Elektrum Eesti OÜ hagi Hiiu Mets OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
36 257,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elektrum Eesti OÜ, registrikood 11399985, asukoht Liivalai 45, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp Kostja: Hiiu Mets OÜ, registrikood 14558444, asukoht Tehase, Paluküla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Kostja seaduslik esindaja Kalle Konsap Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Menetluse liik
Kirjalikku menetlusse määratud 21.10.2021.a.
RESOLUTSIOON
1.Elektrum Eesti OÜ hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Hiiu Mets OÜ hageja Elektrum Eesti OÜ kasuks välja elektrimüügilepingust nr xxx tulenev
viivis 0,2% päevas tasumata põhivõlgnevuselt (06.04.2021. a seisuga on põhivõlgnevus 18 311,16 eurot) alates 07.04.2021. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
3.Hagi tagamine jätta muutmata.
4.Kostja taotlus kirjalikku menetlusse määramise tühistamiseks jätta rahuldamata.
5.Menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 2177,50 eurot, millest 1050 eurot on riigilõiv ja 1127,50 eurot lepingulise esindaja kulu.
8.Välja mõista kostjalt Hiiu Mets OÜ hageja Elektrum Eesti OÜ kasuks menetluskulud summas 2177,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Menetluse käik
1.1.06.04.2021 esitas hageja Elektrum Eesti OÜ hagi kostja Hiiu Mets OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiga koos esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. 07.04.2021 määrusega kohus rahuldas hageja hagi tagamise avalduse ning hagi tagamiseks seati kostjale kuuluvale kinnistu registriosa nr yyy IV jakku kohtulik hüpoteek hageja Elektrum Eesti OÜ kasuks summas 36 257,92 eurot.
1.2.21.10.2021 määras kohus tsiviilasja kirjalikku menetlusse.
2.Hagi ja hageja seisukohad
2.1.Hagi kohaselt sõlmisid Elektrum Eesti OÜ ja Hiiu Mets OÜ 22.07.2020 elektrimüügi lepingu nr xxx, elektrienergia müügiperioodiks 01.08.2020 kuni 30.09.2020, kus lepiti kokku elektrienergia põhitariif- 0,03882 EUR/kWh ilma käibemaksuta. Kokkulepitud hind kehtis ööpäevaringselt sõltumata vööndiajast. Elektrienergiat müüs hageja kostjale kahes tarbimiskohas 38ZEE-001532395 - Lõpe, Tarmo Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Eesti ja 38ZEE-00439195-Q - Paluküla, Rebase Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Eesti.
2.2.Lepingus kokku lepitud maksetingimuste kohaselt saadetakse arved kostja e-post aadressile [email protected] ning arve tuli tasuda 15 päeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Mitte õigeaegse tasumise korral tuleb tasuda viivist 0,2% päevas alates maksetähtpäevale järgnevast päevast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (tl 10). Kostja on lepingu allkirjastanud, millega kinnitas, et on lepinguga tutvunud ja saab lepingust aru.
