Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
13. aprill 2021.a, Tallinnas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: O. D. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Deivi Vaht (e-post: [email protected]); Kostja: AB Kreditex AS (registrikood 12041659, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo Selberg & Ko; e-post: [email protected]). 16.10.2019.a kohtuistung, edasi kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
2-18-14069 O. D. hagi AB Kreditex AS vastu kahju hüvitamiseks 10 750,27 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta O. D. hagi AB Kreditex AS vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta AB Kreditex AS menetluskulud O. D. kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4.Mõista hagejalt O. D.`lt (isikukood xxxx) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv hagilt summas 600 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Kohustada hagejat tasuma määruse resolutsiooni punktis 5 väljamõistetud menetluskuludelt (600 eurot) riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses oli O. D. hagiavaldus AB Kreditex vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 16 155,61 eurot põhinõuet ületavas osas täiteasjas nr xxxx ja sundtäitmisega tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr. xxxx). Harju Maakohtus eraldas tsiviilasja xxxx menetluses kahju hüvitamise nõude eraldi menetlusse. Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr xxxx otsuses hageja nõude osaliselt ning tunnistas, et täiteasjas nr xxxx oli sundtäitmine lubatav summas 30 928,02 eurot. Kostja esitas täiteasjas nr xxxx kohtutäitur M. R.ele 19.04.2016 a. täitmisavalduses nõude suuruseks 42 942,71. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutes on tühised leppetrahvi ja viivise määr, mistõttu 9953,93 eurost nõuet kostjal hageja vastu ei ole. Tsiviilasja nr xxxx kohtumenetluse ajal võõrandas kohtutäitur E. V. hagejale kuuluva korteriomandi Xxxx hinnaga 7 000 eurot koos kostja kasuks seatud hüpoteekidega S OÜ-le.
2.Tulenevalt asjaolust, et hagejale kuuluva korteriomandi Xxxx hind 7 000 eurot määrati kostja esitatud nõudest-s.o 42 942,71 eurot, tekitas kostja nende andmete esitamisega hagejale kahju. Kostjal ei olnud täitmisavalduse esitamisel sellist nõuet. Kostja esitatud nõue oli osaliselt alusetu. Hageja korterit koormasid kostja kasuks seatud 1. 2. 3. ja 4. järjekoha hüpoteegid summas 40 000 eurot. Kostja esitas täiturile nõude summas 42 942,71. Kohtutäiturile esitatud andmed peavad olema tõesed. Täitmisavalduse andmete õigsuse eest vastutab kostja.
3.Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutes p. 7.3 kohaselt on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju. Lepingute p. 17.1 on sätestatud, et kinnisasja tagatise igakordne omanik kohustub kõikide lepingust tulenevate varaliste kohustuste mittetäitmisel alluma kohesele sundtäitmisele. Laenuandjal on õigus lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral rahuldada oma nõue tagatise arvelt ilma kohtu poole pöördumata. Lepingute kohaselt ei ole laenusaaja kohustatud alluma tühiste lepingu punktide alusel esitatud nõudele. Laenuandja ehk kostja riisiko on see, et kui ta kasutab tüüptingimustes tühiseid lepingu sätteid ja selle alusel teostab ebaseaduslikke õigusi, toob see kaasa kahju hüvitamise nõude.
4.Kohtutäiturile ebaõige nõude esitamine tekitas hagejale kahju, sest kohtutäitur lähtus korteriomandi hinna määramisel kostja esitatud nõudest. Kohtutäitur oleks hinnanud korteriomandi väärtuse suuremaks kui 7 000 eurot kui kostja täitmisavalduses oleks kajastamist leidnud nõude õige suurus, sest hinna arvestamisel lähtub täitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kohtutäitur lähtus hinna määramisel kostja nõudest ja seda
tagava hüpoteegi suurusest. Täiteasjas nr xxxx oli nõude suurus suurem kui hüpoteegi summa, mistõttu kohtutäitur lähtus hinna määramisel sellest, et hüpoteegiga tagatava nõude suurus on hüpoteegi summa ning korteri omandajal tuleb hüpoteegist vabanemiseks tasuda hüpoteegi summa väärtus. Juhul, kui kostja oleks kohtutäiturile avaldanud nõude õige suuruse, oleks täitur seda alghinda määrates ka arvesse võtnud.
