Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Deivi Vaht Kostja AB Kreditex AS (registrikood 12041659), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 10.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 13.04.2021 otsus jätta muutmata. X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda. Määrata AB Kreditex AS ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 975 eurot. Välja mõista X-lt AB Kreditex AS kasuks ringkonnakohtu menetluskulu 975 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (975 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-18-14069 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 05.08.2016 Harju Maakohtule AB Kreditex AS (kostja) vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhinõuet 16 155,61 eurot ületavas osas täiteasjas nr 026/2016/1238 ja sundtäitmisega tekitatud kahju 9953,93 euro hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-16-11885). Harju Maakohus eraldas kahju hüvitamise nõude eraldi menetlusse.
2.Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-16-11885 otsusega hageja nõude osaliselt ja tunnistas, et täiteasjas nr 026/2016/1238 oli sundtäitmine lubatav 30 928,02 euro ulatuses. Kostja esitatud täitmisavalduses oli nõude suurus 42 942,71 eurot. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutes on leppetrahvi ja viivise määr tühised, mistõttu 9953,93 eurost nõuet kostjal hageja vastu ei ole. Tsiviilasja nr 2-16-11885 kohtumenetluse ajal võõrandas kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) hagejale kuuluva Tallinnas Tööstuse 79-29 asuva korteriomandi (korteriomand) hinnaga 7000 eurot koos kostja kasuks seatud 1. kuni 4. järjekoha hüpoteekidega Stix KV OÜ-le.
3.Tulenevalt asjaolust, et hagejale kuuluva korteriomandi enampakkumise alghind 7000 eurot määrati kostja esitatud nõude (42 942,71 eurot) järgi, tekitas kostja nende andmete esitamisega hagejale kahju. Kostjal ei olnud täitmisavalduse esitamisel sellist nõuet. Hageja korterit koormasid kostja kasuks seatud hüpoteegid kokku summas 40 000 eurot. Kohtutäiturile esitatud andmed peavad olema tõesed ja nende õigsuse eest vastutab kostja.
4.Pooltevaheliste laenulepingute p 7.3 kohaselt on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju. Lepingute p 17.1 järgi hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik kohustub kõikide lepingust tulenevate varaliste kohustuste mittetäitmisel alluma kohesele sundtäitmisele. Laenusaaja ei ole kohustatud alluma tühiste lepingupunktide alusel esitatud nõudele.
5.Kohtutäiturile ebaõige nõude esitamine tekitas hagejale kahju, sest kohtutäitur lähtus korteriomandi hinna määramisel kostja esitatud nõudest ja seda tagavate hüpoteekide suurusest. Kohtutäitur oleks hinnanud korteriomandi väärtuse suuremaks kui 7000 eurot, kui kostja täitmisavalduses oleks olnud õige nõude suurus. Täiteasjas nr 026/2016/1238 oli nõude suurus suurem kui hüpoteegi summa, mistõttu kohtutäitur lähtus hinna määramisel sellest, et hüpoteegiga tagatava nõude suurus on hüpoteegi summa ning korteri omandajal tuleb hüpoteegist vabanemiseks tasuda hüpoteegi summa.
6.Juhul, kui kostja ei oleks loobunud nõude rahuldamisest hüpoteekide realiseerimise kaudu, oleks hageja korteriomand müüdud 47 000 euro eest, hüpoteegid oleks kustutatud ning hageja oleks müügist saanud 9953,93 eurot. Kostjale oleks täitemenetluses esialgu üle kantud mitte rohkem kui 16 155,61 eurot. Hea usu põhimõtte vastane on käitumine, kus sissenõudja esialgu soovib hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist, seejärel aga loobub oma nõude rahuldamisest hüpoteegi realiseerimise kaudu, kohtutäitur määrab aga müüdava asja hinna selle põhjal, et hüpoteegipidaja nõue on samas ulatuses hüpoteegi summaga. Hageja võlgnikuna ei saa
2-18-14069 määrata, et võlausaldajal tuleb nõue rahuldada just hüpoteegi realiseerimise kaudu. Hageja ei saanud nõuda kohtutäiturilt korteriomandi sundenampakkumise peatamist.
7.Hageja loeb tekitatud kahju suuruseks 9953,93 eurot, kuna selle summa võrra oleks kohtutäituri poolt korteriomandi enampakkumise alghind olnud kõrgem ja ostja oleks selle hinna eest korteriomandi omandanud ning see summa oleks kuulunud kohtutäituri poolt hagejale välja maksmiseks. Kostja tegevuse tagajärg võimaldas ostjal omandada hageja korteriomand alusetult odava hinnaga ning seeläbi rikastus ostja alusetult hageja arvelt.
