2-21-16452/15 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

9.Tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 100 eurot. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 25.10.2021 e-toimiku vahendusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa M. R. esitas 20.10.2021 Tartu Maakohtule hagi OÜ Karelon Kinnisvara vastu lepingu tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotles hagis kostjalt 55 868,32 euro ja seadusjärgse viivise väljamõistmist. Kostja hagile vastanud ei ole. Hageja esitas 02.11.2021 nõudest osalise loobumise avalduse 15 000 euro osas. Hageja palub kostjalt välja mõista 40 868,32 eurot, samuti viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja hageja taotlusele hagist osaliseks loobumiseks seisukohta esitanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub hageja hagi 15 000 euro nõudes lõpetamisele seoses hageja esitatud hagist osalise loobumisega. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Kostja esitas kohtule 02.11.2021 taotlused kohtutäiturilt andmete väljanõudmiseks ja kohtute infosüsteemist lahendi asja juurde võtmiseks. Kuna kohus on hagi tagamise taotluse lahendanud, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks ülalnimetatud taotluste rahuldamist. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 1250 (1100+50+50+50) eurot riigilõiv ja õigusabikulu 2105 eurot (16 tundi 45 minutit ja tasulised päringud registritest), kokku 3355 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus rahuldab taotluse riigilõivu 1050 (1000+50) euro väljamõistmiseks ja jätab rahuldamata taotluse riigilõivu hüvitamiseks summas 200 (50+50+100) eurot, kuna kaks hagi tagamise taotlust jättis kohus rahuldamata ja kohus tagastab seoses hagist osalise loobumisega hageja taotlusel hagejale riigilõivu 100 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, samuti seda, et kohus on jätnud kaks hagi tagamise taotlust rahuldamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikulu 10 tunni ulatuses ehk summas 1 100 eurot, millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1320 eurot. Põhjendatud on kohtuvälised kulud 26 eurot (8 päringut kinnistusregistrile 24 (8 x 3) eurot, äriregistri väljavõte 2 eurot) Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 2396 (1050+1320+26) eurot koos käibemaksuga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus seoses hagist osalise loobumisega riigilõivu 100 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.