5.Juhul kui kostja ei oleks loobunud nõude rahuldamisest hüpoteegi realiseerimise kaudu oleks hageja korteriomand müüdud 47 000 euro eest, mitte 7 000 euro eest, hüpoteegid oleks kustutatud ning hagejale oleks kuulunud müügist saanud raha summas 9 953,93 eurot, s.o hageja rahaline positsioon oleks olnud positiivne. Kostjale oleks täitemenetluses esialgu üle kantud mitte rohkem kui 16 155,61 eurot. Hea usu põhimõtte vastane on käitumine kus sissenõudja esialgu soovib hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist, seejärel aga loobub oma nõude rahuldamisest hüpoteegi realiseerimise kaudu, kohtutäitur määrab aga müüdava asja hinna selle põhjal, et hüpoteegipidaja nõue on samas ulatuses hüpoteegi summaga. Hageja võlgnikuna ei saa määrata, et võlausaldajal tuleb nõue rahuldada just hüpoteegi realiseerimise kaudu. Hageja ei saanud ka nõuda kohtutäitur E. V.elt täitemenetluses hageja korteriomandi sundenampakkumise peatamist, sest täideti teise sissenõudja nõuet.
6.Käesoleva vaidluse põhiküsimus on hageja hinnangul selles, et vara alghind määrati kostja täitmisavalduses sisalduvast nõudest lähtuvalt ning müük koos hüpoteegiga (sest kostja loobus hüpoteegi realiseerimisest) muutis negatiivselt hageja varalist positsiooni ning tekitas kahju 9 953,93 euro ulatuses. Kui kostja ei oleks esitanud alusetuid nõudeid täitmisavalduses, ei oleks kohtutäitur vara müügihinda määrates arvestanud, et hüpoteegisumma katab nõude suuruse ning oleks korteri hinnanud vähemalt 9 953,93 euro võrra kõrgemaks (TMS § 74 lg 5).
7.Hageja loeb tekitatud kahju suuruseks summa 9 953,93 eurot. Hageja on seisukohal, et selle summa võrra oleks kohtutäituri poolt Xxxx korteriomand hinnatud kõrgemaks ja ostja selle kõrgema hinna eest ka omandanud. See summa oleks kuulunud kohtutäituri poolt hagejale välja maksmiseks. Kostja tegevuse tagajärg võimaldas ostjal S omandada hageja korteriomand alusetult odava hinnaga ning seeläbi rikastus ostja alusetult hageja arvelt.
8.Kostja käitumine oli vastuolus heade kommetega, sest tema eesmärk oli takistada hagejal saada täitemenetluses kinnistu müümisel üle jäävat raha TMS § 57 kohaselt ning takistada hagejal kohtuotsusega saadava õiguse realiseerimist täitemenetluses, sest kostja huvides ei olnud, et hüpoteekidega tagatud nõude suurus selguks täitemenetluses vara võõrandamisel. Kostja oli huvitatud sellest, et pärast hagi kohtusse esitamist igal juhul läheks hageja korter müüki koos hüpoteekidega, sest kes iganes ka korteri enampakkumisel ostaks, oleks uuel omanikul võimatu hüpoteegiga tagatud nõudele vastuväiteid võimatu esitada ning kostja oleks igal juhul saanud hüpoteekide summa ulatuses raha vaatamata nõude tegelikule suurusele.
9.Kostja tegevuse heade kommete vastasust ei välista asjaolu, et seaduse järgi ei olnud tal keelatud nõuet hüpoteegi kaudu realiseerida. Hagejal tekkis kahju seetõttu, et kostja esitas tühistele laenulepingu punktidele tuginedes ebaõigete nõude täitemenetluses ja loobus hüpoteekide realiseerimisest, mistõttu täitur sissenõudja täitmisavalduses esitatud nõude pinnalt luges hüpoteekide summa 40 000 kaetuks nõude olemasoluga võlgniku vastu ning sellest tulenevalt määras ka kinnisvara hinna.
