Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ hagi OÜ Adele Ehitus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8875,89 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Advokaadibüroo registrikood 16064605
Pallo&Partnerid
OÜ,
Esindaja: advokaat J. R.-B. Kostja: OÜ Adele Ehitus, registrikood 14622416 Esindaja: vandeadvokaat R. S. Asja läbivaatamine
Kohtuistung 06.10.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Mõista OÜ-lt Adele Ehitus välja Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ kasuks võlgnevus summas 6801,77 eurot.
3.Mõista OÜ-lt Adele Ehitus välja Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ kasuks viivis järgnevalt, kuid kogusummas mitte rohkem kui 6801,77 eurot: 3.1 sissenõutavaks muutunud viivis 19.04.2022 seisuga summas 108,83 eurot; 3.2 viivis alates 20.04.2022 põhinõudelt 6801,77 eurot 0,2% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud täies ulatuses OÜ Adele Ehitus kanda.
5.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 3948 eurot, sh õigusabikulud 2968 eurot ning riigilõiv 980 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 3948 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 19.04.2022 Tartu Maakohtusse hagiavalduse OÜ Adele Ehitus vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 30.10.2020. a kliendilepingu, mille kohaselt büroo nõustab klienti kohtumenetluses ja suhetes teiste isikutega ning koostab kliendi jaoks ning kliendi juhistest lähtudes dokumente, klient aga kohustub selle eest büroole tasuma tunnitasu büroo hinnakirja alusel, mis lepingu sõlmimise seisuga oli 140 eurot tunnis. Täiendavalt sõlmisid pooled 30.10.2020. a kliendilepingu juurde lisa 1, milles lepiti kokku täiendavad tingimused õigusabiteenuste eest tasumise kohta neljas kohtumenetluses, muuhulgas kliendi esindamiseks Rahu25 majutus OÜ.
2.Pateros Pantapangan OÜ ja OÜ Adele Ehitus sõlmisid 10. novembril 2020. a nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt Pateros Pantapangan OÜ loovutas OÜ-le Adele Ehitus täies ulatuses nõude, mille osas oli maakohtus pooleli tsiviilasi nr 2-20-6258. Nõude loovutamise lepingu p 4 kohaselt võttis OÜ Adele Ehitus üle ka viidatud nõudega seotud kohustused Advokaadibüroo LMP OÜ ja Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ ees ning kinnitas, et on nimetatud kohustuste ülevõtmiseks sõlminud ka eraldiseisva kokkuleppe Advokaadibürooga Pallo&Partnerid OÜ (st kliendilepingu ning selle lisa 1).
3.30.11.2021. a tegi Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-6258 otsuse, millega rahuldas Pateros Pantapangan OÜ hagi ning mõistis Rahu25 majutus OÜ-lt Pateros Pantapangan OÜ kasuks välja võlgnevuse summas 6 858,23 eurot ja viivise nimetatud summalt alates 01.02.2020. a kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti mõistis kohus Pateros Pantapangan OÜ kasuks välja kahjuhüvitise summas 331,33 eurot ja viivise nimetatud summalt alates 28.04.2020. a kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsus jõustus 31.12.2021. a. 01.03.2022. a tegi kohus ka menetluskulude kindlaksmääramise määruse, millega mh mõistis Rahu25 majutus OÜ-lt Pateros Pantapangan OÜ kasuks välja 2(10)
