Otsuse avalikult teatavaks 25. november 2021, kell 14.00 Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi
A T hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) V P, E T, I G, I P, S Š, A K, K I, A K ja K K vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagi hind
10 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A T (IK xxx, viibimiskoht xxx) Kostja I: Eesti Vabariik (Viru Valgla kaudu, e-post [email protected] ) Kostja II: V P Kostja III: E T Kostja IV: I G Kostja V: I P Kostja VI: S Š Kostja VII: A K Kostja VIII: K I Kostja IX: A K Kostja X: K K Kostjate lepinguline esindaja: A R (e-post: xxx)
1.Jätta A T hagi rahuldamata. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud A T kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt tekkis hagejal vangistuse ajal valu alaseljas. 2008 teostati hagejale RMT uuring, millega tuvastati, et hagejal on xxx. Samal aastal suunati hageja Tartu Ülikooli Kliinikumi xxx juurde, kes hetkel operatsiooni ei soovitanud. Olukorda tuleb jälgida ja vajadusel teostada operatsioon. Viru Vanglas mingit ravi ega füsioteraapiat hagejale ei tagatud. Kui hagejal tekkisid valud, anti valuvaigistit olenemata sellest, et hageja ei saanud teinekord voodist püsti tõusta ja liikuda. Sellest abistasid hagejad isegi vanglaametnikud. Valud muutusid intensiivseks ja tugevaks 2018 suve alguses. Valud olid niivõrd tugevad, et hageja pidi tarvitama valuvaigisteid, ca 10-12 tk. päevas või lasta neid süstida, millega aga viivitati terve päev ja hageja piinles valude käes. Ravimite mõju nõrgenes pideva tarvitamise ja terviseprobleemi tõttu.
2.Üle aasta oli hageja oma tegevustes piiratud. Lisaks tekkis parema xxx. Hageja ei saanud magada, mis tekitas stressi, närvilisust ja nördimust, et kostjad ei tee midagi hageja tervise parandamiseks. Üle aasta palus hageja kostjaid 1, 2, 3 ja 8 saata teda MRT uuringutele ja xxx vastuvõtule, kuid kostjad seda ei teinud. Kostja 2 väitis, et ta ei näe selleks vajadust. 10.09.2019 oli hageja valu selline, et hageja ei saanud ennast xxx. Kostja 5 vaatamata korduvatele palvetele kiirabi ei kutsunud. Kiirabi saabus kella 01.50 paiku. Hageja seisund halvenes uuesti, kuid kostja 5 kutsus kiirabi alles kell 12.00. See aeg piinles hageja valude käes. Hageja hospitaliseeriti Ida-Viru Keskhaiglasse, kus teostati RMT uuring ja selgus et hageja vajab kiiresti operatsiooni ja kostjad 1 ja 2 oleks selle pidanud tegema juba varem.
3.Vangla survel viidi hageja 13.09.2019 uuesti vanglasse ning kostjad mingit abi ei osutanud. 25.09.2019 teostati hagejale vajalik operatsioon, kuid probleemid xxx säilisid ja see tõi kaasa xxx. Kostjad on hagejale tekitanud kahe aasta jooksul kannatusi ja mittevaralist kahju. Kui hagejad oleksid kutsunud kiirabi nagu hageja taotles või saatnud hageja eriarsti vastuvõtule, uuringutele ja ravile, siis oleks saanud vältida hageja tervise halvenemist ja kannatuste põhjustamist. Seega on olemas põhjuslik seos kostjate rikkumise ja kahju vahel. Riigikohus ja EIK on selgitanud, et piisab kui hageja tõendab asjaolude esinemise, mis on mittevaralise kahju välja mõistmise aluseks. Hageja tugineb PS §-le 25, 28, TTKS §-le 1 lg 21, 31, VÕS §-le 127 lg 1 ja 4, 128, 134, 758 lg 1, 762, 766 lg 1, 770, 1043, 1045 lg 1 p 1, 2, 4 ja 7 ja palub igalt kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitiseks 1000 eurot.
