Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale TsMS 3141 lg 2 alusel e-posti teel kätte 25.10.2021. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.04.2018. a tarbijakrediidilepingu, mille alusel väljastati kostjale laenu kokku summas 3538 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus nimetatud lepingut ega teinud tagasimakseid nõuetekohaselt. Kostja rikkumise tõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga summas 2996,48 eurot, intressi 456,59 eurot ja 05.08.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1099,59 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4552,66 eurot, millest 2996,48 eurot on põhivõlg, 456,59 eurot intress ja 1099,59 eurot 05.08.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 625 eurot, sh 325 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 300 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 325 eurot ja hiljem täiendavalt 75 eurot, kokku 400 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 400 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud OK Incure OÜ jurist Anne-Liis Veski. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks 3 tundi. Hageja

2 (3)

esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku 3 tunni eest tasu summas 300 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku ilma käibemaksuta summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 640 eurot, sh 400 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 640 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.