgses hinnapakkumises. Hageja on selgitanud, et need tööd tehti tegelikkuses WC-s ning duširuumis. Tuvastatud on, et esialgne hinnapakkumine ei hõlmanud töid WC-s ning duširuumis, seda ei ole pooled ka menetluses vaidlustanud. Seega ei saanud ka nendes ruumides teostatud elektritööd olla seotud esialgse hinnapakkumisega. Eelviidatud fotodelt nähtub mh, et wc-dušširuumis oli näiteks elekter vajalik nii valgustuse kui boileri jaoks. Kostja on selgitanud, et san.tehnilised tööd ja plaatimistööd teostas objektil A. A., kellele kostja tasus tööde teostamise eest 1000 eurot. Kostja tellis tööd A. A.lt, kuna töövõtja oli tööde teostamisega pidevas viivituses, kuid kostjal oli soov majutusasutus võimalikult kiiresti avada ning tööd lõpetada. Kostja on esitanud tõendina A. A. e-kirja, millest nähtub, et A.A. kinnitab, et teostas järgmisi töid Rahu 25 Jõhvi: pesuruumi plaatide paigaldamine ja san.tehnilised tööd. Rahu 25 Majutuse OÜ maksis talle tehtud tööde eest 1000 eurot (tl 177, tõlge tl 178 I kd). Hageja on esitanud vastutõendina A.A. lühiajalise töötamise registreerimise kinnituse, millest nähtub, et A.A. töötas X OÜ-s ehitajana 26.04.2019 kuni 22.04.2020 (tl 197 I kd). Tunnistaja S. L. on lisaks avaldanud, et ei tea, kas A.A. oli X töötaja lepinguliselt või mitte. A.A. ütles, et ta oli töösuhted lõpetanud kuna ei olnud tasusid kätte saanud (tl 5 III kd). Kohtu hinnangul ei vabasta eeltoodu, so, et kostja tasus töö eest otse A.A.le, kostjat tõendatud tasu maksmise kohustusest töövõtjale, kuna A. A. oli X OÜ töötaja, kes teostas objektil töid X OÜ alt ning et tal puudus õigus kostjalt tööde teostamise eest tasu nõuda. Kostjal tuli tasuda töövõtjale, mitte töövõtja töötajale. Kui kostja tasus nimetatud tööde eest omaalgatuslikult töövõtja töötajale, mitte töövõtjale, kellega kostja lepingu on sõlminud, ei saa kostja poolt A. A.le makstud tasu pidada lepinguliste kohustuste kohaseks täitmiseks. Kostja asub kohtumenetluses ka seisukohale, et hageja ei ole materjalikulu tõendanud. Seonduvalt materjalikuluga nähtub kirjavahetusest (tl 161 II kd), et kostja esitas vastuväiteid materjalikulu suuruse osas, viidates, et 24.05.2019. a esitatud hinnapakkumises oli materjalikulu väiksem kui 17.06.2019. a esitatud tabelis ja, et kostja ostis kõik san.tehnika (kraanid, wc potid, kraanikausid), vannitoaplaadid, plaatimissegud ja laematerjali. X OÜ (kustutatud) on kostjale vastanud, et saadab uue materjalide tabeli koos kuludokumentidega, kogu kulu materjalidele oli 9105, 64 eurot, sellest 1319, 64 ei suutnud kuludokumente leida (tl 161- 47 II kd). Kostja rohkem vastuväiteid ei esitanud. Hageja soovib materjalide ostmist tõendada tšekkidega (tl 191-195 I kd; tl 16-47 II kd). Kohus möönab, et osadest kuludokumentidest ei ole võimalik aru saada, millal ja mille eest need on esitatud (vt, tl 191 I kd; tl 36, 37 II kd), osad kuludokumendid on kattuvad (tl 192 I kd vrdl tl 35 II kd; tl 194 I kd vrdl tl 38 ja 45 II kd), kuid ülejäänud kuludokumentide osas leiab kohus, et neid on võimalik seostada töövõtja poolt teostatud tööde jaoks vajalike materjalidega tööde teostamise ajaperioodil ning kuludokumente on isegi veidi rohkem, kui 9105, 64/9015, 64 euro (materjalikulu) osas (tl 161, 46 II kd, tl 97 I kd). Kuludokumentide analüüsist nähtuvalt kostja poolt kirjavahetuses nimetatud materjalikulu töövõtja ei nõua. Kohtu hinnangul on hageja materjalikulu tõendanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist ei olnud siduva eelarvega VÕS § 639 lg 1 mõttes. Õiguskirjandusest tuleneb, et mittesiduva eelarvega on tegemist juhul, kui eelarves on otseselt märgitud, et see ei ole töövõtjale siduv või kui koostatud eelarvest endast tuleneb, et selles sisalduv kalkulatsioon ei ole lõplik, vaid sõltub tööde tegelikust mahust või kulutustest. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et eelarve mittesiduvus võib tuleneda eelarve enda sisust. Kui töövõtulepingu alusel teostamisele kuuluvad tööd ning nende tööde maht on töövõtulepingu kohaselt määratletud eelarves loetletud tööde ja mahtude kaudu, on eelarve üksnes näiliselt siduv: kuna töövõtulepingu esemeks on sellisel juhul vaid eelarves nimetatud tööde teotamine eelarves kajastatud mahtudes, toob eelarves sisalduv ekslik kalkulatsioon või teatud töö väljajäämine eelarves loetletud tööde hulgast kaasa lepingu objektiks mitteoleva lisa- või muudatustöö tegemise vajaduse, mida tellija saab töövõtjalt nõuda üksnes lisatasu maksmise eest. Kuna vaidlusaluses hinnapakkumises on

konkreetselt loetletud tööd, mille osas hinnapakkumine kehtib, on selge, et lisatööde vajaduse ilmnemisel ei ole tööde hind seotud esialgse hinnapakkumisega. Kohus on eelnevalt leidnud, et pooled on lisatöödes kokku leppinud. Lisaks, kuivõrd esialgses hinnapakkumises on selgelt kirjas, et tegemist on töörahaga, ei ole eelarvet ka ületatud, kuivõrd hinnapakkumises toodud töörahast suuremaid summasid ei ole kostjalt nõutud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja tasu nõue 6858,23 euro väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kostjal ei ole õigust selle maksmisest keelduda.

Eeltoodu alusel, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuna kohtueelsed õigusabi kulud summas 331, 33 eurot ja viivise kahjunõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, so 28.04.2020 kuni nõude tasumiseni.

Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.