IV Täitemenetluse kulud Kohtutäitur Oksana Kutśmei
kohtutäituri tasu
4272,83
0,00
4272,83
60 kuud
1 x kuus, hiljemalt
20.kpv
59 x 49,85
Kohtutäitur Anne Böckler
kohtutäituri tasu
695,40
0,00
695,40
60 kuud
1 x kuus, hiljemalt
20.kpv
59 x 7,69
Kohtutäitur Q.A
kohtutäituri tasu
117,85
0,00
117,85
60 kuud
1 x kuus, hiljemalt
20.kpv
59 x 1,37
51 878,09
803,75
52 681,84
KOKKU
1 x 49,83
1 x 7,87
1 x 1,67
36 852,09
Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.
2.Jätta võlgade ümberkujundamise kavast välja võlausaldaja HLÜ Geldex Eesti nõue tervikuna.
3.Kohustada I.R-i ja P.F-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse
20.juunil ning edaspidi iga kuu 20. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel. Kava täitmise tähtaeg on 20. mai 2031 (60 kuud).
4.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Anna-Liisa Arukask.
5.Kohustada I.R-i ja P.F-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 30. juuniks 2026 ning edaspidi iga aasta
30.maiks. Viimane aruanne kava täitmise kohta esitada 30. mail 2031, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
6.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
aruande
I.R
ja
P.F
võlgade
7.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud I.R ja P.F kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
8.Määrata usaldusisiku tasu suuruseks kokku 1305 eurot. Usaldusisiku tasu 1305 eurot maksta välja I.R poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvelt Lisellix Koolitus OÜ arvelduskontole nr EE047700771010358916.
10.Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele.
11.Määrus teha avalikult teatavaks. Avaldada võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 28 lg 1).
12.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FIMS § 7 lg 1). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.R ja P.F esitasid kohtule 01.04.2025 maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 06.06.2025 määrusega menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase ning keelas võlgnikel ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada, samuti peatas sama päeva täiendava määrusega võlgnike vara suhtes toimuva sundtäitmise.
2.Usaldusisik esitas 28.06.2025 kohtule võlgniku nimel vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku arvates sobib võlgnike makseraskuste ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.
3.Maakohus määras 03.09.2025 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1625 eurot ning võimaldas võlgnikel kõnealuse summa tasuda kolme igakuise osamaksena (542 eurot, 542 eurot, 541 eurot).
4.Tartu Maakohus algatas 17.09.2025 I.R ja P.F võlgade ümberkujundamise menetluse.
5.Usaldusisik esitas 14.11.2025 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava.
6.05.03.2026 määrusega määras kohus usaldusisikule täiendava tähtaja, 27.03.2026, ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks. Usaldusisik esitas 01.04.2026 taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 13.04.2026, mille kohus rahuldas.
7.Usaldusisik esitas 13.04.2026 kohtule kinnitamiseks võlgnike võlgade ümberkujundamise kava. Kavaga taotletakse tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuste vähendamise ja osadena täitmise teel FIMS § 21 lg 1 alusel. Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Ümberkujundatavad nõuded tasutakse osamaksetena jaotatuna 60 kuu peale. Kava on koostatud arvestades võlgnike majanduslikku võimekust ning võrdlust pankrotimenetlusega. HLÜ Geldex Eesti nõue, mis on tagatud võlgnike varale seatud pandiga, jäi kavast välja, kuna võlausaldaja ei nõustunud lepingu
ümberkujundamisega ja kava eesmärk on säilitada võlgnikele ja nende neljale alaealisele lapsele nende kodu.