10.Hageja kahju ja kostja õigusvastase teo vahel on põhjuslik seos. Sündmuste jada, mille tulemusel tekkis hagejale kahju, algatas kostja ning sündmuste edasine kulg oli põhjustatud vaid kostjast, ning kostja algatatud põhjuste ahela lõpptulemusena tekkis hagejale kahju. Kui kostja poleks loobunud hüpoteekide realiseerimisest, oleks hagejale kuulunud korter müüdud 47 000 euro, mitte 7 000 euro eest ja hageja oleks saanud enampakkumisel ülejäänud raha s.o
9 953,93 eurot. Kui kostja ei oleks loobunud I-IV järjekoha hüpoteegi realiseerimisest ei oleks hagejale kahju tekkinud.
11.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista AB Kreditex AS-ilt O. D. kasuks kahjuhüvitis summas 9 953,93 eurot ja määrata välja mõistetavalt hüvitiselt tasumisele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Juhul kui kohus leiab, et kahju täpset arvestust ei saa hageja esitatud viisil välja arvestada, palub hageja kahju VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel ehk kohtu siseveendumuse kohaselt välja mõista. Kõik asja menetluskulud jätta kostja kanda ja määrata menetluskuludelt tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
12.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Tegemist on täiesti tõendamata, põhjendamata ja alusetu nõudega. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kinnisasi müüakse täitemenetluses määratud hinna alusel. Otsus enampakkumise alghinna muutmise kohta oli kohtutäitur E. V.e poolt tehtud 02.09.2016.a ning hagejale kätte toimetatud. Kohtutäitur on samuti piisavalt teavitanud võlgniku tema õigustest ja kohtutäituri otsuse peale 10 päeva jooksul kaebuse esitamise võimalusest. Hageja ei vaidlustanud seaduses sätestatud korras kohtutäituri otsust. Kui hageja luges vara määratud hinda ebaõigeks, siis tulnuks kasutada seaduses sätestatud TMS § 217 lg 1 järgseid õiguskaitsevahendeid. Riigikohus on selgitanud TMS § 217 lg 6 eesmärki, mille kohaselt on nimetatud lõike eesmärk teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Hageja ei esitanud kaebust arestitud vara hinna määramise vaidlustamiseks. Samuti hageja ei kasutanud TMS § 223 sätestatud võimalust ja ei esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega on hageja kaotanud õiguse tugineda käesolevas hagis hinna ebaõigele määramisele ja sellest tulenevalt väidetava kahju hüvitamisele. Kostja on kindlal seisukohal, et hageja on kaotanud õiguse tugineda käesolevas hagis hinna ebaõigele määramisele ja sellest tulenevalt väidetava kahju hüvitamisele.
13.Isegi kui eeldada, et määratud müügihinnast tingitud kahju on reaalselt tekkinud (mida kostja aga kindlasti ei tunnista), puudub kostjal kahjuga mingi põhjuslik seos. Väidetav kahju tuleneb sel juhul ainult hageja kui võlgniku enda teost, täpsemalt tegevusetusest täitemenetluses. Seetõttu ei saa sellisel alusel kahju hüvitamist nõuda.
