Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. november 2021.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-13529
Tsiviilasi
FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2394 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: FlightClaims OÜ (registrikood 14344660, asukoht Järva tn 9c, 80023 Pärnu) Hageja esindaja: juhatuse liige M M (e-post xxx) Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460, asukoht Lennujaama tee 13, 11101 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Timo Kullerkupp, advokaat Ken Kaarel Gross (e-post [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
osaliselt.
kohtuistungil,
peab
ta
seda
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue FlightClaims OÜ esitas 28.08.2021 Harju Maakohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt sisse nõuda hagiavalduse esitamise seisuga 2298,53 eurot. Nõude aluseks on hagejale tema klientide G S, A R ja M S poolt 19.08.2021 lepinguga loovutatud nõuded ning hageja menetluskulud. Hagejale loovutatud nõuete kogusumma 2298,53 eurot koosneb seadusjärgsest lennuhüvitisest (kokku 1800 eurot, s.o 600 eurot iga kliendi kohta), hageja klientide kohtuvälisest ning tulevikus tekkivatest õigusabikuludest kogusummas 330 eurot (s.o 110 eurot kliendi kohta) ning sissenõudmiskulust summas 120 eurot. Kostja on nõustunud tasuma 1800 eurot kolme kuu möödumisel pärast hageja klientide lennuhüvitiste nõude kättesaamist kohtuväliselt rahuldama, kuid oma algses vastuses lubas väljamakseid teostada alles 3-4 kuu pärast ehk oktoobri või novembri lõpus käesoleval aastal. Hagejal on alus arvata, et kostja käitumine on vastuolus hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega ja arvestades kostja varasemat käitumist on alus arvata, et kostja ei teosta väljamakseid novembri lõpuks. Hagiavalduse kohaselt broneerisid hageja kliendid tšarterlennu nr MYX586 HRG-TLL väljumiskuupäevaga 24.04.2021, mis hilines pikaajaliselt. Lennu algne kavandatud väljumiskuupäev ja kellaaeg olid 24.04.2021 22:25. Tegelikkuses lennuki tehnilise rikke tõttu lend väljus alles järgmisel päeval ehk 25.04.2021 ligikaudu kell 10:25 ning saabus Tallinna lennujaama kell 16:02 esialgselt kavandatud 04:55 asemel. Lennu hilinemise tõttu jõudsid hageja kliendid oma lennureisi lõppsihtkohta hilinemisega rohkem kui üksteist tundi. 27.04.2021 esitas hageja kostjale klientide lennuhüvitiste nõude e-posti teel. Kuna kostja pole sellele nõudele kahe kuu jooksul vastanud ega nõuet rahuldanud, pöördus hageja 28.06.2021 klientide avaldusega eesti Tarbijavaidluste komisjoni poole. Kostja lubas korduvalt võlgnevuse tasuda, kuid võlgnevust ei ole hagiavalduse esitamise seisuga tasutud.
Hageja palub kostjalt välja mõista lennuhüvitise 1800 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, kahju hüvitise 330 eurot ja viivise lennuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28.04.2021 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja märgib 02.10.2021 seisukohas, et reisijad loovutasid hagejale võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ja õigusabikulude hüvitamise nõude. Hageja hinnangul loovutasid tema kliendid hagejale kõik neli eraldiseisvat nõuet, mistõttu ei saa need nõuded olla hiljem esitatud kostjale uuesti nende klientide poolt. Isegi juhul, kui teatud nõuet ei saa pidada hagejale loovutatuks, siis hageja toonitab, et on põhinõude omanik, mis hageja hinnangul annab automaatselt hagejale õiguse nõuda kõik, mis põhinõudega kaasneb, eriti esitada seadusjärgseid nõudeid. Kõik kõnealused nõuded olid kostja lepingulisele esindajale esitatud 23.08.2021 ning kostja ei ole nende vastu vaielnud. Seoses viivisenõudega märgib hageja, et kostja on andnud hagejale alust kohtu poole pöördumiseks nii oma varasema käitumisega sarnastes asjades, kui oma üleüldise suhtumisega lennureisijate õigustesse ja sellest tuleneva äärmiselt pahatahtliku käitumisega, samuti sellega, et kostja ei reageerinud mitte ühelegi hoiatusele kohtumenetluse kohta kõnealuste nõuete osas ega ei näidanud üles huvi kohtuvälise kompromissi sõlmimise osas. Hageja leiab, et kostja poolt pakutud maksetähtaeg on ebamõistlikult pikk. Hageja on täiendavalt võtnud kõnealuste nõuete osas kostja lepinguliste esindajatega ühendust e-posti teel ning üritas pidada läbirääkimisi kohtumenetluse vältimiseks, kuid kostjast tulenevatel põhjustel ei toonud see paraku mingit positiivset tulemust – kostja isegi ei avaldanud kompromissi saavutamise osas mitte mingisugust soovi. Kostja seisukoht Kostja esita 29.092021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks lennuhüvitise 1800 euro osas. Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu ja palub jätta hagi kahjuhüvitise 330 euro, sissenõudmiskulud 120 euro ja viivise väljamõistmise osas rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejal puuduvad nõuded kokku summas 450 eurot. Nimelt nähtub nõude loovutamise lepingu p-st 1 (D), et klientide poolt loovutatakse hagejale õigusabikulude nõue summas 450 eurot (nõue sisaldab ka sissenõudmiskulusid summas 120 eurot), mis tekivad klientidel pärast lennuhüvitiste saamist. See tähendab, et hagejale ei ole loovutatud õigusabikuludega (sh sissenõudmiskuludega) seonduvad nõudeid, mis on tekkinud enne lennuhüvitise saamist. Kuna käesoleval juhul seisneb hageja nõue enne lennuhüvitise saamist tekkinud õigusabi- ja sissenõudmiskuludes (reisijad ei ole lennuhüvitist saanud), siis järelikult hagejal vastavas osas nõue puudub. Lisaks leiab kostja, et hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit reisijatele õigusabikulude tekkimise kohta, seega on kahju tekkimine tõendamata. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hagejale ei ole hagiavalduses toodud õigusabi- ja sissenõudmiskulude nõuet loovutatud ja reisijatele kahju tekkimine ei ole tõendatud, hagejal vastav nõue puudub. Täiendavalt leiab kostja, et EL-i määrus 261/2004 ei näe ette tähtaega lennuhüvitise tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. VÕS § 82 lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kostja on seisukohal, et tema poolt tarbijavaidluste komisjonis välja pakutud aeg lennuhüvitise tasumiseks pikkusega 3-4 kuud on mõistlik. Mõistliku aja sisustamisel tuleb mh arvesse võtta seda, et COVID-19 pandeemia on lennuettevõtjad, nagu kostja, pannud äärmiselt keerulisse olukorda. Kuivõrd kohustuse täitmist nõuab hageja, siis on hageja kohustatud tõendama, et kostja poolt välja pakutud
maksetähtaeg on ebamõistlikult pikk. Hageja ei ole seda teinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et lennuhüvitise nõue ei ole VÕS § 82 lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks (täitmise tähtaeg pole saabunud) ja sellest johtuvalt puudub hagejal viivisenõue. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Põhinõude osaline õigeksvõtt TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt sisse nõuda hagiavalduse esitamise seisuga 2298,53 eurot. Nõude aluseks on hagejale tema klientide G S, A R ja M S poolt 19.08.2021 lepinguga loovutatud nõuded ning hageja menetluskulud. Hagejale loovutatud nõuete kogusumma 2298,53 eurot koosneb seadusjärgsest lennuhüvitisest (kokku 1800 eurot, s.o 600 eurot iga kliendi kohta), hageja klientide kohtuvälisest ning tulevikus tekkivatest õigusabikuludest kogusummas 330 eurot (s.o 110 eurot kliendi kohta) ning sissenõudmiskulust summas 120 eurot. Kostja esitas 29.09.2021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks lennuhüvitise 1800 euro osas. Eeltoodust tulenevalt võttis kostja hagi õigeks 1800 euro ulatuses. Kohus rahuldab hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lennuhüvitise 1800 eurot. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus lennuhüvitise 1800 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Hagi lahendamine kahju hüvitise, sissenõudmiskulude ja viivisenõude osas Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et reisijad G S, A R ja M S loovutasid 19.08.2021 lepinguga hagejale lennuhüvitise 1800 euro nõude. Vaidlus on selles, kas hagejal on kostja vastu õigusabikulude ja sissenõudmiskulude nõue. Lisaks leiab kostja, et põhjendatud ei ole viivisenõue. Kostja hinnangul puuduvad hagejal nõuded kokku summas 450 eurot. Nimelt nähtub nõude loovutamise lepingu p-st 1 (D), et klientide poolt loovutatakse hagejale õigusabikulude nõue summas 450 eurot (nõue sisaldab ka sissenõudmiskulusid summas 120 eurot), mis tekivad klientidel pärast lennuhüvitiste saamist. See tähendab, et hagejale ei ole loovutatud
õigusabikuludega (sh sissenõudmiskuludega) seonduvad nõudeid, mis on tekkinud enne lennuhüvitise saamist. Kuna käesoleval juhul seisneb hageja nõue enne lennuhüvitise saamist tekkinud õigusabi- ja sissenõudmiskuludes (reisijad ei ole lennuhüvitist saanud), siis järelikult hagejal vastavas osas nõue puudub. Täiendavalt leiab kostja, et lennuhüvitise nõue ei ole VÕS § 82 lg 7 mõttes muutunud sissenõutavaks (täitmise tähtaeg pole saabunud) ja sellest johtuvalt puudub hagejal viivisenõue. Kohus analüüsib esmalt, kas hagejale on loovutatud kohtueelsete õigusabikulude ja sissenõudmiskulude nõuded. 19.08.2021 nõude loovutamise lepingu punkti 1 D kohaselt loovutati hagejale punktis A nimetatud lennuhüvitise nõudmisega klientide kohtuväliste õigusabikulude nõue summas 450 eurot, mis sisaldab punktis C nimetatud võla sissenõudmiskulusid ning mis tekivad klientidel pärast lennuhüvitise saamist. 