8.Kostja käitumine oli vastuolus heade kommetega, sest tema eesmärk oli takistada hagejal saada täitemenetluses korteriomandi müümisel ülejäävat raha täitemenetluse seadustiku (TMS) § 57 kohaselt. Kostja oli huvitatud sellest, et pärast hagi kohtusse esitamist igal juhul läheks hageja korter müüki koos hüpoteekidega, sest kes iganes ka korteri enampakkumisel ostaks, oleks uuel omanikul võimatu hüpoteegiga tagatud nõudele vastuväiteid esitada ning kostja oleks igal juhul saanud hüpoteekide summa ulatuses raha vaatamata nõude tegelikule suurusele.
9.Hageja kahju ja kostja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos. Sündmuste jada, mille tulemusel tekkis hagejale kahju, algatas kostja, sündmuste edasine kulg oli põhjustatud vaid kostjast ning lõpptulemusena tekkis hagejale kahju. Kui kostja ei oleks loobunud hüpoteekide realiseerimisest, oleks hagejale kuulunud korter müüdud 47 000 euro, mitte 7000 euro eest ja hageja oleks saanud enampakkumisel ülejäänud raha s.o 9953,93 eurot. Kui kostja ei oleks loobunud 1.–4. järjekoha hüpoteekide realiseerimisest, ei oleks hagejale kahju tekkinud.
10.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
12.Tegemist on täiesti tõendamata, põhjendamata ja alusetu nõudega. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kinnisasi müüakse täitemenetluses selguva hinna alusel. Kohtutäitur tegi enampakkumise alghinna muutmise kohta otsuse 02.09.2016 ning teavitas võlgnikku tema õigustest ja kohtutäituri otsuse peale 10 päeva jooksul kaebuse esitamise võimalusest. Hageja ei vaidlustanud seaduses sätestatud korras kohtutäituri otsust. Hageja ei esitanud kaebust arestitud vara hinna määramise vaidlustamiseks ega hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega on hageja kaotanud õiguse tugineda käesolevas hagis hinna ebaõigele määramisele ja nõuda sellest tulenevalt väidetava kahju hüvitamist.
13.Isegi kui eeldada, et määratud müügihinnast tingitud kahju on reaalselt tekkinud, puudub kostjal kahjuga põhjuslik seos. Väidetav kahju tuleneb sel juhul ainult hageja kui võlgniku enda tegevusetusest täitemenetluses.
14.Kohtutäitur peab hinna määramisel arvestama kinnistusraamatusse enne keelumärget kantud hüpoteeke (TMS § 144 lg 1). Kohtutäitur ei saa täitemenetluses võtta seisukohta pooltevahelise võlasuhte asjaolude ja võla tegeliku suuruse suhtes. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, kus võlgnik peab õiguste väidetava rikkumise korral oma subjektiivseid õigusi aktiivselt kaitsma. Ebaõige on hageja seisukoht, et kohtutäitur lähtus korteriomandi hinna määramisel kostja esitatud nõudest. Kohtutäitur lähtus TMS §-s 144 sätestatust ning vastupidised hageja väited on selgelt vastuolus asjas esitatud tõenditega. Kohtutäituri enampakkumise alghinna muutmise otsusest on näha, et kostja esitatud nõudeid ei
2-18-14069 olnud arvesse võetud ja et kostja ei loobunud nõude rahuldamisest hüpoteekide arvelt, täitemenetlus käis 6. järjekoha hüpoteegi sundtäitmiseks. Hüpoteekide realiseerimine on hüpoteegipidaja õigus, mitte kohustus.
15.Täiesti asjakohatud on hageja väited, et kostja ei arvestanud hageja huvidega, kui esitas täiturile nõude summas 42 942,71 eurot, teades, et võlgnik võtab omaks vaid 16 155,61 eurot ja ülejäänud osas on nõue kohtus vaidlustatud. Hageja jätab mainimata, et kostja nõue oli kohtutäiturile esitatud palju varem, kui hageja osa nõudest omaks võttis ja osa vaidlustas. Enampakkumise alghinna määramise seisuga ei olnud kostja teadlik, et nõude suurus on vaidlustatud. Hageja hagi menetlusse võtmise ajaks oli hind juba määratud ja enampakkumine väljakuulutatud.