14.TMS § 144 lg 1 kohaselt kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Seega kohtutäitur peab hinna määramisel arvestama kinnistusraamatusse kantud hüpoteegisummasid. Kohtutäitur ei saa täitemenetluses võtta seisukohta pooltevahelise võlasuhte asjaolude ja võla tegeliku suuruse suhtes. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus, kus võlgnik peab õiguste väidetava rikkumise korral oma subjektiivseid õigusi aktiivselt teostama. Täiesti vale on hageja seisukoht, et kohtutäitur lähtus korteriomandi hinna määramisel kostja esitatud nõudest. Kohtutäitur lähtus TMS § 144 sätestatust ning vastupidised hageja väited on selgelt vastuolus asjas esitatud tõenditega. Kui vaadata nt kohtutäitur E. V. poolt tehtud 02.09.2016.a otsust enampakkumise alghinna muutmise kohta, siis on selgelt näha, et kostja esitatud nõuded ei olnud arvesse võetud. Seda enam, on selgelt näha, et kostja ei loobunud nõude rahuldamisest hüpoteekide arvelt. Täitemenetlus käis VI järjekoha hüpoteegi sundtäitmisest, mis on kinnisasjale seatud Tallinna notar R. K. 23.04.2015 notariaalse dokumendiga nr. 2670. Tähtis on ära märkida, hüpoteekide realiseerimine on hüpoteegipidaja õigus, mitte kohustus. Täiesti asjakohatu on hageja poolt esitatud väited, et kostja ei arvestanud hageja huvidega kui esitas täiturile nõude suuruseks 42 942,71 eurot seejuures teades, et võlgnik võtab omaks vaid
16 155,61 euro saamist ja ülejäänud osas on nõue kohtus vaidlustatud. Juhul, kui kostja oleks teavitanud kohtutäiturit, et nõude suurus on vaidlustatud, ei oleks kohtutäitur määranud müüdava korteriomandi hinnaks 7 000 eurot ja hagejale ei oleks kahju tekkinud. Hageja jätab tahtlikult mainimata, et kostja nõue oli kohtutäiturile esitatud palju varem kui hageja osa nõudest omaks võttis ja osa vaidlustas (seda enam, asjaolu, et võlgnik tunnistab oma võlga väiksemas summas kui arvab selle olevat võlausaldaja, ei tähenda, et võlgnikul on õigus). Hinna määramise seisuga ei olnud kostja isegi teadlik, et nõude suurus on vaidlustatud. Hageja hagi menetlusse võtmise ajaks oli hind juba määratud ning enampakkumine väljakuulutatud. Seega hagejapoolsed etteheited, et kostja on väidetavalt ei arvestanud hageja huvidega ja ei teavitanud kohtutäiturit, et nõude suurus on vaidlustatud, on täiesti asjakohatu.
15.Jääb arusaamatuks, millele tuginedes on hageja seisukohal, et 9 953,93 euro võrra oleks kohtutäituri poolt Xxxx korteriomand hinnatud kõrgemaks ja ostja selle kõrgema hinna eest ka omandanud. Miks hageja ei välista olukorda, kui enampakkumine üldse nurjuks (kuna määratud alghinna alusel ei olnud mitte ühtegi ostuhuvilist). Enampakkumise nurjumise puhul korraldatakse kordusenampakkumine kus hind võib olla 25% võrra väiksem. Samuti ei ole välistatud, et ka kordusenampakkumised nurjuvad. Võib tulla ka järgmine kordusenampakkumine ja hinda langetatakse veel 25% võrra jne. Seega on täiesti asjakohatu hageja poolt toodu, et kui korter oleks kohtutäituri poolt hinnatud kõrgemaks, siis ostja selle kõrgema hinna eest ka kindlasti omandanud. Hageja oletus, et kui kostja ei oleks nõude rahuldamisest hüpoteegi arvelt loobunud, oleks kohtutäitur kinnisasja realiseerinud 47 000 euro eest ja hagejale oleks müügist kuulunud raha 9 953,93 eurot, on samuti täiesti põhjendamata. Esiteks, puudub mingi mõistlik põhjendus, et kohtutäitur oleks kindlasti kinnisasja realiseerinud 47 000 euro eest. Teiseks, täitemenetluses, kus hageja korter oli sundvõõrandatud, olid 8 sissenõudjat. Seega isegi juhul kui korter oleks võõrandatud kõrgema hinnaga (mis ei saanud aga kuidagi toimuda, kuna täitemenetluste raames korraldatud enampakkumistel tavaliselt võõrandatakse vara alla turuväärtuse), siis see summa oleks kuulunud kohtutäituri poolt mitte hagejale, vaid ülejäänud sissenõudjatele väljamaksmiseks. Oma korterit ei oleks hageja suutnuks säilitada niikuinii. Hageja on ise end sellistesse tingimustesse asetanud, et korteri sundvõõrandamine oli vältimatu ning ei ole millegagi põhjendatud panna vastutus kostja peale. Jääb täiesti arusaamatuks hageja järeldus, et korteriomand oleks enampakkumisel müüdud vähemalt 16 953,93 euro (7000+9953,93) mitte 7000 euro eest. Nagu kostja on juba eelpool märkinud, et selline hageja lähenemine ei ole kuidagi põhjendatud. Tegemist on vaid hageja sooviga, mitte tegeliku olukorraga. Hageja pidevalt märgib, et käesoleva vaidluse põhiküsimus on selles, et vara alghind