8.Võlgnikel kokku on olemas piisav sissetulek, mis annab neile võimaluse tasuda igakuiselt lepinguliste kohustuste katteks kokku kuni 570 eurot ning nende motivaatoriks selle juures on väljavaade, et säilib nende kinnisvara, mis on ühtlasi nende ja nende nelja alaealise lapse koduks. Võlausaldajate nõuete rahuldamise määraks 70% on põhjendatud võlgnike tegeliku maksevõimega ning vastab võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgile. Võlgnike sissetulekute ja vältimatute püsikulude, sealhulgas nelja alaealise ülalpidamiskulude ning tervislikust seisundist tulenevate piirangute arvestamisel ei ole 100% ulatuses kohustuste täitmine realistlikult võimalik. Ringkonnakohtu praktika kohaselt tuleb ülalpeetavate kulu arvestamisel lähtuda perekonnaseaduse § 101 alusel määratud elatise miinimummäärast, mis vähendab oluliselt võlgniku vabalt kasutatavat sissetulekut. Lisaks on tuvastatav, et mitmete krediidilepingute sõlmimisel ei ole võlausaldajad piisavalt hinnanud võlgnike tegelikku maksevõimet, mistõttu võib väita, et on võlgnike maksejõuetuse kujunemisele kaasa aidatud. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et nõuete vähendamine osaliselt on põhjendatud. Kohtutäiturite tasude vähendamise võimalus on kooskõlas ka KTS § 32 lg-ga 5. Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (KTS § 32 lg 5)
9.Eeldatav tulem pankrotimenetluses: maja müügist laekub (väga optimistliku prognoosi puhul) 80 000 eurot, selle jaotumiseprognoos oleks vastavalt ca 8000 eurot pankrotihaldurile (PankrS §153 lg 21) ja hüpoteegipidajale minimaalselt 22 499,00 eurot ja seega jääks võlausaldajatele 49 501 eurot. Arvestades võlgnike aktuaalse arestitava sissetuleku suurust, osalist töövõimet ning alaealisi ülalpeetavaid, puuduvad edasises menetluses eeldatavasti arestitavad vahendid. Samuti oleks võlgnikel raske teha vabatahtlike makseid, kuna sissetuleku vaba jääk kuluks suures osas eeldatavasti üürikorteri eest üüri tasumisele. Seega kuuluks pankroti raames võlausaldajate vahel jagamiseks väga optimistliku prognoosi puhul 49 501 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 17.04.2023 määruses nr 2-22-14247 (p 15) on kohus leidnud ja rõhutanud, et kui võlgnikul on igakuine kindel sissetulek ning võimalus ja soov teenida lisasissetulekut, mille arvelt oma võlgasid vähendada, ei saa temalt mõistlikult eeldada, et ta võõrandaks võlgade katteks oma ainukese vara, mis on ühtlasi võlgniku ja tema perekonna eluase. Kohus on samas lahendis toonud esile, et olukorras, kus võlgnik on küll makseraskustes ning on võtnud mitmeid kiir- ja väikelaene, mille tagasimaksmine käib talle üle jõu, on siiski põhjendatud anda talle võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ning ületada makseraskused oma sissetuleku arvel ning vajadusel ka pereliikmete abiga, ilma vara võõrandamata. Eeldatav tulem võlgade ümberkujundamise menetluses: kui maksegraafik sõlmitakse viieks aastaks ning igakuise makse suuruseks kokku on 570 eurot, siis tasuks võlgnik võlausaldajatele kokku 34 259,62 eurot. Arvestades, et pankrotimenetluses tuleks arvestada nii vara realiseerimisega kaasnevate kulude, müügihinna alanemise riski kui ka asjaoluga, et võlgnikud kaotaksid oma kodu ja peaksid hakkama tasuma üüri, mis vähendaks nende maksevõimet, on ümberkujundamiskava reaalselt täidetav, püsiv ja motiveeritud lahendus, mis tagab võlausaldajatele pideva ja stabiilse rahade laekumise. Arvestades võlgnike majanduslikke- ja tervislikku olukorda, peab usaldusisik mõistlikuks maksegraafiku pikkuseks 60 kuud ning põhinõuete täitmist 70 % ulatuses. See tähendab igakuiseid makseid võlausaldajatele summas orienteeruvalt 570 eurot.
10.Ümberkujundamiskavast on välja jäänud HLÜ Geldex Eesti nõue.
11.I.R ja P.F võlgade ümberkujundamise kavale esitasid tähtaegselt vastuväited kolm võlausaldajat – Aktiva Finance Group OÜ, ESTO AS ja Placet Group OÜ. Kavaga nõustusid Multitude Bank p.l.c, Inbank AS, Swedbank AS ja B2 Impact OÜ. Seisukohta ei esitanud kohtutäitur Q.A , kohtutäitur Anne Böckler, kohtutäitur Oksana Kutšmei (13.04.2026.a e-kirjas teavitas, et ei ole vastuväidet esitamas), KR Haldus OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts. Vastuväited kavale: Aktiva Finance Group OÜ ja ESTO AS (esindab Aktiva Finance Group OÜ) ei nõustunud kavaga pidades põhjendamatuks võlgade ümberkujundamise kava ning selle aluseks olevaid põhimõtteid. Samuti leidsid võlausaldajad, et kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Placet Group OÜ palub käsitleda 07.11.2025 esitatud vastuväidet 24.10.2025 esitatud võlgade ümberkujundamise kavale ka vastuväiteks 27.03.2026 esitatud nn parandatud võlgade ümberkujundamise kavale. Placet Group OÜ leiab, et on laenude väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palub kohtul määrata võlausaldaja nõude suuruseks 11 005,97 eurot. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub võlausaldaja määrata nõude suuruseks 9663,73 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõude kindlaksmääramine
13.FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.