menetluskulu summas 3987,84 eurot ning nimetatud summalt viivise alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kuivõrd kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-20-6258 lõppes (kliendi jaoks ka positiivse tulemusega) ning büroo täitis seega kliendilepingu lisa 1 p-st 1.4 tuleneva ülesande, tekkis bürool kliendilepingu lisa p-st 2 ja 3 tulenevalt õigus nõuda kliendilt järgmiste summade tasumist: väljamõistetud menetluskulud summas 3 987,84 eurot; 20% väljamõistetud põhinõudelt (6 858,23 eurot), st 1 371,65 eurot; 20% põhinõude (6 858,23 eurot) viiviselt alates 01. veebruar 2020. a kuni nõude täitmiseni. Hagi esitamise seisuga on sellest summast sissenõutavaks muutunud 242,93 eurot (sissenõutavaks muutunud viivise summaks on käesoleva hagi esitamise seisuga 1 214,69 eurot; 20% kahjuhüvitiselt (331,33 eurot), st 66,27 eurot; 20% kahjuhüvitise (331,33 eurot) viiviselt alates 28. aprill 2020. a kuni nõude täitmiseni. Hagi esitamise seisuga on sellest summast sissenõutavaks muutunud 10,47 eurot (sissenõutavaks muutunud viivise summaks on käesoleva hagi esitamise seisuga 52,38 eurot). Kokku on hagi esitamise seisuga kliendi võlgnevus büroo ees 5 679,16 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esitas kostjale võlgnevuse osas arve nr 221342 04.04.2022, s.o pärast seda, kui teda teavitati pooltevahelise kliendisuhte lõppemisest. Arve esitamise ajaks oli kostja kohustatud hagejale tasuma 5 668,14 eurot, millele lisandub käibemaks, st kokku 6 801,77 eurot. Kliendilepingu p 9 kohaselt kohustub klient tasuma arve büroo arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul pärast arve saamist. Seega saabus arve tasumise tähtaeg 11.04.2022. a, nagu on märgitud ka arvel. Käesolevaks hetkeks ei ole kostja oma võlgnevust tasunud.
5.Hageja ei ole kostjale kunagi mõista andnud, et õigusabiteenuse eest tasumine toimub alles siis, kui kohtu deposiidis olevad summad vabastatakse. Kostja väide on tõendamata. Viidatud säte oli lepingus vaid seetõttu, et juhul kui vastaspool asub täitma kohustust tasuda kostjale, siis ei saaks kostja maksmisest kõrvale hiilida. Esmase tasukokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud isegi teada, kas hagi tagatakse, mistõttu ei saanud see ühelgi juhul olla kokkuleppe sisu. Lisaks ka tsiviilasjas nr 2-20-6258 menetluse esimeses pooles ei olnud ka mingisugust raha kohtu deposiidis – esialgu oli tegemist kohtuliku hüpoteegiga, mis hiljem nö vahetati rahalise tagatise vastu. Hageja oleks võinud nõude esitada juba pärast sisulise otsuse jõustumist. Hageja jättis nõude 2022. a alguses esitamata üksnes vastutulekuna kostjale, kuna kostja kurtis hagejale kehva majanduslikku seisu. Arve väljastamine poleks olnud majanduslikult mõistlik ka hagejale, kes arve väljastamisel oleks pidanud igal juhul tasuma sellelt käibemaksu, sõltumata sellest, kas kostja arvel toodud summa tasub või mitte. Lisaks ei olnud jaanuaris veel kindlaks määratud menetluskulude suurust, mistõttu hageja otsustas oodata arvega, kuni on võimalik esitada arve kogu ulatuses. Kostja oli teadlik, et tegemist oli hageja vastutulekuga, seda oli suuliselt, kui ka e-kirja teel selgitatud. Asjaolu, et tasu tuleb maksma hakata oli kostjale selgelt teada, mis nähtub ka kostja uue lepingulise esindaja pöördumisest 30.03.2022, kus küsitakse tasu suuruse kohta selgitusi. Viidatud pöördumine oli tehtud enne kui hageja esitas kostjale arve. Ebaõige on kostja väide, et esitatud hagiavaldus oli kostjale üllatuslik ning et talle ei esitatud ühtki meeldetuletust ega muud pöördumist nõude tasumise osas. Selline väide on selgelt pahatahtlik. Hageja on 07.04.2022. a kostja lepingulisele esindajale teatanud, et hageja pöördub 12.04.2022. a kohtu poole, kui kostja nõuet ei täida. Hagiavalduse esitas hageja 19.04.2022, mis tähendab, et kostjal oli ka pärast tähtaja möödumist veel mitu päeva aega oma kohustus täita.
