Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu 30.11.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-129326
Tsiviilasi
Forus Security AS (end USS Security Eesti AS) hagi Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Menetluse liik
lihtmenetlus
Hagihind
792,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Forus Security AS (end USS Security Eesti AS, registrikood 10622346) Hageja esindaja: S D (e-post xxx) Kostja: Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ (registrikood 10031071) Kostja esindaja: K R (e-post xxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Aktsiaseltsilt „Tallinna Toiduveod“ võlgnevus 670,91 eurot ja viivis 121,60 eurot Forus Security AS-i kasuks.
3.Menetluskulud jätta Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ kanda.
4.Mõista Aktsiaseltsilt „Tallinna Toiduveod“ välja menetluskulu 675 eurot Forus Security AS-i kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil „Tallinna Toiduveod“ tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 03.02.2012 lepingu valveteenuse osutamiseks objektil asukohaga xxx. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub patrullekipaaži väljasõidu eest 12 eurot, ajutise mehitatud valve eest 15 eurot tunnis, tehniku väljakutse eest 45 eurot, tehnilise valve täisteenuse eest 98,16 eurot kuus (hinnad käibemaksuta). Kostja jättis hagejale tasumata 01.04.2018-31.07.2018 osutatud teenuste eest, mille kohta esitas hageja arved 912069, 912070, 912093, 912161, 912331, 912555, 917835, 921476, 921478, 921786, 927238. Kokku on tasumata 670,91 eurot. Hagejal on poolte vahel kirjalikult sõlmitud leping kadunud, kuid lepingut tõendab, et 18.02.2014 sõlmiti lepingu lisa 1 kontaktisiku muutmiseks, samuti kostja on tasunud varasemaid hageja poolt esitatud arveid vastavalt hageja väidetud hindadele. Kostja objekti probleemiks oli mittekorrasolev valvesüsteem ja metsloomad. Hageja on kohustatud kontrollima objekti, kui objektilt tuleb häire, välja arvatud kui klient tühistab häire salasõnaga helistades juhtimiskeskusesse. Aktidel esineb väljasõitude identseid põhjuseid, kuna objektil olid ühed ja samad probleemid. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 670,91 eurot ja viivise 121,60 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ei ole kostjale vaatamata korduvatele palvetele nendevahelist lepingut edastanud. Hageja küll kostjale valveteenust mingil perioodil justkui osutas, kuid selle täpsed tingimused on ebaselged. Hagile lisatud arved ja väljasõidu raportid ei ühti omavahel. Osad raportid on identsed, mis annab alust kahelda nende õigsuses. Hageja ei ole tõendanud, et väljasõidud olid põhjendatud. Tõendamata on teenuse osutamine juulis, samuti, et kostja oleks teinud tehniku väljakutse või tellinud ajutise mehitatud valve. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Hageja on esitanud kostja vastu tasunõude valveteenuse osutamise eest. VÕS (võlaõigusseadus) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled vaidlevad, kas leping on sõlmitud.
5.Hageja on välja toonud, et leping sõlmiti 03.02.2012, kuid dokument lepingu sõlmimise kohta on kaduma läinud. Hageja on esitanud oma konto väljavõtted kostjalt laekunud maksete kohta (dtl 201-206), millest nähtuvalt on kostja alates 07.05.2013 regulaarselt teinud hagejale ülekandeid viitega tehnilise valve teenusele ja lepingule. Samuti on hageja esitanud 18.02.2014 muutmise kokkuleppe (dtl 88), milles pooled on kokku leppinud lepingu EVR-59 muutmises selliselt, et kontaktisikuks saab I. S. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et poolte vahel oli sõlmitud leping valveteenuse osutamiseks.
6.Kohus leiab, et hageja väide lepingus kokkulepitud tasude kohta ei ole tõendatud. Konto väljavõttelt ei nähtu, et kostja oleks tasunud alates 07.05.2013 hageja poolt väidetud summasid.
VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 järgi kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
7.Hageja tasunõudest 235,58 eurot on tehnilise valve täisteenuse eest juunis (arve 917835 dtl 61 summa 117,79 eurot) ja juulis (arve 927238 dtl 65 summa 117,79 eurot) 2018. Kohus leiab, et valveteenuse osutamine juunis on tõendatud patrulli väljasõidu raportitega (dtl 51-52) ning juulis signaalide logiga xxx objektilt (dtl 89-184). Tasunõudest 316,8 eurot on patrullekipaaži väljasõitude eest objektile. Kohus tuvastab raportite alusel, et patrull sõitis kostja objektile järgmistel aegadel, mis on kajastatud järgmistel hageja poolt esitatud arvetel: aeg
8.Kokku on väljasõite 23, mille eest on hageja nõudnud tasu 22 eest arvestusega 14,40 eurot väljakutse (sh käibemaks). Kohus ei nõustu kostjaga, et raportid ei ole tõenditena usaldusväärsed. Raportitest ei nähtu, et erinevad koostajad oleksid kirjutanud identseid põhjendusi. Kuivõrd esitatust nähtuvalt olid valvesüsteemi häired tingitud enamikel juhtudel samast põhjusest, so objektile sattunud rebastest, ei saanudki raportite sisu olla oluliselt erinev. Kui väljakutsed on toimunud lühikeste ajavahemike järel samal põhjusel ning raporti on täitnud sama turvatöötaja, ei anna erinevate raportite märkuste osa ka täielik kokkulangevus mõistlikku alust kahelda raporti sisu õigsuses.