16.Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leiab hageja, et kohtutäitur oleks hinnanud korteriomandi hinna 9953,93 euro võrra kõrgemaks ja ostja oleks selle kõrgema hinna eest ka omandanud. Välistatud ei ole, et kõrgema hinna puhul oleks võinud enampakkumine nurjuda.
17.Hageja oletus, et kui kostja ei oleks nõude rahuldamisest hüpoteegi arvel loobunud, oleks kohtutäitur kinnisasja realiseerinud 47 000 euro eest ja hagejale oleks müügist kuulunud raha 9953,93 eurot, on täiesti põhjendamata. Esiteks puudub mõistlik põhjendus, et kohtutäitur oleks kindlasti kinnisasja realiseerinud 47 000 euro eest. Teiseks, täitemenetluses oli 8 sissenõudjat. Seega isegi juhul, kui korter oleks võõrandatud kõrgema hinnaga, siis see summa oleks kuulunud kohtutäituri poolt mitte hagejale, vaid ülejäänud sissenõudjatele väljamaksmiseks. Hageja on ise end sellisesse olukorda asetanud, et korteri sundvõõrandamine oli vältimatu ning ei ole millegagi põhjendatud panna vastutust kostjale. Maakohtu otsus
18.Maakohus jättis 13.04.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 600 eurot ja viivise.
19.Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud, mille üle pooltel vaidlus puudus: • kostja esitas 19.04.2016 täiteasjas nr 026/2016/1238 kohtutäitur Mati Roodesele täitmisavalduse hageja vastu nõude 42 942,71 eurot sundtäitmiseks; • hageja esitas 05.08.2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhinõuet 16 155,61 eurot ületavas osas täiteasjas nr 026/2016/1238 (tsiviilasi nr 2-16-11885); • Harju Maakohus võttis 02.09.2016 määrusega hagi menetlusse ja rahuldas 20.12.2018 otsusega hageja nõude osaliselt ning tuvastas, et täiteasjas nr 026/2016/1238 oli sundtäitmine lubamatu summas 9953,93 eurot ja lubatav summas 30 928,02 eurot; • hageja suhtes oli algatatud mitmeid täitemenetlusi, muuhulgas Apollona OÜ avalduse ja Tallinna notar Robert Kimmeli 05.01.2015 notariaalse dokumendi nr 5 alusel kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olev täiteasi nr 022/2015/7209, millega olid ühinenud sissenõudjad Placet Group OÜ, AS LHV Pank (kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu), Koduliising OÜ, kostja (kohtutäitur Mati Roodese kaudu), Minicredit AS (kohtutäitur Arvi Pinki kaudu) ja Bigbank AS (kohtutäitur Kairi Kummi kaudu); • kohtutäitur Elin Vilippus määras 23.08.2016 kinnisasja arestimise aktis hageja korteriomandi enampakkumise alghinnaks 47 000 eurot, kinnisasja koormasid 6 hüpoteeki kokku summas 60 000 eurot, millest kostja kasuks olid seatud 1.–4. ja 6. järjekoha hüpoteegid kokku summas 55 000 eurot; • kostja teatas 25.08.2016 kohtutäiturile, et soovib ainult 6. järjekoha hüpoteegi sundtäitmist;
2-18-14069 • • • •
02.09.2016 otsustas kohtutäitur muuta enampakkumise alghinda ja määras enampakkumise alghinnaks 7000 eurot; korteriomandit jäid koormama 1.–4. järjekoha hüpoteegid kostja kasuks kokku summas 40 000 eurot; 06.10.2016 kordusenampakkumise akti kohaselt omandas korteriomandi asukohaga Tööstuse tn 79-29, Tallinn Stix KV OÜ enampakkumise alghinnaga 7000 eurot; kohtule esitatud hüpoteekide kustutamise avalduse, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas 28.11.2016 Stix KV OÜ kinnisasja asukohaga Tööstuse tn 79-29, Tallinn Linnakodu OÜ-le hinnaga 47 000 eurot ja kostja andis oma nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks.
20.Hageja hinnangul on kostja sundtäitmise käigus põhjustanud talle kahju sellega, et esitas sundtäitmisele ebaõige suurusega nõude, samuti sellega, et kostja loobus nõude rahuldamisest hüpoteekide arvel.