määrati kostja täitmisavalduses sisalduvast nõudest lähtuvalt ning müük koos hüpoteegiga (sest kostja loobus hüpoteegi realiseerimisest) muutis negatiivselt hageja varalist positsiooni ning tekitas kahju 9953,93 euro ulatuses. Kostjale jääb jätkuvalt arusaamatu hageja antud kummaline seisukoht. Hageja ise on ilma mingi vastuväideteta nõustunud kohtutäituri poolt määratud hinnaga. Ta on nõustunud ka toimunud enampakkumisega. Ta ei ole neid toiminguid kuidagi vaidlustanud. Hageja väide, et kostja kasutas hagejale kahju tekitamiseks keerulist juriidilist skeemi, on täiesti absurdne. Hageja poolt esitatud müügilepingust ei tulene kuidagi, et S on hagejaga seotud isik. Asjaolu, et müügilepingus ei ole kajastatud, et kostja on saanud raha hüpoteekide kustutamisest, ei tähenda, et raha (hüpoteekidega tagatud nõude eest) ei olnud enne tehingut kostjale makstud. Kostja esitas digitaalselt hüpoteekide kustutamise avalduse kinnistusraamatusse kuna on enne müügitehingu tegemist saanud vastavad summad (kostja nõue oli rahuldatud). Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
16.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste esindajad, ja tutvunud kirjalikus menetluses toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
17.Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja esitas kohtutäitur M. R.ele 19.04.2016 täitmisavalduse hageja suhtes nõude summas 42 942,71 eurot sundtäitmiseks (täiteasjas nr xxxx, tl 78-81). Hageja esitas 05.08.2016 Harju Maakohtule AB Kreditex vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 16 155,61 eurot põhinõuet ületavas osas täiteasjas nr xxxx (tsiviilasi nr. xxxx). Harju Maakohus võttis 02.09.2016 määrusega hagi menetlusse ja rahuldas 20.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr xxxx hageja nõude osaliselt ning tuvastas, et täiteasjas nr xxxx oli sundtäitmine lubamatu summas 9 953,93 eurot ja lubatav summas 30 928,02 eurot (esialgse tsiviilasja nr tsiviilasi nr. xxxx dtl 301, 620-634). Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et hageja suhtes oli algatatud mitmeid täitemenetlusi, muuhulgas A OÜ avalduse ja Tallinna notar R. K.i 05.01.2015 notariaalse dokumendi nr 5 alusel kohtutäitur E. V.e menetluses olev täiteasi nr xxxx, millega olid ühinenud sissenõudjad P OÜ, AS L (kohtutäitur E. V.e kaudu), K OÜ, hüpoteegipidaja AB Kreditex AS (kohtutäitur M. R. kaudu, 026/2016/1238), M AS (kohtutäitur A. P. kaudu), B AS (kohtutäitur K. K. kaudu). Kohtutäitur määras 23.08.2016 kinnisasja arestimise aktis hageja kinnistu asukohaga Xxxx hinnaks 47 000 eurot, kinnisasja koormasid 6 hüpoteeki kokku summas 60 000 eurot, millest kostja kasuks olid seatud I, II, III, IV ja VI järjekoha hüpoteegid summas 55 000 eurot (tl 109-115). Kostja teatas 25.08.2016 kohtutäiturile, et soovib ainult VI järjekoha hüpoteegi sundtäitmist (tl 154). 02.09.2016 otsustas kohtutäitur E. V. muuta enampakkumise alghinda ja määras enampakkumise alghinnaks 7 000 eurot (tl 116-117). Kinnistut jäid koormama I, II, III ja IV järjekoha hüpoteegid AB Kreditex AS kasuks kokku summas 40 000 eurot. 06.10.2016 kordusenampakkumise akti kohaselt omandas kinnistu asukohaga Xxxx S OÜ enampakkumise alghinnaga 7 000 eurot (tl 118-122). Kohtule esitatud Hüpoteekide kustutamise avalduse, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas 28.11.2016 S OÜ kinnisasja asukohaga Xxxx L OÜ-le hinnaga 47 000 eurot. Kostja AB Kreditex AS andis oma nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks (tl 155-158). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
18.Hageja on seisukohal, et kostja on sundtäitmise käigus põhjustanud talle kahju kõigepealt sellega, et esitas sundtäitmisele ebaõige suurusega nõude, samuti sellega, et hageja loobus nõude rahuldamisest hüpoteekide arvel. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
19.Kostja vaidleb hagile vastu esmalt põhjusel, et hageja ei esitanud kaebust arestitud vara hinna määramise vaidlustamiseks ega hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kostja leiab, et hagejal ei ole enam õigust tugineda asjaolule, et tema hinnangul määras kohtutäitur kinnisasja hinna ebaõigesti ja sellest tulenevalt väidetava kahju hüvitamisele. Kostja märgib, et hagejal tulnuks kasutada TMS § 217 lg 1 järgseid õiguskaitsevahendeid. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 6 järgi kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.