2.3.Lepingu üldtingimuste punkt 1.2 kohaselt tähendab elektrienergia müük elektrienergia müüki kliendile, mis sisaldab arvete esitamist, maksete kogumist ja töötlemist ning muid elektrienergia ostu ja müügiga seotud toiminguid. Müük ei sisalda elektrienergia ülekannet ega jaotust. Arve väljastamine ja kliendile saatmine 10 päeva jooksul pärast võrguettevõtja poolt elektriarvesti näitude automatiseeritud andmesüsteemi vahendusel või müüjale otse kättesaadavaks tegemisest vastavalt kliendi poolt tegelikult tarbitud elektrienergia kogusele, on vastavalt üldtingimuste p 2.1.2 müüja kohustus. Üldtingimuste p 2.2.1 järgi on kliendil kohustus lepingu I osas märgitud tähtajaks arve täies ulatuses tasuda. Samas on punkt 2.4.2 järgi kliendil õigus esitada arve osas pretensioon 10 päeva jooksul, kui klient arvega ei nõustu. Kui pretensiooni sätestatud ajal ei esitata, eeldatakse et kliendil väljastatud arve osas pretensioone ei ole (p 4.4). Punkti 3.1 kohaselt tuleb arve mitteõigeaegse tasumise korral, tasuda viivist lepingu I osas näidatud määras. Kui klient on oluliselt
rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja ei ole müüja poolt seatud tähtpäevaks rikkumist heatanud, on müüjal õigus leping lõpetada, teatades sellest ette 30 kalendripäeva. (p 5.5)
2.4.23.09.2020 sõlmiti sama numbriga (xxx) leping, milles lepiti kokku elektrienergia müük tähtajatult alates 01.10.2020 ning elektrienergia hinnaks on börsihind, mille lisandub börsihinna müügimarginaali hind 0,00070 EUR/kWh kohta (tl 14-16). Muus osas kattusid ja kehtisid lepingutingimused ning üldtingimused esialgse lepinguga. Hageja esitas hagiga koos kohtule kostjale väljastatud ja kostja poolt tasumata arved: 02.11.2020 arve nr 566434139878 summas10 213,38 eurot, tasumise tähtaeg 17.11.2020 02.12.2020 arve nr 566361636486 summas 7719,10 eurot, tasumise tähtaeg 17.12.2020. 04.01.2021 arve nr 566304884500 summas 378,68 eurot, tasumise tähtaeg 19.01.2021 Hageja esitatud arvete osas kostja pretensioone ega vastuväiteid esitanud ei ole.
2.5.30.11.2020 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate (tl 23), millega lõpetati elektrienergia müügileping nr xxx 31.12.202 seisuga.
2.6.Hageja nõuab tasumata arvetelt ka sissenõutavaks muutunud viivist. Viivist on arvestatud arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 06.04.2021, lepingujärgses viivisemääras 0,2% iga viivitatud päeva eest, kokku summas 4579,62 eurot. Arve nr 566434139878 periood 18.11.2020 kuni 06.04.2021 kokku 139 päeva summas 2839,31 eurot. Arve nr 566361636486 periood 18.12.2020 kuni 06.04.2021 kokku 109 päeva summas 1682,76 eurot. Arve nr 566304884500 periood 20.01.2021 kuni 06.04.2021 kokku 76 päeva summas 75,55 eurot.
2.7.Hageja taotleb ka viivise, mis ei ole muutunud sissenõutavaks, väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.
2.8.Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole hagis välja toonud, et milliste õigusnormide alusel lepingust tulenev vaidlus lahendatakse. Hageja on hagis materiaalõiguslikud normid välja toonud ning hagi kostja vastu on esitatud VÕS § 76 lg 1 alusel ning toob muuhulgas välja, et VÕS § 208 lg 3 kohaldub ka energia müügile.
2.9.Hageja vaidleb vastu kostja seisukohale, et viivise nõue on põhjendamatu ja tühine tüüptingimuse tõttu. Hageja leiab, et viivise kokkulepe on lepingu I osas ja kehtiv VÕS § 42 lg 1 kohaselt. Pooled on lepingu sõlminud majandustegevuses. Hageja viitab Riigikohtu praktikale, mis on leidnud, et viivisemäär 0,2% protsenti päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimustega. Seega kokkulepe viivise määra kohta ei vasta VÕS § 42 lg 3 p 5 tunnustele ega ole tühine. (3-2-1-139-14 p 13). Samuti toob hageja välja Riigikohtu seisukoha, et majandustegevuses sõlmitud lepingu korral ei ole tegemist erakordse ega kokkuleppevabadust kuritava tingimusega ning viivis ei ületa põhinõuet (3-2-1-5-13 p 48-49).
3.Kostja seisukohad
3.1.Vastuses hagile leidis kostja, et hagi on põhjendamatu. Nõude kujunemine, on tõendamata ja viivisenõue on alusetu. Tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga ning kostja ei saanud lepingutingimusi eraldi arutada.
3.2.Kostjale jääb selgusetuks, kas hageja tugineb võlaõigusseadusele või elektrituruseadusele. Poolte vaidlus on selles, et väidetavalt on sõlmitud hageja ja kostja vahel 22.07.2020
elektrimüügileping nr xxx. Hageja ei ole välja toonud, milliste õigusnormide alusel nimetatud lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse.