14.Võlgnik ja 11 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et 11 võlausaldaja (Multitude Bank p.l.c, Inbank AS, Swedbank AS ja B2 Impact OÜ, kohtutäitur Q.A , kohtutäitur Anne Böckler, kohtutäitur Oksana Kutšmei, KR Haldus OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, Aktiva Finance Group OÜ, ESTO AS) nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
15.Placet Group OÜ ei nõustu ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurusega ning leiab, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui
pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.Kohus leiab, et usaldusisik on jõudnud ebaõigele järeldusele, et Placet Group OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlausaldaja on kõikide lepingute puhul teostanud päringud järgmistesse registritesse: Creditinfo.ee, Taust.ee, Maksuamet ning Ametlike Teadaannete register. Võlausaldaja on analüüsinud võlgniku eelneva 6 kuu pangakonto väljavõtteid ning tuvastatu põhjal küsinud lisainformatsiooni enne laenu väljastamist. Võlausaldaja on tuvastanud võlgniku sissetulekud ja väljaminekud. Igakuiste finantskohustuste osas on võlausaldaja tuvastanud ja arvestanud oluliselt suuremaid summasid kui võlgniku poolt avaldatu: lepingu KK4135304 puhul võlgniku poolt avaldatud 94 euro asemel 656 eurot; lepingu KK4168027 puhul võlgniku poolt avaldatud 583,82 euro asemel 1306,99 eurot; lepingu REF4195571 puhul võlgniku poolt avaldatud 233,82 euro asemel 952,60 eurot. Lisaks on võlausaldaja HLÜ-le Geldex Eesti makstava summa 502 eurot arvestanud tervenisti võlgniku finantskohustuseks, kuigi selgitusesse on märgitud „P.F ja I.R laenu tagasimakse“, millest oleks võinud ka järeldada, et tegemist on ühise kohustusega ning oleks võinud võlgniku kohustuseks arvestada vaid pool summast. Kõikide lepingute puhul on võlausaldaja arvestanud isiku majapidamiskulusid suuremas summas kui võlgniku poolt avaldatu. Krediidivõimekuse arvestusse on lisatud ka tulevase lepingu laenumakse ning kõikide lepingute puhul oli rahaline reserv vahemikus 230,65 – 363,51 eurot. Kohtule jääb arusaamatuks usaldusisiku seisukohas väljatoodu, et võlgniku arvelduskontole laekub muu hulgas ka osaline töövõimetoetus summas 350,75 eurot, mille selgituses on
märgitud Rainer Valliste, ning sellised laekumised võivad näiliselt suurendada võlgniku igakuise sissetuleku suurust, kuigi Rainer Valliste ei ole võlgnik ning seetõttu ei saa nimetatud summasid käsitada võlgniku tegeliku isikliku sissetulekuna. Võlausaldaja poolt esitatust nähtub, et võlausaldaja ei ole võlgniku sissetulekuna arvestanud eelpool märgitud laekumisi. Lisaks ei ole võlausaldaja võlgniku sisstulekuna arvestanud ka Rahandusministeeriumi poolt laekuvat Haridus- ja Teaduministeeriumi toetust ning Eesti Töötukassa poolt makstavat tasemeõppe toetust, mis samuti laekuvad võlgnikule regulaarselt. Seega on võlausaldaja kohtu hinnangul hinnanud võlgniku maksevõimet nõuetekohaselt ja konservatiivselt. Usaldusisik on viidanud krediidilepingute sõlmimise sagedusele. Kohtu hinnangul ei ole keelatud isikul sõlmida mitmeid krediidilepinguid, kui võlgniku sissetulekud võimaldavad tagasimakseid. Asjaolu, et võlgnik oli suuteline laene teenindama ja seda ka tegi, selgus võlausaldaja poolt teostatud krediidivõimelisuse analüüsist. Ülaltoodust tulenevalt määrab kohus Placet Group OÜ nõude suuruseks 11 005,97 eurot, millest 10 202,22 eurot on põhinõue ja 803,75 eurot on kõrvalnõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine
18.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FIMS § 26 lg 2).