II KOSTJATE VASTUS
4.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja hagi ei tunnista. Hagi on võetud ebaõigesti menetlusse. Riigikohus leidis asjas 3-21-30, et tervishoiuteenuse osutamine kinnipeetavatele toimub avalik-õiguslikus suhtes. Asjas 3-2-1-40-16 on Riigikohus leidnud, et avalikõigusliku suhte puhul puudub isikul võimalus hageda riigiasutuse teenistujat isiklikult. Kuigi VÕS § 770 lg 1 räägib ka võimalusest esitada hagi otse tervishoiutöötaja vastu, siis antud juhul tuleb lähtuda Riigikohtu lahenditest. Kostja K I ei olnud töötades Viru Vanglas meditsiiniosakonna juhatajana tervishoiutöötaja TTKS ega VÕS tähenduses. Hageja ei ole sisuliselt täpsustanud ega tõendanud, milles konkreetselt seisnevad tema etteheited kostjate 2-10 tegevusele. Hageja väited on sedavõrd üldised ja kajastavad rahulolematust sellega, et vangla ei taganud talle varasemalt xxx. Hageja heidab kostjatele ette tegevusetust hageja ravimisel ning leiab, et väidetavalt oleks pidanud teda juba varasemalt suunama vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde xxx ravimiseks.
5.Hageja ei ole hagis esitanud tõendeid ühegi hagi aluseks oleva asjaolu kohta – hageja ei ole tõendanud, et vangla tervishoiuteenus ei vastaks üldisele tasemele või et oleks kasutatud
ebaõiget ravivõtet, samuti, et tervishoiuteenuse osutaja väidetav rikkumine oleks süüline. Kostjad on seisukohal, et hageja väited rikkumise ja süülisuse kohta on deklaratiivsed ja põhinevad pelgalt asjaolul, et hageja arvates oleks pidanud tema xxx juba varem ravima väljaspool vanglat. Kostjad on seisukohal, et mitte iga valu, sh xxx puhul ei pea sekkuma kohe operatiivselt. Hagejat vaatas üle kirurg, samuti tehti tema xxx röntgenülesvõtteid ning ükski objektiivne tõend ei viita, et operatiivselt oleks pidanud sekkuma varem. Hageja tervisekaardi andmed näitavad, et tema xxx olid periooditi ja allusid konservatiivsele ravile. Mitte ükski esitatud tõend ei kinnita seda, et hageja oleks tulnud suunata vanglast väljapoole enne, kui see 11.09.2019 Ida-Viru Keskhaiglasse (IVKH) toimus.
III KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja I esindaja ei saa esindada teisi kostjaid, sh. kostjaid kes ei ole kostja I töötajad. Lepinguline esindaja võib kohtus olla üks kostja kaaskostjate volitusel (TsMS § 218 lg 1 p 4). Antud juhul on kaaskostjad sellise volituse kostjale I andnud ning viimasel on omakorda õigus võtta endale lepinguline esindaja. Samuti on kostjate vastu hagile allkirjastatud kostja I seadusliku esindaja (direktori) poolt. Lisaks ei keela seadus kostja I lepingulisel esindajal esindada kostjaid, kes ei ole kostja I töötajad. Õige on hageja viide Riigikohtu lahendi 3-21-30 p-le 31, mille kohaselt käesoleva lahendi tegemise ajal maakohtu menetluses olevad kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud kohtuasjad tuleb maakohtus lõpuni lahendada. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et vanglas tervishoiuteenuse osutamisest tulenevas vaidluses ei ole hagejal õigus esitada hagi füüsiliste isikute vastu isiklikult.
7.Kostjate viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-40-16 ei ole antud asjas kohaldatav, kuna seal on leitud, et teenistussuhtes olev füüsiline isik (vanglaametnik), kes teostab avalikku võimu, ei saa vastutada kannatanu ees eraõiguslikul alusel solidaarselt avaliku võimu kandjaga. Vanglaametnik teostab avaliku võimu, vangla meditsiiniosakonna töötaja aga mitte, sest ta tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Hageja viidatud VÕS § 1045 lg p-d 1, 4 ja 7 antud asjas ei kohaldu, sest tegemist ei ole kannatanu surma põhjustamisega, kannatanu isikliku õiguse rikkumisega ega seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Riigikohus on leidnud, et kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamisele saab kohaldada võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid, kuid lepinguga iseenesest tegu ei ole. Tervishoiuteenuse osutaja vastutus peaks olema analoogne lepingulise teenuse osutaja vastutusega (VÕS § 770). Lisaks saab riigi kui teenuse osutaja vastutust hinnata ka deliktilise vastutusena, kui patsiendile on põhjustatud tervisekahju või surm (VÕS § 1043, § 1044 lg 3) (RKÜKm 3-21-30 p 25).