10.11.2021 sõlmisid hageja ning reisijad G S, A R ja M S nõuete loovutamise lepingu lisa, mille punkti 2.1 kohaselt loovutati hagejale 19.08.2021 nõude loovutamise lepingu punktis A nimetatud lennuhüvitise nõudmisega klientide kohtuväliste õigusabikulude nõue summas 450 eurot. Kostja ei ole 10.11.2021 nõuete loovutamise lepingu lisale vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et reisijad G S, A R ja M S loovutasid 19.08.2021 nõuete loovutamise lepingu ja 10.11.2021 nõuete loovutamise lepingu lisa alusel hagejale lennuhüvitise nõude, kohtueelsete õigusabikulude nõude ja sissenõudamiskulude nõude. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda lennuhüvitist, kohtueelsete õigusabikulude ja sissenõudmiskulude tasumist. Riigikohus on selgitanud, et kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-15-13). Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et hageja on reisijaid esindanud kohtueelses menetluses, esitades kostjale 27.04.2021 lennuhüvitise nõude e-posti teel. Kuna kostja hageja nõudele ei reageerinud, pöördus hageja 28.06.2021 tarbijavaidluste komisjoni poole. Asjaolusid arvestades leiab kohus, et reisijatel oli enne nõuete hagejale loovutamist professionaalse õigusabi kasutamine vajalik. Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet summas 330 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlausaldaja võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus märgib, et hagiavalduse lisa nr 3 kohaselt esitas hageja 27.04.2021 kostjale lennuhüvitise nõude e-posti teel. Kuna kostja kahe kuu jooksul hageja nõudele ei vastanud ega rahuldanud nõuet, pöördus hageja 28.06.2021 tarbijavaidluste komisjoni poole. Kostja teatas 29.07.2021, et on nõus lennuhüvitise nõude rahuldama ning üritab teostada väljamaksed 3-4 kuu jooksul. Hageja palub viivise välja mõista alates 28.04.2021. Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja 27.04.2021 nõudekirja kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 113 lg 2 alusel kohustuse täitmise aeg kindlaks määratud 27.04.2021 esitatud
nõudega ja nõue muutus sissenõutavaks 28.04.2021. Asjaolu, et kostja vastamisega viivitas ning teatas, et saab nõude rahuldada 3-4 kuu jooksul, ei peata nõude sissenõutavaks muutumist. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt alates 28.04.2021. Hageja palub välja mõista ka sissenõudmiskulude hüvitise 120 eurot, s.o 3×40 eurot iga nõude eest. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja hinnangul puudub hagejal õigus sissenõudmiskulusid nõuda, kuna nõude loovutamise lepingu p-i 1 (D) kohaselt loovutatakse klientide poolt hagejale õigusabikulude nõue summas 450 eurot (nõue sisaldab ka sissenõudmiskulusid summas 120 eurot), mis tekivad klientidel pärast lennuhüvitiste saamist. See tähendab, et hagejale ei ole loovutatud õigusabikuludega (sh sissenõudmiskuludega) seonduvad nõudeid, mis on tekkinud enne lennuhüvitise saamist. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale loovutati ka sissenõudmiskulude nõue, on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid. Kohus märgib, et sissenõudmiskulude hüvitise eesmärk on ühelt poolt motiveerida võlgnikku nõuet täitma ning teisalt lihtsustada võlausaldaja raskesti tõendatavate kulude sissenõudmist – kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel (võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus 372 SE seletuskiri). Kuna kohtu hinnangul oli hagejal õigus nõuda viivist, siis on tal viidatud normist tulenevalt õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist ja seega on hageja vastav nõue põhjendatud. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 330 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.04.2021. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja esitas 10.11.2021 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 818 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 568 eurot. Seoses hageja õigusabikuludega märgib kohus, et hagejat esindas kohtumenetluses seaduslik esindaja ehk juhatuse liige. Seega osales hageja käesoleva asja menetluses isiklikult, mitte lepingulise esindaja kaudu. Kohus on seisukohal, et iseenda lepinguline esindaja ei ole
võimalik olla. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõige 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Seega eeldab lepinguline suhe vähemalt kahe erineva isiku olemasolu. Iseendaga ei ole võimalik lepingut sõlmida, mistõttu ei ole võimalik olla ka iseenda lepinguline esindaja. Kohus selgitab, et reisijad on oma nõuded hagejale loovutanud, seega osaleb käesolevas tsiviilasjas hagejana FlightClaims OÜ isiklikult. Kõik maakohtule esitatud dokumendid on esitanud ja allkirjastanud FlightClaims OÜ juhatuse liige M M ning lepinguline esindaja puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei saa hagejal tekkida ka lepingulise esindaja kulusid, mistõttu puudub õiguslik alus hageja taotluse rahuldamiseks. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot, milleks on riigilõiv. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.