19.Ümberkujundamiskavaga kujundatakse ümber 12 võlausaldaja nõuded, kavast jääb välja ühe võlausaldaja nõue (kava p 2.5). Multitude Bank p.l.c, Inbank AS, Swedbank AS ja B2 Impact OÜ andsid teada, et on nõus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. Kohtutäitur Oksana Kutšmei teavitas, et ei esita vastuväidet. Kohtutäitur Q.A , kohtutäitur Anne Böckler, KR Haldus OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud, mistõttu loeb kohus FIMS § 25 lg 1 teise lause alusel võlausaldajad nõude suurusega nõustunuks. Sellest tulenevalt on üheksa võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 38% kogunõudest, kohtu poolt määratud kava esitamise tähtajaks nõustunud ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste ja ümberkujundamise viisidega. Aktiva Finance Group OÜ, Placet Group OÜ ja ESTO AS, kelle nõuded moodustavad 62% kogunõudest, ei nõustu kavaga. Kuna usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga ei nõustu võlausaldajad, kelle pandiga tagamata nõuded moodustavad rohkem kui poole nõuetest, ei ole kohtul võimalik kinnitada kava FIMS § 26 lõigete 1 ja 2 alusel.
20.FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
21.FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et võlgnik on makseraskustes ning FIMS § 27 lg 1 p-s 1 sätestatud alust kava kinnitamata jätmiseks ei ole.
22.Kohtu hinnangul on nõuete ümberkujundamisel koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga.
23.Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel FIMS § 26 lg 3 alusel peab kohus kaaluma kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrrelduna ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga (FIMS § 26 lg 4). Kava alusel tasutakse kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded 70% ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajatele eeldatavad väljamaksed kava alusel olulisel määral erinevad võrreldes pankrotimenetlusega. Samas märgib kohus, et võlgniku kohustuste maht pankrotimenetluse korral on teadaolevate andmete põhjal suurem, kui ümberkujundamise kava nõuete maht – lisanduvad ka muud nõuded, mida võlgnik ümberkujundamiskavasse ei ole kaasanud ja mis pankroti väljakuulutamisega muutuvad sissenõutavaks. Lisaks tasutakse pankrotivara arvelt enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist pankrotimenetluse kulud. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses halvemas olukorras võrreldes sellega, kui võlgniku vara võõrandatakse pankrotimenetluses.
24.Võlgade ümberkujundamise- ja pankrotimenetluse vahel kaaludes on raskustesse sattunud isiku huvid üldjuhul võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil (Riigikohtu 17.06.2015 nr 3-2-1-70-15 p 23). Võlgnike vara moodustab kinnistu, mis on võlgnike ja nende nelja lapse elukohaks. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud seada esikohale võlgnike huvi elukoha säilitamiseks. Eeltoodut arvesse võttes kinnitab kohus Krsiti ja P.F võlgade ümberkujundamiskava FIMS § 26 lg 3 alusel.
25.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4). Usaldusisiku tasu
26.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Järelevalve eest tasu määrab kohus vastavalt FIMS § 54 lõikele 3 ja 4 usaldusisiku taotlusel iga aasta möödumisel.
27.Usaldusisik on esitanud kohtule tasuarvestuse. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 14,5 tundi, tunnitasu 130 eurot. Usaldusisik palub määrata tasu kokku 1885 eurot ja kanda tasu Lisellix Koolitus OÜ arvelduskontole.
28.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu ja keerukust on põhjendatud määrata tunnitasu suuruseks 90 eurot. Tegemist on keskmiselt keeruka menetlusega, kus pooled nõuetest tulenevad kohtulahenditest. Kohus leiab, et ajakulu 14,5 tundi on põhjendatud. Kohus määrab usaldusisiku tasu suuruseks kuni võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseni 1305 eurot. Kohus mõistab tasu välja võlgnikelt Lisellix Koolitus OÜ kasuks, s.o büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Tasu kuulub väljamaksmisele võlgnike poolt kohtu deposiidikontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt.
29.FIMS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning usaldusisiku tasu ja kulud võlgniku kanda.