3.3.Kostjale jääb arusaamatuks, millistele õigusnormidele viidates hageja leiab, et kostja ei saa arvetel olevaid summasid s.h teenuse osutamise fakti vaidlustada.
3.4.Hageja väidete kohaselt on 30.11.2020 kostja võlgnevus hageja ees 10213,38 eurot. Kostja ei mõista, kuidas siis hagi nõue saab olla suurem. Kostja on nõus 10213 eurot tasuma 500 euroste osamaksetega kompromissina.
3.5.Kokkvõttes jääb kostja seisukohale, et hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist, tegemist on tüüptingimustega, mis vähemalt viiviste osas on tühised.
3.6.29.05.2021 vastuses on kostja nõustunud kirjaliku menetlusega kuid 29.10.2021 leiab kostja, et hageja väiteid ja tõendeid arvestades tuleb asjas pidada avalik kohtuistung koos vahetute tõendite uurimisega. Kostja on seisukohal, et hageja ei suuda kirjalikus dokumendis seostada kirjalikke tõendeid esitatud faktidega, mille suhtes tuleks anda õiguslik kvalifikatsioon, siis ilmselt ei ole võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses.
3.7.Hageja ei ole ümberlükanud kostja väiteid, et tegemist on hageja äritegevuses kasutatud tüüptingimustega ning need on kostjat kahjustavad.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.2.Hageja esitas kostja vastu Elektrum Eesti OÜ ja kostja vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingust tuleneva nõude. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega ning kohus määras asja kirjalikku menetlusse 21.10.2021. Kostja on 29.10.2021 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leidnud, et asja ei ole ilmselt võimalik lahendada kirjalikus menetluses kuna hageja ei suuda kirjalikus dokumendis kirjalikke tõendeid esitatud faktidega seostada.
4.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 2 kohaselt võivad pooled käesoleva kirjaliku menetluse nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kostja leiab oma seisukohas, et tõendeid tuleb vahetult uurida avalikul kohtuistungil ning, et ilmselt ei ole võimalik asja lahendamine kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud kuidas on menetluslik olukord muutunud, lisaks ei ole kostja esitanud selget avaldust kirjaliku menetluse nõusoleku tagasivõtmiseks. TsMS § 403 lg 2 ei saa tõlgendada selliselt, et poole meelemuutus tõendamise küsimustes võiks olla menetlusliku olukorra oluline muutus ja aluseks kirjaliku menetluse tühistamiseks. Seega jätab kohus tsiviilasja kirjalikku menetlusse määramise tühistamata.
4.4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.5.VÕS § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused, mille p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.
4.6.Elektrituruseaduse (ELTS) § 83 lg 1 kohaselt käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping) ja muude võrguteenuste osutamiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi võrguleping) ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping). ELTS § 84 lg 1 kohaselt ei pea elektrileping olema sõlmitud kirjalikult. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega.
4.7.ELTS § 88 lg 1 kohaselt võib elektrileping olla tähtajaline või tähtajatu. Poolte vahel sõlmiti 22.07.2020 tähtajaline leping, mis lõppes 30.09.2020 ning 23.09.2020 sõlmiti tähtajatu sama numbriga xxx leping algusega 01.10.2020. Lepingus märgiti ELTS § 87 lg 1 p 1 sätestatud andmed ning viited üldsätetele, millega kostja on lepingu kohaselt tutvunud.
4.8.Elektrimüügileping nr xxx ning üldtingimuste punkt 2.2.1. kohaselt oli kostja kohustatud talle osutatud teenuse eest väljastatud arvete alusel müüjale tasuma. Kostja on kirjalikus vastuses kohtule möönnud, et on nõus selgelt piiritletud põhinõude 10213, 38 osamaksetega tasumisega.