21.Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hagejal ei ole õigust tugineda asjaolule, et tema hinnangul määras kohtutäitur kinnisasja enampakkumise alghinna ebaõigesti, ja sellest tulenevalt nõuda väidetava kahju hüvitamist, kuna hageja ei esitanud kaebust arestitud vara hinna määramise vaidlustamiseks ega hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on vaidlus kaebaja ja kohtutäituri vahel, mis annab kohtutäiturile võimaluse oma toiming üle kontrollida ja parandada avastatud võimalik viga. Vastavalt TMS §-le 144 arvestab kohtutäitur kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi. Kinnisasja väärtust ei määra ainuüksi hüpoteegisumma suurus, vaid kinnisasja väärtuse hindamiseks tuleb välja selgitada, kas ja kui suurt nõuet hüpoteek tagab. Kohus juhtis kostja tähelepanu, et hageja ei heida kohtutäiturile midagi ette ega tugine sellele, et kohtutäitur oleks kinnistu hinna 02.09.2016 aktiga valesti määranud. Kohus mõistis hagejat nii, et hagejal puuduvad etteheited kohtutäituri tegevuse peale ning hageja hinnangul määras kohtutäitur kostja esitatud sundtäidetava nõude suurust ja kinnisasjale jäävate hüpoteekide summat arvestades enampakkumise alghinna õigesti. Seega ei ole kostja viide TMS § 217 lgle 6 antud juhul kohane.
22.Maakohus asus seisukohale, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Kuigi hageja oli kahju hüvitamise nõuet esitades positsioonil, et kostja on rikkunud laenulepingu p 7.3 ja 10.1 ning tegemist on lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõudega, asus maakohus seisukohale, et väidetav hagejale tekkinud kahju ei ole tekkinud laenulepingu rikkumise tõttu. Asjas ei ole esile toodud, milliseid laenulepingust tulenevaid konkreetseid kohustusi on kostja rikkunud. Kohtule teadaolevalt on kostja oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud, asjas ei ole ka esile toodud, et laenulepingu ülesütlemine kostja poolt oli tühine. Seega ei ole antud juhul tegemist lepingust tuleneva kahjunõudega.
23.Hageja hinnangul seisnes kostja õigusvastane tegu selles, et kostja esitas temal hageja vastu oleva nõude suuruse kohta kohtutäiturile valeandmeid. Maakohus leidis, et asjas ei ole tõendatud, et kostja esitas kohtutäiturile tahtlikult ja teadlikult valeandmeid sundtäidetava nõude suuruse kohta. Sissenõudja kohustus on esitada kohtutäiturile tõeseid andmeid, kuid selleks, et kostja tegu oleks õigusvastane, pidi kostja juba täitmisavalduse esitamise ajal või kinnisasja ümberhindamisel teadma, et sundtäidetava nõude suurus on ebaõige. Täitmisavaldus esitati kohtutäiturile 19.04.2016. Kohtutäitur määras 02.09.2016 kinnistu hinnaks 7000 eurot. Harju Maakohus tuvastas 20.12.2018 otsusega, et kostja nõude sundtäitmine oli lubamatu summas 9953,93 eurot, otsus jõustus 22.01.2019. Kohtule ei ole esitatud ühtegi väidet, millest saaks teha järelduse, et kostja teadis või pidi teadma juba täitmisavalduse esitamise ajal, et tema täitmisele esitatud nõude suurus on ca 10 000 euro ulatuses ebaõige. Kui võlgnik oli seisukohal,
2-18-14069 et tema suhtes täidetav nõue oli ebaõige, oli tema õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Oma õigust on hageja kasutanud. Vaatamata sellele, et kohus on leidnud, et kostja nõue ei olnud täies ulatuses sundtäidetav, ei saa väita, et kostja teadlikult esitas täitemenetluses ebaõige nõude. Seega ei ole kostja käitumine heade kommete vastane ning kostja ei ole kohtu hinnangul pannud toime õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes.
24.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja loobumine nõude rahuldamisest hüpoteekide arvel oli heade kommete vastane ja seega õigusvastane tegu. Hüpoteegi realiseerimine on sissenõudja õigus, mitte kohustus. Kuigi üldjuhul toimub nõuete rahuldamine hüpoteekide arvel, ei saa pelgalt hüpoteekide realiseerimata jätmisest täitemenetluses teha järeldust, et hüpoteekide realiseerimata jätmine oli heade kommete vastane ja seega õigusvastane tegu. Tegu on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik ja teadlik kahjustamine.