3(10)
Pärast seda, kui hageja saatis kostjale põhjalikud selgitused tasu kujunemisest, ei andnud kostja teada, et nõustub nendega või millega ta täpselt ei nõustu ning ka ei tasunud väljastatud arvet, vaid andis lepingulise esindaja kaudu teada, et kunagi tulevikus koostab hagejale sisulise vastuse. Nimetatud vastusest ning arve tasumata jätmisest sai teha hageja vaid järelduse, et arvet tasuda ei soovita. Olenemata hagi osalisest õigeks võtmisest ning väitest, et ei ole tahetud tasumisest kõrvale viilida, ei ole kostja tänaseni tasunud hagejale sedagi summat, mille üle vaidlus puudub, mis näitab üheselt, et kostja ei olegi tahtnud tasu maksta. Lisaks ei ole kostja kordagi hagejale selgitanud enne kohtusse pöördumist, millise osaga nõudest ta ei nõustu. Jooksev viivis on samuti väljamõistetud nõue kliendilepingu lisa 1 p 2.2. alusel.
6.Hageja on oma kohustused kostja ees täitnud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmist vastavalt kliendilepingu lisast 1 tulenevatele tingimustele. Hageja nõuab kostjalt lepingu täitmist ning võlgnevuse tasumist. Hageja taotleb mõista OÜ-lt Adele Ehitus Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ kasuks välja võlgnevus summas 6 801,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 108,83 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis summalt 6 801,77 eurot 0,2% päevas võlgnevuses olevalt summalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited
7.Kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Lisaks tulemustasu kokkuleppele (kliendilepingu lisa 1), oli poolte vahel arusaamine ja suuline kokkulepe, et tsiviilasja nr 2-20-6258 tasustamine toimub rahalistest vahenditest, mis oli hagi tagamise taotluse alusel kantud kohtu deposiidi kontole (kokku summas 9681,72 eurot). Nimetatud raha ei ole kohtu poolt veel kostjale kantud hagile vastuse esitamise seisuga.
8.Kokkuleppele, et oodatakse hagi tagamise asendamisena tasutud tagatise saamist, viitab ka asjaolu, et kohtuotsus tsiviilasjas 2-20-6258 jõustus juba 22. märts 2022. a. Kui hageja ja kostja tõepoolest ei oleks oodanud kohtumäärust, millega hagi tagamise asendamisena tasutud tagatis kostjale kantaks, siis oleks hageja esitanud õigusteenuse arve kohesel otsuse jõustumisel, mitte alles, siis kui kostja ja hageja vaheline õigusteenuse leping aprillis 2022. a lõppes. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja ja hageja vahel oli kokkulepe, et kui vaidlus tsiviilasjas nr 2-20-6258 on lõppenud ja kohus teeb määruse tagatise kandmiseks kostjale, arvestatakse sellest summast esmalt maha hageja tasunõue ning ülejäänud osas saab raha endale kostja. Ei arve nr 221342 ega käesoleva hagi esitamise seisuga polnud kohus tsiviilasjas nr 2-20-6258 kohtumäärust tagatiste tagastamiseks või väljamaksmiseks teinud, mistõttu oli nii arve kui hagiavaldus kostja jaoks äärmiselt üllatuslikud. Kostja huvi ei ole kunagi olnud jätta tehtud töö eest tasumata ning vastupidised väited on tõendamata ja alusetud. Kostja üksnes ootas, kuni kohtu poolt ettenähtu pangakontole makstud hagi tagamisena tasutud tagatis kohtumäärusega talle kantaks, et oleks võimalik hagejale tehtud töö eest tasuda. Kusjuures kostja esitas ka pärast hagejaga kliendilepingu lõpetamist kohtusse päringuid seoses nimetatud kohtumääruse tegemisega. Kostja vastuse esitamise seisuga on selles osas kostjal endiselt teadmatus ning kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-20-6258 vaikus.
4.mail 2022. a pöördus kostja hageja poole ning esitas hagejale kompromissettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga. Samuti selgitas kostja oma kirjas, et miks ei ole endiselt vaidlusalune arve tasutud. Hageja kompromissiettepanekuga ei nõustunud.