4.9.Kostja on seisukohal, et pooled sõlmisid tüüptingimustega lepingu ning kostjal puudus võimalus lepingu tingimustes läbi rääkida. Samuti leiab kostja, et viiviste osas on tüüptingimused tühised. VÕS § 35 lg 1 ja 2 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu ning eeldatakse, et need ei ole eelnevalt läbi räägitud. Lõige 4 kohaselt kohaldatakse tüüptingimustega lepingute sõlmimisele lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
4.10.Kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, et kostja poleks saanud lepingu sõlmimisel lepingu üldsätetega tutvuda või, et üldsätted oleksid kostja õiguste suhtes piiravad. Hageja sõnul ei ole kostja lepingu sõlmimise järgselt lepingutingimuste mittevastavuse osas hageja poole pöördunud ning kostja ei ole hagejale vastu vaielnud ega vastupidist tõendanud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.11.Kohus kostja seisukohaga, et viivise nõue tuleneb tüüptingimustest ja on tühine, ei nõustu. Elektrum Eesti OÜ juriidilise isiku elektrienergia müügilepingu II osa, üldsätete punkt 3.1 sätestab, et arve tasumisega viivitamisel peab klient maksma viivist iga viivitatud päeva eest lepingu I osas näidatud määras. Üldsätted viivisemäära ei sätesta. Hageja ja kosja vahel 23.09.2020 sõlmitud lepingus (ka 22.07.2020) on kokkulepitud maksetingimustes sh viivise päevamääras. Seega on pooled viivisemäära eraldi elektrienergia müügilepingus kokku leppinud.
4.12.Kostja leiab, et hagejal pole hagis õnnestunud tõendada, et kostjale osutati teenust. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu, kuna kostja ei ole kordagi väitnud, et ta poleks hagejalt teenust saanud, kostja pole hagejale teenuse mitte osutamise osas etteheiteid teinud ega arvete osa pretensioone esitanud. Samas tõendab kostja osaline nõude tunnistamine, et kostja on hagejalt teenust saanud. Seega on hageja poolt kostjale teenuse osutamine tõendatud.
4.13.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
4.14.Hageja nõuab kostjalt maksmata arvete tasumist. Hageja on kostjale esitanud alljärgnevad arved ning kostja pole arvetele vastu vaielnud. 02.11.2020 arve nr 566434139878 summas
10 213,38 eurot. 02.12.2020 arve nr 566361636486 summas 7719,10 eurot. 04.01.2021 arve nr 566304884500 summas 378,68 eurot. Hageja nõue maksmata arvete tasumiseks summas 18 311,16 eurot tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista.
4.15.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
4.16.Hageja nõuab kostjalt viiviseid kokku summas 4579,62 eurot. Hageja on võtnud viivise nõuete arvutamise alguseks kuupäeva, mis oli kostja arvete tasumise maksetähtaeg. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Arve nr 566434139878 maksetähtaeg oli 17.11.2020, arve nr 566361636486 maksetähtaeg oli 17.12.2020 ning arve nr 566304884500 maksetähtaeg 19.01.2021. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule, on maksega viivitamisel päevane viivisemäär 0,2%.
4.16.1.Eeltoodust lähtuvalt on arve number 566434139878 summalt 10 213,38 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.11.2020 kuni 06.04.2021, kokku 139 päeva eest summas 2839,31 eurot.
4.16.2.Eeltoodust lähtuvalt on arve number 566361636486 summalt 7719,10 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.12.2020 kuni 06.04.2021, kokku 109 päeva eest summas 1682,76 eurot.
4.16.3.Eeltoodust lähtuvalt on arve number 566304884500 summalt 378,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 20.01.2021 kuni 06.04.2021, kokku 76 päeva eest summas 57,55 eurot.
4.17.Kostja leiab, et kuna viivis tuleneb tüüptingimustest on see tühine, kuid hageja viivisearvestusele kostja vastuväiteid ei esita. Kostja seisukoht, et viivisemäär tuleneb üldsätetest on ümberlükatud, kuid isegi tüüptingimuste korral ei oleks tegemist kostjat eriliselt kahjustava tingimusega. Riigikohus on leidnud, et kuigi lepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-15-13, p-d 48−49).
4.18.TsMS §-s 367 sätestatakse, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 4579,62 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti kohus mõistab kostjalt välja viivise määras 0,2% päevas alates 07.04.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus.