20.Kohus kostjaga ei nõustu. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale on vaidlus kaebaja ning kohtutäituri vahel, mis annab kohtutäiturile võimaluse oma toiming üle kontrollida ja parandada avastatud võimalik viga. Vastavalt TMS § 144 arvestab kohtutäitur kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Kinnisasja väärtust ei määra ainuüksi hüpoteegisumma suurus, vaid kinnisasja väärtuse hindamiseks tuleb välja selgitada, kas ja kui suurt nõuet hüpoteek tagab. Kohus juhib kostja tähelepanu, et hageja ei heida kohtutäiturile midagi ette ega tugine sellele, et kohtutäitur oleks kinnistu hinna 02.09.2016 aktiga valesti määranud. Kohus mõistab hagejat nii, et hagejal puuduvad etteheited kohtutäituri tegevuse peale ning hageja hinnangul määras kohtutäitur kostja esitatud sundtäidetava nõude suurust ja kinnisasjale jäävate hüpoteekide summa suurust arvestades kinnisasja hinna õigesti. Ka kohus nõustub kohtutäituriga selles, et arvestades kostja poolt sundtäidetava nõude suurust 42 942,71 eurot ja seda, et kinnisasja jäid koormama 4 kostja kasuks seatud hüpoteeki kokku summas 40 000 eurot, on kohtutäitur määranud kinnisasja hinna õigesti. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja nõudis sundtäitmise raames ebaõiget võlgnevuse summat ja andis hageja hinnangul kohtutäiturile kostjal hageja vastu oleva nõude suuruse kohta ebaõigeid andmeid. Seega ei ole kostja viide TMS § 217 lg-le 6antud juhul kohane.
21.Kohus selgitab, et TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ning kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ise seadust (vt nt Riigikohtu 1. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 12 esimene lõik). Kui hageja esitab rahalise nõude (nii nagu käesolevas asjas soovib hageja kostjalt 9 953,93 euro väljamõistmist), siis ei pea hageja otsustama, millisel õiguslikul alusel ta seda taotleb. Piisav on selliste asjaolude esiletoomine, mis võimaldavad hagi rahuldamist mõnel õiguslikul alusel.
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 sätestab, et võlasuhe võib muuhulgas tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Seega võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Riigikohus on andnud juhised, et kohtul tuleb esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe.
23.VÕS § 127 lg 1-3 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
24.Kohus on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Kuigi hageja oli kahju hüvitamise nõuet esitades positsioonil, et kostja on rikkunud laenulepingut sõlmides p 7.3 ja 10.1 ning tegemist on lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõudega, on kohus seisukohal, et väidetav hagejale tekkinud kahju ei ole saanud tekkida laenulepingu rikkumise tõttu. Laenulepingu nr 50423-1 p 7.3 järgi on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu mitte täitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju, p 10.1 kohaselt kinnisasjast tagatise igakordne omanik kohustub
kõikide lepingust tulenevate varaliste kohustuste mittetäimisel alluma kohesele sundtäitmisele. Laenuandjal on õigus lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral rahuldada oma nõue tagatise arvel ilma kohtu poole pöördumata (tl 66-67). Asjas ei ole esile toodud, milliseid laenulepingust tulenevaid konkreetseid kohustusi on kostja rikkunud. Kohtule teadaolevalt on kostja oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud, asjas ei ole ka esile toodud, et laenulepingu ülesütlemine kostja poolt oli tühine. Seega ei ole antud juhul tegemist lepingust tuleneva kahjunõudega.