4(10)
9.Olenemata sellest, kelle kontole väljamõistetud summad ka ei kantaks, siis kohtule vastuse esitamise seisuga 6. mai 2022 ei ole kohtust ega vastaspoolelt tsiviilasja nr 220-6258 nõude täitmiseks laekunud mitte midagi. Seega, isegi kui kostja ei oleks taotlenud tagatise kandmist tema enda arvelduskontole, siis ei oleks ka hagejale endiselt midagi laekunud. Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus tasu väljamõistmiseks kostja hinnangul äärmiselt ennatlik ning suunatud kostjale kahju tekitamisele, mitte tegeliku probleemi lahendamisele.
10.Kostja nõustub hageja nõuetega kokku summas 5425,76 eurot ja võtab selles ulatuses hagi õigeks TsMS § 394 lg 2 p 2 mõttes. Nimetatud tasude maksmise osas oli ka kostja kompromissettepanek 4. mai 2022. a kirjas. Kostja ei nõustu aga hageja nõuetega mis puudutavad jooksvat viivist. Kliendilepingu lisas 1 oli kokkulepe, et tulemustasu arvutamisel arvestatakse muuhulgas väljamõistetud viivist, mitte jooksvat viivist, mistõttu selles osas kostja hageja nõuet õigeks ei võta ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kohtuotsuse põhjendused
11.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kohus analüüsib esmalt poolte vahel sõlmitud lepingut ja otsustab, kas hagejal on tekkinud kohustuse täitmise nõudeõigus (A), lahendab viivisenõude (B) ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmääramisega (C). A
Käsundusleping ja selle tingimused
14.Poolte vahel pole vaidlust nendevahelise kliendilepingu ja selle lisa nr 1 sõlmimises 30.10.2020 (tl 8-11). Kohtu hinnangul on pooled sõlminud käsunduslepingu VÕS § 619 tähenduses. VÕS § 619 tulenevalt on käsundisaaja põhikohustus osutama vastavalt lepingule teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi) ning käsundiandja on kohustatud maksta käsundiandjale selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
15.Kliendilepingu p 1 kohaselt osutas hageja kostjale järgmisi õigusabiteenuseid (ülesanne): kostja nõustamine kohtumenetluses ja suhtes teiste isikutega ning kostja jaoks ning tema juhistest lähtudes dokumentide koostamine.
16.Kliendilepingu lisa nr 1 p 1.4 leppisid pooled kokku õigusabikulude tasumise seoses kostja esindamisega kohtus Rahu25 majutus OÜ vastu. Punkt 2 kohaselt toimub tasustamine ülesande lõplikul täitmisel järgnevalt:
5(10)
Büroole kuuluvad kõik Kliendi kasuks õigusabikulude hüvitiseks välja mõistetud või makstud summad (p 2.1); Bürool on õigus täiendavale tulemustasule Kliendi kasuks rahuldatud kogu nõudelt (põhinõue, viivis, kahjuhüvitis jms) 20% ulatuses (p 2.2); Kohtumenetluses Kliendi kasuks väljamõistetud summa kantakse täies ulatuses Büroo kliendikontole, kust Bürool on vastavalt käesoleva lisa punktidele 2.1 ja 2.2 õigus teha mahaarvamisi ning seejärel kanda ülejäänud summa kliendi poolt määratud kontole (p 2.3).
17.Kliendilepingu lisa nr 1 p 3 leppisid pooled kokku, et punktis 1 nimetatud juhtumite osas asub Klient tema ning Pateros Pantapangan OÜ (varasem nimi Maja Ehitus 24 OÜ) vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingute alusel Pateros Pantapangan OÜ asemele ning võtab üle kõik Pateros Pantapangan OÜ kohustused Büroo suhtes. Klient kinnitab, et ta on teadlik Pateros Pantapangan OÜ ja Büroo vahelisest kokkuleppest, mille kohaselt Büroo tasustamine Pateros Pantapangan OÜ esindamise osas punktis 1 toodud juhtumite korral toimub ülesande lõplikul täitmisel järgnevalt: Büroole kuuluvad kõik Pateros Pantapangan OÜ kasuks õigusabikulude hüvitiseks välja mõistetud või makstud summad (p 3.1); Bürool on õigus täiendavale tulemustasule Pateros Pantapangan OÜ kasuks rahuldatud kogu nõudelt 20% ulatuses (p 3.2); punktis 1 toodud juhtumite korral (st tsiviilasjas nr 2-20-8181, 2-20-6260, 2-20-10738 ja 2-206258) Pateros Pantapangan OÜ kasuks väljamõistetud summad kantakse täies ulatuses Büroo kliendikontole, kust Bürool on vastavalt punktidele 3.1 ja 3.2 õigus teha mahaarvamisi (p 3.3).