8.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega tõendamiskoormise osas. Hageja viidatud EIK lahendis nr. 36103/04 on toodud välja, et mittevaralist kahju (stress, ängistus, hingepiinad) tõendamist formaalsete tõenditega kannatanult nõuda ei saa, kuid Eestis lähtutakse põhimõttest, et mittevaralist kahju ei peagi tõendama (mittevaralise kahju olemasolu eeldatakse). Samas on hageja kohutuseks tõendada asjaolusid, mis on mittevaralise kahju tekkimise aluseks. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTKo 3-2-1-142-16 p 15). Hageja on tuginenud kahju hüvitamise nõude alusena nii lepingu- (VÕS § 115 lg 1) kui ka deliktiõiguslikule alusele (VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 2). Mõlemal juhul tuleb teha kindlaks kahju ja kahju põhjustanud isiku tegu/tegevusetus ning põhjuslik seos kahju ja teo/tegevusetuse vahel (VÕS § 127 lg 4). Erinevus on selles, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise välistab vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2
tähenduses, kuid deliktilise vastutuse korral vabaneb isik hüvitamiskohustusest, kui ta tõendab VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
9.Hageja tugineb oma mittevaralise kahju nõudes asjaolule, et osutatud tervishoiuteenus oli ebakvaliteetne (ei tagatud ravi ja füsioteraapiat, viivitati kiirabi kutsumise ja valuvaigistite andmisega, ei saadetud MRT uuringutele ja xxx vastuvõtule, viivitati operatsiooni tegemisega). Järelikult väidab hageja, et kostja oli tervishoiuteenuse osutamisel tegevusetu. Tegevusetuse puhul kasutatakse põhjusliku seose tuvastamiseks asendamismeetodit, mille abil asendatakse ära jäänud tegevus ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. VÕS § 770 lg-st 3 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient (RKTKo 2-15-18182 p 10). VÕS § 762 kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ja seda tuleb osutada tervis-hoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Hageja on väitnud, et teda ei saadetud pea kahe aasta jooksul eriarsti juurde ja sarnased kriisid on olnud juba enne 11.09.2019, mis väidetavalt kinnitab omakorda seda, et hagejal oli vaidlusalune terviseprobleem juba 2018.
10.Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et hagejal oli viidatud terviseprobleem ja sellise tõsidusega, et vajas kohest kirurgilist sekkumist pikka aega enne haigla poole pöördumist (12.09.2019 konsultatsiooni haiglaga). Isegi eeldades, et hagejal oli viidatud terviseprobleem näiteks 2019 aasta alguses, ei tõenda see seda, et olukord oli samasugune ka eelnevalt, so. 2018 aastal. Ühtegi tõendit, mille alusel oleks võimalik tuvastada hageja terviseseisundit enne 2019 septembrit, hageja esitanud ei ole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja vajas arsti näidustuse tõttu operatsiooni juba varem. Eeltoodu põhjal ei saa asuda seisukohale, et hageja pidi taluma ca kahe aasta jooksul kannatusi (unetus, stress, närvilisus, nördimus) ja et kostjad ei reageeritud pikaajaliselt hageja terviseprobleemidele. Hageja pole selgitanud enda füsioteraapia vajadust, olukorras, kus hageja enda väitel oli tema liikumine piiratud, valulik ja teinekord ei saanud hageja isegi voodist tõusta või pidi selleks kasutama kõrval abi. Samuti ei tulene hageja esitatud tõenditest, et hagejale oleks olnud füsioteraapia näidustatud.