25.Kohus selgitab, et kostja saab hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043 alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused: • Kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045-1049-de mõttes; • Kostja on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050); • Hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1); • Kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129-132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise puhul (VÕS § 1045 lg 1 p 7) välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt; • Õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
26.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo ja selle õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise.
27.Kohus selgitab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kostja tahe ei pea olema otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Mõistmine tähendab, et isik oli teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Seega eeldab kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega - teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine.
28.Hageja leiab, et kostja õigusvastane tegu seisnes selles, et kostja esitas temal hageja vastu oleva nõude suuruse kohta kohtutäiturile valeandmeid. Hageja tugineb Harju Maakohtu 20.12.2018.a otsusele tsiviilasjas nr xxxx, millega kohus tuvastas, et sundtäitmine oli lubamatu summas 9 953,93 eurot ja lubatav summas 30 928,02 eurot. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostja esitas kohtutäiturile tahtlikult ja teadlikult valeandmeid sundtäidetava nõude suuruse kohta. Iseenesest on sissenõudja kohustus esitada kohtutäiturile tõeseid andmeid. Kuid selleks, et kostja tegu oleks antud juhul õigusvastane, pidi kostja juba täitmisavalduse esitamise ajal või kinnisasja ümberhindamise teadma, et sundtäidetava nõude suurus on ebaõige. Täitmisavaldus esitati kohtutäiturile 19.04.2016. Kohtutäitur määras 02.09.2016 kinnistu hinnaks 7 000 eurot. Harju Maakohus tuvastas 20.12.2018 otsusega, et kostja nõude sundtäitmine oli lubamatu summas 9 953,93 eurot, otsus jõustus 22.01.2019. Kohtule ei ole esitatud ühtegi väidet, millest kohus saaks teha järelduse, et kostja teadis või pidi teadma juba täitmisavalduse esitamise ajal, et tema täitmisele esitatud nõude suurus on ca 10 000 euro võrra ebaõige. Kui võlgnik oli seisukohal, et tema suhtes täidetav nõue oli ebaõige, oli tema õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Oma
õigust on hageja kasutanud. Vaatamata sellele, et kohus on leidnud, et kostja nõue ei olnud täies ulatuses sundtäidetav, ei saa väita, et kostja teadlikult esitas täitemenetluses ebaõige nõude. Seega ei ole kostja käitumine heade kommete vastane ning kostja ei ole kohtu hinnangul pannud toime õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes.
29.Hageja kahju hüvitamise nõude teine alus on asjaolu, et hageja loobumine nõude rahuldamisest hüpoteekide arvel oli heade kommete vastane ja seega õigusvastane tegu. Kohus hagejaga ei nõustu. Hüpoteegi realiseerimine on sissenõudja õigus mitte kohustus. Kuigi üldjuhul toimub nõuete rahuldamine hüpoteekide arvelt ei saa pelgalt hüpoteekide realiseerimata jätmisest täitemenetluses teha järeldust, et hüpoteekide realiseerimata jätmine oli heade kommete vastane ja seega õigusvastane tegu. Nagu kohus enne rõhutas, on tegu heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik ja teadlik kahjustamine. Hageja väitel oli kostja teadlik sellest, et hageja oli kohtule 05.08.2016 esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja seega kostja soovis teadlikult hageja kahjustamiseks ainult VI järjekoha hüpoteegi sundtäitmist. Kostja märgib, et ei olnud sellel ajal teadlik sundtäitmise hagi esitamisest.