18.Nõude loovutamise lepingust (tl 12) nähtub, et Pateros Pantapangan OÜ loovutas kostjale Pateros Pantapangan OÜ-le kuuluva nõude osaühing Rahu25 majutus vastu (p 1-3). Kostja võttis üle ka nõudega seotud kohustused Advokaadibüroo LMP OÜ ja Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ ees ning kinnitas, et on nimetatud kohustuste ülevõtmiseks sõlminud ka eraldiseisa kokkuleppe Advokaadibürooga Pallo&Partnerid OÜ (p 4). Kostja kinnitas, et on teadlik asjaolust, et loovutatava nõude osas on Viru Maakohtus pooleli tsiviilasi nr 2-20-6258.
19.Ülaltoodud tõenditest järeldab kohus, et kostja võttis üle Pateros Pantapangan OÜ nõude osaühing Rahu25 majutus vastu, mille osas toimus Viru Maakohtus kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-20-6258. Seega kohalduvad kliendilepingu lisa nr 1 p 3 tingimused, sh kokkulepe hageja tasustamise osas vastavalt p 3.1-3.3.
20.Viru Maakohtu 30.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-6258 rahuldas kohus Pateros Pantapangan OÜ hagi, mõistis Rahu25 majutus OÜ-lt Pateros Pantapangan OÜ kasuks välja võlgnevuse 6858,23 eurot ja viivis võlgnevuselt (6858,23 eurolt) alates 01.02.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; mõistis Rahu25 majutus OÜ-lt Pateros Pantapangan OÜ kasuks välja kahju 331,33 eurot ja viivise kahjunõudelt (331,33 eurolt) alates 28.04.2020 kuni nõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsus jõustus 31.12.2021.
21.Viru Maakohtu 01.03.2022 määrusega samas tsiviilasjas määras kohus kindlaks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis mh Rahu25 majutus OÜ-lt Pateros Pantapangan OÜ kasuks välja menetluskulud summas 3987,84 eurot. Kohtumäärus jõustus 23.03.2022.
22.Seega mõisteti Viru Maakohtu viidatud lahenditega tsiviilasjas nr 2-20-6258 Rahu25 majutus OÜ-lt Pateros Pantapangan OÜ kasuks välja võlgnevus 6858,23 eurot; viivis
6(10)
võlgnevuselt alates 01.02.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni; kahjuhüvitis 331,33 eurot; viivis kahjuhüvitiselt alates 28.04.2020 kuni nõude tasumiseni; menetluskulud 3987,84 eurot.
23.Kliendilepingu lisa nr 1 p 3 tulenevalt tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale tsiviilasjas nr 2-20-6258 väljamõistetud menetluskulud 3987,84 eurot + 20% väljamõistetud põhivõlgnevuselt, kahjuhüvitiselt ning põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitise viiviselt. Hageja esitas kostjale arve ülalmärgitud summade tasumiseks 04.04.2022, kokku summas 6801,77 eurot koos käibemaksuga ning arve tasumise tähtajaga 11.04.2022. Arve selgitused ja arvutused on toodud hageja kirjavahetuses kostja esindajaga (tl 3537) ning on kohtu jaoks arusaadavad ja usutavad.