25.Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja on teadlikult käitunud hageja suhtes õigusvastaselt. Hageja ei ole esile toonud ühtegi väidet selle kohta, et kostja teadis hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist juba 25.08.2016 või varem. Maakohus märkis selle järelduse põhjendamiseks, et hageja esitas 05.08.2016 koos hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusabi ja hagi tagamise taotluse, mille suhtes otsustuste tegemiseks tegi kohus erinevaid päringuid ja 02.09.2016 määrustega andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks, võttis hagiavalduse menetlusse ja tagas hagi. Samas nähtub kostja e-kirjast kohtutäiturile, et kostja avaldas soovi ainult 6. järjekoha hüpoteegi sundtäitmiseks ja loobus nõude täitmisest 1.-4. järjekoha hüpoteekide arvel juba 25.08.2016. Kohtutäitur määras enampakkumisel kinnisasja alghinnaks 7000 eurot 02.09.2016, s.o samal päeval, kui kohus hagi menetlusse võttis ja selle kohta kostjale määruse saatis. Kohtuinfosüsteemi andmetel sai kostja kohtu 02.09.2016 määrused hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise kohta kätte 02.09.2016 kell 16.19 ja 16.20.
26.Kuivõrd asjas ei leidnud kinnitust lepinguvälise kahju hüvitamise nõude esimene eeldus, s.o kostja õigusvastane tegu, ei andnud maakohus hinnangut teistele kahju hüvitamise nõude eeldustele.
27.Maakohus kontrollis, kas hageja nõuet saab rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus tuvastas 20.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11885, et täiteasjas nr 026/2016/1238 oli sundtäitmine lubamatu summas 9953,93 eurot. Samas nähtub 06.10.2016 jaotuskavast täiteasjas 022/2015/7209, et kostja sai täitemenetluse tulemina 2990,46 eurot. Seega ei saa väita, et kostja oleks hageja arvel alusetult rikastunud. Apellatsioonkaebus
28.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
29.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, kui jättis kohaldamata VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 ja kahjuhüvitise seetõttu välja mõistmata.
30.Maakohus pidas vaidluse lahendamisel määravaks seda, et kostja ei esitanud kohtutäiturile täitmisavalduses ebaõiget nõudesummat teadlikult, mistõttu tegemist ei ole tahtliku heade
2-18-14069 kommete vastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Hageja märgib, et maakohus ei arutanud eelmenetluses pooltega kostja tahtlikku õigusvastast käitumist ega teinud hagejale ettepanekut selle tõendamiskoormise täitmiseks.
31.Kohus ei hinnanud õigesti asjaolu, et enne kohtutäituri poolt hageja korteriomandi võõrandamist oli kostja saanud kätte tsiviilasjas nr 2-16-11885 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmise määruse. Seega kostja sai teada, et hageja ei nõustu kostja poolt kohtutäiturile täitmiseks esitatud nõudega põhjendusel, et laenulepingute sätted on tühised ja hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavad. Kostja pidi aru saama, et tema koostatud laenulepingute tühistel tingimustel esitatud nõue on ebaõige, kuid sellele vaatamata ei esitanud kohtutäiturile avaldust sissenõutava summa parandamiseks. Sellega tekitas kostja teadlikult ja tahtlikult sellise olukorra, et hageja vara müüdi koos hüpoteekidega, mis ei taganud hüpoteekide summat, vaid nõuet 30 928,02 eurot.
32.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja õigusvastaseks käitumiseks ei saa pidada seda, et kostja loobus 1.–4. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõude sissenõudmisest ning esitas täiturile nõude ainult 6. järjekoha hüpoteegi realiseerimiseks.
33.Kohtutäituri poolt 02.09.2016 enampakkumise alghinna muutmine oli tingitud vaid sellest, et kostja ei soovinud enam 1.–4. järjekoha hüpoteekidega tagatavate nõuete täitmist. Kostja pidi aru saama, et kui ta loobub 1.–4. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõude realiseerimisest, kuid kohtutäitur on hinna arvestamisel lähtunud, et 1.–4. järjekoha hüpoteekide summa kokku 40 000 eurot tagab reaalselt nõuet, siis toob korteri võõrandamine aktis märgitud hinnaga kaasa hagejale kahju tekitamise, sest peale enampakkumist, kui asi müüakse koos hüpoteekidega, ei ole hagejal võimalik enampakkumise tulemist raha saada, kui kohus tuvastab kohtuotsuses sundtäitmisele esitatud nõude teistsuguse suuruse. Kostja poolt 1.–4. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõude sissenõudmisest loobumiseks puudus igasugune mõistlik põhjendus. Tegemist oli hageja õiguste kahjustamisega, sest pärast omandi kaotamist ei ole hagejal enam võimalik hüpoteegipidajaga vaidlust nõude suuruse osas pidada.