30.Kohus märgib, et tõepoolest esitas hageja kohtule 05.08.2016 hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr xxxx). Hageja esitas koos hagiga ka menetlusabi taotluse ja hagi tagamise taotluse, mille suhtes otsustuste tegemiseks tegi kohus erinevaid päringuid ja 02.09.2016 määrustega andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks, võttis hagiavalduse menetlusse ja tagas hagi. Samas nähtub kostja e-kirjast kohtutäiturile, et kostja avaldas soovi ainult VI järjekoha hüpoteegi sundtäitmiseks juba 25.08.2016. Kohtutäitur määras hinnaks kinnisasja hinnaks 7 000 eurot 02.09.2016, so samal päeval, kui kohus hagi menetlusse võttis ja selle kohta kostjale määruse saatis. Kohtuinfosüsteemi andmetel sai kostja kohtu 02.09.2016 määrused hagi menetlusse võtmise ja hagi tagamise kohta kätte 02.09.2016 kell 16:19. ja 16:20. Hageja ei ole esile toonud ühtegi väidet selle kohta, et tegelikkuses teadis kostja hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist juba 25.08.2016 või varem. Seega ei saa kohus kuidagi nõustuda, et kostja on kuidagi teadlikult käitunud hageja suhtes õigusvastaselt.
31.Kuivõrd asjas ei ole leidnud kinnitust lepinguvälise kahju hüvitamise nõude esimene eeldus kostja õigusvastane tegu, ei anna kohus hinnangut teistele kahju hüvitamise nõude eeldustele.
32.Kohus kontrollib, kas hageja nõuet saab rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus tuvastas 20.12.2018 otsusega tsiviilasjas nr xxxx, et täiteasjas nr xxxx oli sundtäitmine lubamatu summas 9 953,93 eurot. Samas nähtub 06.10.2016 jaotuskavast täiteasjas 022/2015/7209, et kostja sai täitemenetluse tulemina 2990,46 eurot. Seega ei saa väita, et kostja oleks hageja arvel alusetult rikastunud.
33.Hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
35.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 § 123 ja §128 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 10 750,27 eurot.
Menetluskulude jaotamine
36.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda hagi, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
38.Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
39.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
40.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
41.TsMS § 139 lg 1 sätestab, et riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette (TsMS § 147 lg 1), seega oli hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustus hagejal. Kui menetluskulusid ette maksma kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii omavahel kui isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud, samuti muu menetluskulude kandmiseks kohustatud isikuga (TsMS § 146 lg 2). TsMS § 146 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
42.Kohtu menetluses tsiviilasjas number 2-18-14069, kahju hüvitise summas 9953,95 eurot ning viivise nõudes alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus ei ole asja menetlusse võtmise staadiumis hagejalt küsinud riigilõivu. Samuti ei ole hageja tsiviilasja
2-18-14069 menetluses küsinud menetlusabi ning hagejale ei ole tsiviilasjas 2-18-14069 menetlusabi määratud.
43.TsMS § 133 lg 2 kohaselt liidetakse kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi.
44.Hageja põhinõue on summas 9953,95 eurot. Aastane viivis põhinõudelt vastab summale 796,32 eurot, mis teeb hagi hinnaks 10 750,27 eurot. RLS § 59 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasjas, mille hind on kuni 12 500 eurot, tasuda riigilõivu 600 eurot. Hageja ei ole riigilõivu tasunud.
45.Kohtuotsuse kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kohus hagi ei rahuldanud. Kuna hageja ei ole tasunud hagiavalduselt riigilõivu, tuleb tasumata riigilõiv hagejalt riigi tuludesse välja mõista. Kohus mõistab hagejalt riigi kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 600 eurot TsMS § 179 lg 1 alusel.
46.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
47.Kohus lisab riigituludesse makstava riigilõivu tasumiseks vajalikud makserekvisiidid käesolevale otsusele eraldi dokumendina.
48.Riigilõiv 600 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustamisest (TsMS § 179 lg 5). Tasumise viivitamise korral tuleb tasuda seaduses ettenähtud viivist (TsMS § 179 lg 9). Kohus selgitab, et käesoleva määruse võib saata sundtäitmisele, kui hageja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.