24.Kostja vastuväited ei ole kohtu jaoks veenvad. Ei kliendilepingust ega selle lisast ei tulene, et kostjal tekkinuks kohustus kliendilepingus kokku lepitud tasu maksmiseks hagejale üksnes pärast seda, kui kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-20-6258 väljamõistetud summad on kostjale tegelikkuses laekunud. Samuti ei nähtu ühestki esitatud tõendist, et kostja pidi tasuma hagejale konkreetselt selle raha arvelt, mis oli kantud kohtu deposiiti tsiviilasjas nr 2-20-6258. Kostja tõlgendust ei toeta esiteks kliendilepingu enda tekst. Lepingu lisa nr 1 p 2.1 kasutatakse sõnastust „kliendi kasuks välja mõistetud või makstud summad“; p 2.2 „kliendi kasuks rahuldatud kogu nõudelt“; p 2.3 „kliendi kasuks väljamõistetud summa“. Ka ei tulene lepingu ega selle lisa tekstist, et hageja ülesanne kostjale õigusabiteenuse osutamiseks, sh tsiviilasjas nr 2-20-6258, tuleks lugeda lõplikult täidetuks üksnes pärast kostja kasuks väljamõistetud summade tegelikku laekumist, sh kliendi esindamisega täitemenetluses. Kostja ei ole oma vastuväiteid tasumiskohustuse tekkimisest suutnud mingil viisil tõendada, sh suuliste või kirjalike erikokkulepete esitamisega. Hageja eitab kostja tõlgenduse õigsust ning on selgitanud, et kostja toodud tõlgendus poleks olnud ka mõistlik, kuivõrd sellisel juhul sõltunuks hageja tasustamine ülesande täitmise eest sellest, kas ja kuidas õnnestub tegelikkuses tsiviilasjas nr 2-20-6258 vastaspoolelt raha kätte saada. Kohtu hinnangul on hageja selgitused usutavad. Tulemustasu on võimalik kokku leppida ka kostja väidetud viisil, küll ei ole selline kokkulepe praegusel juhul veenvalt tõendatud. Kohus leiab, et kostja kohustuse täitmine hagejale kokkulepitud tasu maksmiseks ei sõltunud sellest, kas ning millal kantakse tsiviilasjas nr 2-20-6258 kohtu deposiiti kantud raha kostja arvele.
25.Vaidlust pole selles, et tsiviilasjas nr 2-20-6258 rahuldati Pateros Pantapangan OÜ nõue ning mõisteti tema kasuks välja 30.11.2021 otsuses märgitud summad. Sellega on hageja kliendilepingust tulenev ülesanne tsiviilasjas nr 2-20-6258 täidetud. Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda ning kostjal on tekkinud kohustus tasuda hagejale kliendilepingus ning selles lisas nr 1 kokkulepitud tasu.
26.Kostja on võtnud õigeks hageja nõude summas 5425,76 eurot, s.o nõude tsiviilasjas nr 2-20-6258 väljamõistetud menetluskulude, 20% põhinõude ning 20% kahjuhüvitise osas. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele 20% põhinõude viiviselt ning 20% kahjuhüvitise viiviselt, väites, et selliseid tingimusi pooltevaheline leping ei sisalda. Kohus sellega ei nõustu. Kliendilepingu lisa nr 1 p 2.2 nimetatakse selgesõnaliselt viivist, seega on hagejal õigus viivise, sh nii põhinõude viivise kui kahjuhüvitise viivise osas nõuet esitada.
7(10)
27.Kohus leiab ülaltoodust tulenevalt, et kostja kohustus tasuda hagejale kliendilepingus ning selle lisas nr 1 kokkulepitud tasu tekkis tulenevalt Viru Maakohtu 30.11.2021 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-20-6258 jõustumisest 31.12.2021. Hageja on esitanud kostjale arve 04.04.2022, mida ei ole tasutud ei arve tasumise tähtajal ega hiljem. Vaidlus puudub selles, et kostja on arve kätte saanud. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani tasunud hagejale kokkulepitud tasu mingiski osas.
28.Hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 6801,77 euro vastavalt hageja 04.04.2022 arvele nr 221342, sh: -
20% väljamõistetud põhinõudelt (6 858,23 eurot), st 1 371,65 eurot;
-
20% põhinõude (6 858,23 eurot) viiviselt alates 01.02.2020 kuni 15.03.2022, st 232,42 eurot;
-
20% kahjuhüvitiselt (331,33 eurot), st 66,27 eurot;
-
20% kahjuhüvitise (331,33 eurot) viiviselt alates 28.04.2020 kuni 15.03.2022, st 9,97 eurot.