9.Hageja tasunõudest 54 eurot on tehniku väljakutse eest 15.06.2018 (arve dtl 64). Kohus leiab, et tehniku väljakutse tegemine on tõendatud 15.06.2018 hageja e-kirjaga tehniku saabumise aja kohta (dtl 185) ning aktiga tehniku poolt teostatud tööde kohta (dtl 186-188). Tasunõudest 64,53 eurot on ajutise mehitatud valve eest kostja objektil (arve dtl 63, 3,585 tundi hinnaga 15 eurot tund+km). Kohus tuvastab väljasõidu raportist 5550490 (dtl 53), et 09.06.2018 kell 07:50:35 tuli häire kostja objektilt, saabunud patrull leidis, et punast värvi hoone uks on lukust lahti, objekt mehitati 08:59:24-12:36:19.
10.Nähtuvalt hageja esitatud arvetest ja konto väljavõttest (dtl 189-191, dtl 201-206) on kostja tasunud hagejale 09.04.2018 arve patrulli väljasõidu eest hinnaga 14,40 eurot, 02.04.2018 tehniku väljakutse eest 54 eurot, tehnilise valve täisteenuse eest 2018.a. mais 117,79 eurot. Nimetatu tõendab kohtu hinnangul, et nõutav tasu hagis märgitud teenuste osutamise eest on tavapärane ja mõistlik. Ka mehitatud valve eest arvestatud tasu ei ole selgelt ebamõistlik. Esitatu ei võimalda tuvastada, et võrreldavat teenust olnuks võimalik saada oluliselt madalama hinnaga.
11.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 627 lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel välja 670,91 eurot.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13.Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras vastavalt järgmisele arvestusele:
Arve nr.
Arve summa
viivise %
Viivisarvestuse algus
Viivisarvestuse lõpp
Viivitus päevades
Arvestuslik viivis
912069
14,40
0,0219
31.05.2018
22.09.2020
2,66
912070
14,40
0,0219
31.05.2018
22.09.2020
2,66
912093
14,40
0,0219
31.05.2018
22.09.2020
2,66
912161
172,80
0,0219
01.06.2018
22.09.2020
31,94
912331
72,00
0,0219
05.06.2018
22.09.2020
13,25
912555
14,40
0,0219
12.06.2018
22.09.2020
2,63
917835
117,79
0,0219
16.06.2018
22.09.2020
21,38
921476
14,40
0,0219
26.06.2018
22.09.2020
2,58
921478
64,53
0,0219
26.06.2018
22.09.2020
11,57
921786
54,00
0,0219
30.06.2018
22.09.2020
9,64
927238
117,79
0,0219
16.07.2018
22.09.2020
20,61
670,91
121,60
14.Kohus rahuldab hagi ka viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja viivise 121,60 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu 925 eurot, so kulu riigilõivule ja lepingulisele esindajale. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihinnale vastav riigilõiv on 175 eurot, mis on nähtuvalt kohtute infosüsteemist tasutud.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toimingud
1.hagi koostamine
2.vastuse koostamine kostja vastusele
3.07.06.21 seisukoha koostamine
KOKKU
Aeg (h) 3,5
7,5
18.Kohus leiab, et võttes arvesse, et tegemist oli õiguslikult vähekeeruka ja tõendite osas vähemahuka lihtmenetluse asjaga, ei olnud põhjendatud hagi koostamisele ning täienduste esitamisele kulutada kokku rohkem kui 5 tundi. 07.06.2021 seisukoha esitamise vajadus oli ka tingitud olulises ulatuses sellest, et hageja poolt varasemalt esitatut tuli täpsustada.
19.Hageja on märkinud, et talle osutati õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot, mis ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist mitteadvokaadist esindaja poolt osutatud teenuse eest makstavat tasu. Hageja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 500 eurot (5 x 100).
20.Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 675 eurot, mille kohus mõistab hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja kostjalt.
21.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.