34.Tarbijalaenulepingutesse tühiste sätete lisamine on tahtlik teisele lepingupoolele kahju tekitamine ning lepingupool ei saa end vabandada asjaoluga, et ta ei teadnud sätete tühisusest. Vastustaja seisukoht
35.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
2-18-14069
38.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas otsuses.
39.Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole pooltega arutanud nõude lahendamist VÕS § 1043 jj järgi. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. 16.10.2019 kohtuistungil maakohus selgitas, et nõude lahendamisel tuleb kohaldada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivaid norme ja küsis pooltelt VÕS § 1045 kohaldamise eelduste kohta (I kd, tl 177). 01.12.2019 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet ja selgitas, et ta tugineb VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, väites, et kostja käitumine oli vastuolus heade kommetega, kuna tema eesmärgiks oli takistada hagejal saada täitemenetluses korteriomandi müümisel võlausaldajate nõuete rahuldamisest ülejäävat raha ja takistada hagejal kohtuotsusega saadava õiguse realiseerimist täitemenetluses (I kd, tl 180-182). Seega on hageja ise oma nõude täpsustuses toonud esile asjaolud seonduvalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisega. Hageja viidanud küll VÕS § 1045 lg 1 p-le 7, kuid esitanud asjaolud ja hinnangu asjaoludele viisil, mis võiksid olla pigem VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastasuse aluseks. Eeltoodu tõttu ei ole õige hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuses nõude lahendamine VÕS § 1043 jj järgi tuli hagejale üllatusena. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus ei arutanud pooltega tõendamiskoormuse jaotumist, kuid ta ei ole esile toonud, et tal oleks selle tõttu jäänud tõendid esitamata. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse lahendamisel tõendamiskoormus jaotus vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 ja VÕS § 1050 lg-le 1 ja pooltele on see olnud maakohtus arusaadav.
40.Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Ringkonnakohus nõustub, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tegutsenud tahtlikult heade kommete vastaselt. Riigikohus on selgitanud, et teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 10). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt täitmisavalduses osaliselt ebaõige nõude esitamine ei ole tahtlik heade kommete vastane käitumine. See, et viivise ja intressi nõue osutusid põhjendamatuks, kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses tuvastati laenulepingute vastavate punktide tühisus, ei ole asjaolu, millest saaks järeldada, et kostja pidi juba täiturile sundtäitmiseks avaldust esitades seda teadma ja mõistma, et ta esitab hageja vastu sundtäitmiseks osaliselt põhjendamatu nõude.
41.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tarbijalaenulepingutesse tühiste tüüptingimuste lisamine on tahtlik teisele lepingupoolele kahju tekitamine ning lepingupool ei saa end vabandada asjaoluga, et ta ei teadnud sätete tühisusest. Esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja oleks tahtlikult kasutanud hagejaga sõlmitud lepingus tühiseid tüüptingimusi. Juhul kui laenuandja kasutab laenulepingus tühiseid tüüptingimusi, saab laenu saaja esitada laenuandja võimalikele nõuetele vastuväiteid, tuginedes lepingutingimuse tühisusele, ja kaitsta ennast vajadusel mh sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega.
42.Samuti ei saa tahtlikuks heade kommete vastaseks käitumiseks pidada kostja loobumist oma nõude sundtäitmisest 1.-4. järjekoha hüpoteekide arvel. Hüpoteegipidajal on õigus otsustada, millisel järjekohal oleva hüpoteegi arvel soovib ta oma nõuet täita.
2-18-14069 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Maakohus on seoses hagi rahuldamata jätmisega õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
45.Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et ta on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 845 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 6,5 tunni töö eest tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta), millele lisandub 10.11.2021 kohtuistungil osalemise kulu vastavalt istungi ajalisele kestusele.
46.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning suhtlema kliendiga. Arvestades kaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, saab vastuse koostamiseks kulunud aega 5 tundi lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Menetluskulude nimekirja järgi kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1,5 tundi, mis on arvestades tsiviilasja mahtu vajalik. Kohtuistungi kestus oli 1 tund. Kokku on seega kostja õigusabi osutamise põhjendatud ajakulu 7,5 tundi.
47.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Kostjale tuleb hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta.
48.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 975 eurot. Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
49.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.