Muud

EDASIKAEBAMISE KORD

1(6)

2-21-9559 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse A I vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse asjaolud Avalduse kohaselt toimus 17. juunil 2018 XXX korteris nr XXX (edaspidi vara) kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr XXX toimunud veeavarii, mille tagajärjel sai vara siseviimistlus veekahjustusi. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr OT 18 14749. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel avaldajal. Lepingu kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis OT00107452. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud vara taastustöödeks kindlustushüvitisena 1288,80 eurot. Kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 18. septembril 2018 fikseeriti sündmuskohal varal järgmised kahjud: köögi pdf laepaneelidel ja valgustitel kollased veejäljed, köögi seineksil veejäljed, elutoa laminaatparkett pundunud, vannitoa ripplaepaneelidel veejäljed, vannitoa seinal veejäljed, köögi kolme riiuliga kapi põhi ja külg pununud, samasuguse kapi põhi pundunud ja nurgakapi põhi pundunud. 24. septembril 2018 edastas avaldaja koostööpartner L OÜ vara remondikulude eelkalkulatsiooni summas 1378,80 eurot. Avaldaja tegi hüvitisotsuse summas 1288,80 eurot. Hüvitise summast arvestas avaldaja maha kindlustusvõtja omavastutuse 90 eurot.

2-21-9559

Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik ei esitanud kohtule seisukohta avaldusele. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. Kohus määras kohtuistungil TsMS § 477 lg 3 alusel arutada asja ilma puudutatud isiku juuresolekuta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Avaldaja esitas kohtule avalduse puudutatud isikute vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et avaldaja on kindlustusandja, kellele on üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist lähtuv veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit. Praegune vaidlus on hagita asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi ja kohus lahendab vaidlust hagita menetluse reeglite järgi (TsMS § 477). Puudutatud isik ei esitanud kohtule seisukohta avaldusele ega ilmunud kohtuistungile, seega loeb kohus, et võlgnikul vastuväited puuduvad. TsMS § 477 lg 5 ja 7 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: kindlustusvõtjale kuulub korter aadressil XXX; puudutatud isiku omandisse kuulub korter aadressil XXX (dtl-41); kindlustusvõtja korter on kindlustatud avaldaja juures (dtl. 7-9); 17. juunil 2018 toimus puudutatud isiku korteris avarii, et puudutatud isiku köögis oli avatud valamukraan (dtl-10, 25-26), mille tagajärjel sai kindlustusvõtja vara siseviimistlus veekahjustusi (dtl-11-18), LKB OÜ on koostanud kindlustusvõtja vara remondikulude eelkalkulatsiooni summas 1378,80 eurot (dtl-19), avaldaja kui kindlustusandja on maksnud kindlustusvõtjale vara taastustöödeks kindlustushüvitisena 1288,80 eurot (dtl-20), puudutatud isik ei ole kahju tekitamise osas vastuväiteid esitanud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt, kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, 3(6)

2-21-9559 et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on korteriomaniku kohustuseks hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa (KrtS § 1 lg 1 järgi eriomand) korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Korteriomaniku selline kohustus hõlmab nii kohustust kahju mitte tekitada (nt kahju tekitavat ümberehitust mitte teha) kui ka kohustust jätkuv kahju tekitamine kõrvaldada, s.t korteriomandist lähtuvate kahjulike mõjude peatamist. Samas võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju lähtus kaasomandiosast (Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43; 21.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 14). Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus. Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et eelnimetatud eeldused on täidetud. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku käitumise (puudutatud isiku köögis oli avatud valamukraan) tagajärjel ja kindlustatud korteri omanikule tekkinud kahju (puudutatud isiku köögist jooksis vesi üle valamu serva põrandale ning sattus korteri nr XXX köögiseina sisse, millega põhjustati korterile nr XXX kahjustusi), vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isik oleks rikutud kohustust nõuetekohaselt järginud, ei oleks naaberkorteri omanikel kahju tekkinud, s.o kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.

4(6)

2-21-9559 Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja nõuet. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1). Seetõttu on avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja nõue on põhjendatud. Kahju hüvitise suuruseks on korteri kahjueelse seisukorra taastamiseks tehtud vajalikud kulutused. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju suurusele. Avaldaja on esitanud L OÜ vara remondikulude eelkalkulatsiooni, millest nähtub, et korteri XXX ehk kindlustusvõtja korteri kahjujärgse taastusremondi maksumus on 1378,80 eurot (dtl-19). Avaldaja tegi hüvitisotsuse summas 1288,80 eurot. Hüvitise summast arvestas avaldaja maha kindlustusvõtja omavastutuse 90 eurot (dtl-20). Kohus loeb tõendatuks, et kindlustusvõtja korteri taastusremondi maksumuseks on 1378,80 eurot, millest on arvestanud maha kindlustusvõtja omavastutuse 90 eurot, kokku 1288,80 eurot. Kohus järeldab, et puudutatud isik on kohustatud avaldajale hüvitama korteri taastamisega seotud varalise kahju 1288,80 eurot. Avaldaja palub lisaks kahjule välja mõista ka viivised. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 1288,80 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02. septembrist 2019 kuni 14. juunini 2021, so 652 päeva ning viivisesumma on 183,89 eurot. Lisaks palub avaldaja mõista välja viivis põhinõudelt 1288,80 eurot alates 15. juunist 2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Puudutatud isiku kohustus maksta avaldajale kahju hüvitist on sissenõutav alates kahju tekkimisest

Menetluskulud

5(6)

2-21-9559 Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 jätab kohus kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus leiab, et see on asjaolusid arvestades õiglane. Puudutatud isiku poolt avaldajale kahju tekitamine oli aluseks avaldaja kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja seeläbi ka tsiviilasja menetluse algatamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning seetõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas kohtule pärast isitungi toimumist menetluskulude nimekirja. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Jõustumine ja täitmine TsMS § 617 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.