4.19.Kohus rahuldas 07.04.2021 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning seadis Elektrum Eesti OÜ kasuks kinnisturaamatu registriosa nr yyy IV jakku esimesele kohale kohtuliku hüpoteegi summas 36 257,92 eurot. TsMS § 386 lg 4 alusel jääb hagi tagamine muutmata.
4.20.Kohus nõustub hagejaga, et käesoleva tsiviilasja hind on 36 257,92 eurot juhindudes TsMS § 124 lg 1, 133 134 lg 1.
5.Menetluskulud
5.1.TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
5.2.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulud. Hageja on käesolevas asjas tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1000 eurot ning hagi tagamise taotluselt 50 eurot, kokku 1050, mis jääb kostja kanda.
5.3.Hageja õigusabikuludeks on 1127,50 eurot (käibemaksuta), 10 tunni ja 15 minuti eest tunni tasuga 110 eurot + km. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja 06.04.2021 tutvunud hagi dokumentidega, hagi materjalid komplekteerinud ning avalduse koostanud ja kohtusse esitanud ning selle ajakulu oli 5,5 tundi. 17.06.2021 tutvus hageja esindaja kostja vastusega, kujundas seisukoha ja esitas kohtule vastuse ajakuluga 4,5 tundi. 22.10.2021 koostas esindaja menetluskulude nimekirja, kokku 15 minutit. Hageja kinnitab, et kulud on kantud käesoleva hagimenetlusega seose ning, et hageja on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja hageja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. Kohus peab hageja õigusabikulusid esitatud määras vajalikuks ja põhjendatuks.
5.4.Kostja õigusabi kuludeks on 1500 eurot (käibemaksuta), 10 tunni eest tunni tasuga 150 eurot + km. Kostja on käibemaksukohuslane. Aruande kohaselt tutvus kostja esindaja hagiga ja lisadega kokku 3 tundi, koostas vastust hagile 3 tundi, konsulteeris kliendiga 1 tund, tutvus hageja seisukohtadega ja konsultatsioon 2 tundi, menetluskulude koostamine ja seisukoha koostamine 2 tundi. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu, leides et kostja esitatud menetluskulud on ebamõistlikult suured ning menetluskulude nimekiri on puudustega. Kostja ei ole kinnitanud, et rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga nagu nõuab TsMS § 176 lg 5. Hageja ei pea põhjendtuks menetluskulusid, mis seonduvad hagiga tutvumist ja sellele lisatud dokumentidega 3 tundi, konsulteerimine kliendiga 1 tund ja tutvumine seisukohaga vastusele ja konsulteerimine 2 tundi. Hageja ei nõustu ka kostja esindaja tunnitasuga. Hageja leiab, et kostja põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi, summas 165 eurot ilma käibemaksuta.
5.5.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esitatud õigusabikulud ei ole kogu esitatud määras põhjendatud. Arvestades kostja poolt esitatud seisukohti hagile ning menetluskulude nimekirja leiab kohus, et kostja poolt märgitud ajakulu ei ole usutav ega põhjendatud. Kostja esindaja esitatud seisukohad ei vasta ajakulule ei sisult ega mahult. Kostja pole märkinud, millal kulu tekitati ning mida ja kellega kostja esindaja konsulteeris. Seega eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks kostja õigusabi ajakuluks kokku 3 tundi. Kohtupraktikale tuginedes võib poolte esindajate tunnitasu määra pidada mõistlikuks. Riigikohus esindajate tunnitasu osas korduvalt viidanud väljakujunenud praktikale. Viimati on Riigikohus 16.04.2021 määruses asjas nr 2-20-4817 leidnud, et mõistlikuks ja põhjendatuks võib pidada esindaja tunnitasu suuruses 170 eurot, millele lisandub käibemaks (p 20). Seega võib kostja esindaja tunnitasu pidada mõistlikuks. Seega on kostja põhjendatud õigusabi kulu 450 eurot ilma käibemaksuta.
5.6.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabi kulud summas 1127 eurot ilma käibemaksuta. Kostja õigusabikulud summas 450 eurot jäävad kostja enda kanda.
5.7.TsMS § 177 lg 4 sätetel tuleb hagejal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.