Kokku on võlgnetav summa ilma käibemaksuta 5668,14 eurot, koos käibemaksuga 6801,77 eurot. B
Viivis
29.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kliendilepingu p 11 kohaselt arve tasumisega viivitamise korral kohustub klient tasuma viivist 0,2% arve tasumisega viivituses oldud summalt päevas kuni arve täieliku tasumiseni.
30.Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud.
31.Hageja on esitanud hagis viivisearvestuse, mille kohus loeb õigeks ning mõistab hagiavalduse esitamiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 108,83 eurot kostjalt välja. Kostja vaidleb vastu hageja õiguses nõuda 20% väljamõistetud viiviselt, samas hageja nõude arvestuste osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
32.Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude kuni 19.04.2021, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel esitatud nõude alates 20.04.2022.
33.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summalt 6801,77 eurot 0,2% päevas alates 20.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude, s.o 6801,77 euro ulatuses. 8(10)
C
Menetluskulud
34.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
35.Kostja viitab TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja leiab, et ta ei ole oma käitumisega kuidagi andnud mõista, et kavatseks hageja tasu maksmata jätta. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi vastupidist tõendavat tõendit, vaid üksnes tõlgendanud kostja tegevusi automaatselt pahatahtlikult. Kostja möönab, et hagejaga kliendilepingu lõpetamine võis hageja jaoks olla ettenägematu, kuid üksnes see ei anna alust arvata, et kostja hakkab oma kohustustest kõrvale hoiduma. Kui poolte õigussuhe on olemuselt selline, et seda ei saa reguleerida kohtuvälise kokkuleppega, ei ole hagi esitamine hagejale etteheidetav. Käesoleval juhul oleks saanud hageja lahendada pooltevahelise õigussuhte kohtuvälise kokkuleppega, kuid hageja isegi ei proovinud kostjaga kohtuvälist kokkulepet saavutada. Hageja ei saatnud kostjale ühtegi meeldetuletust tasumata arve osas ega helistanud või võtnud kontakti muul moel.
36.Hageja leiab, et kostja taotlus jätta kostja menetluskulud hageja kanda, tuleb jätta rahuldamata. Hageja kohtusse pöördumise ning pooltele menetluskulude tekkimise põhjustanud ainult kostja enda tegevus.
37.Kohus leiab, et asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja pidi olema teadlik, et tal on kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr nr 2-20-6258 tulenev kohustus maksta hagejale tasu vastavalt pooltevahelisele lepingule. Hageja on seda kostjale ka selgitanud (näiteks kirjavahetuses kostjaga 18.02.2022, tl 101). Kostja ei ole tasunud hagejale ei pärast arve esitamist 04.04.2022 ega ka kohtumenetluse jooksul, hoolimata nõude pea täies ulatuses õigeksvõtmisest. Seega oli hageja kohtusse pöördumine tingitud kostja enda tegevusest.
38.Hageja on 06.10.2022 esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad need õigusabikulust kohtumenetluses 19 tunni ja 46 minuti ulatuses, kokku summas 2851,33 eurot, tunnitasumääraga 140 eurot tund ning riigilõivudest kokku summas 980 eurot. 06.10.2022 istungil taotles hageja lisada õigusabikulu istungil osalemise eest arvestusega 50 minutit, tunnitasuga 140 eurot, kokku 116,67 eurot.
39.Kostja ei esitanud enda menetluskulude nimekirja ega ei vaielnud vastu hageja menetluskuludele.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
9(10)
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
41.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
42.Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega mahus 20 tundi ja 36 minutit, sh kohtuistungil osalemine 50 minutit. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 140 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on 24.05.2022 menetlusdokumendis kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 2968 euro ulatuses (20 h 36 min x 140 eurot). Hagiavalduselt tasutud riigilõivud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu ning seega põhjendatud menetluskuluks.
44.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
45.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.