11.Hageja on hagiavalduses märkinud, et 10.09.2019 oli hageja valu selline, et hageja ei saanud ennast voodis isegi liigutada, millest võib järeldada, et sellest ajast vajas hageja eriarstide kohest sekkumist. Tervisekaardist nähtub, et 12.09.2019 on telefoni teel konsulteeritud IVKH Dr. xxx ja soovitatud operatsioon, ravi ja pandud aeg haiglasse 24.09.2019. Hagejal on 13.09.2019 SA Ida Viru Keskhaiglas diagnoositud xxx ja Tartu Ülikooli Närvikliinikus on 24.09.2019 hagejale pandud sama diagnoos ning kirjeldusse xxx tõusta ei suuda. xxx jõud võrreldes xxx oluliselt langenud. xxxx Hageja viidatud EIK lahendis asjas nr. xxx (Bulava vs Venemaa) oli tegemist kaebaja raviks vajalike kvootide jaotamise otsuse tegemisega viivitamisega (4 aastat) ja lõpuks kvoodi eraldamisest keeldumisega olukorras, kus mitmed arstid olid eelnevalt kinnitanud operatsiooni vajadust, st. operatsioon jäeti peale 4 aastast viivitust tegemata.
12.Hageja kirjeldusest võib aru saada, et valuvaigistite andmisega ja kiirabi kutsumisega viivitati tunde. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebakvaliteetse tervishoiuteenusega, kuna kiirabi vaatas hageja 11.09.2019 üle, osutas vajalikku abi ja selgitas, et kui hageja seisund ei parane, tuleb hageja toimetada järgmisel hommikul haiglasse, mida ka tehti. Lisaks eeltoodule, märgib kohus ka MRT uuringutele ja xxx vastuvõtule saatmisega viivitamise osas, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi enda soovi järgi. Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde saatmise otsustab tervishoiuteenuse osutamise vajadusest lähtudes üksnes arst (RKTKo 2-15-18182 p 10). Kohtul puudub alus järeldada, et hageja väidetavad tervisekahjustused (xxx) on seotud eelkirjeldatud viivitustega. Järeldada ei saa ka seda, et tunde varem kiirabi kutsumine, või valuvaigistite andmisel oleks olukord olnud parem. Väär
on hageja seisukoht, et ta ei ole operatsioonist keeldunud. Kostja hagi vastusele lisatud 18.09.2019 ettekandest nähtub, et hageja keeldus 24.09.2019 operatsioonile minemast ja andis ära kargud väites, et tal pole neid vaja. Hageja viidatud kohtulahendis asjas 2-15-8533 oli tegemist xxx, mis oli diagnoositud vanglas 2007 aastal, hagejat sellest ei teavitatud ja ravi ei osutatud ning hageja haigestus selle tõttu kroonilisse xxx.
13.Hageja viidatud EIK 04.08.2017 otsuses asjas nr. xx (Bulava vs Venemaa) oli tegemist kaebaja raviga viivitamisega, sh. raviks vajalike kvootide jaotamise otsuse tegemisega viivitamisega kokku 4 aastat ja lõpuks vajalikust ravist keeldumisega (2008 aastal taotles vangla kolmel korral kaebaja üleviimist teise vangla haiglasse xxx raviks ja 07.11.2012 keeldus pädev organ kvooti eraldamast) olukorras, kus mitmed erialaarstid olid eelnevalt kinnitanud operatsiooni vajadust. Käesolevas asjas analoogse olukorraga tegemist ei ole, kuna Eestis ei ole sarnaste ravikvootide eraldamise süsteemi ning hageja operatsioonivajadus on tuvastatud 12.09.2019 ja operatsioon on teostatud 25.09.2021, so. 13 päeva hiljem. Hageja esitatu alusel ei saa teha järeldust, et hageja operatsioonivajadus oli olemas märkimisväärselt varem. Kohus ei saa oletada, kas viivitustel oli mõju hageja tervisliku seisundi halvenemisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad rikkunud kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise kohustust. Kuna kostjate poolset kohustuste rikkumist ei ole toimunud, siis ei tule kõne A mh. ka kohustuse rikkumisega tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134) ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja palub välja mõista kostjatelt mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot. Järelikult on käesolevas asjas hagi hinnaks 10 000 eurot. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjad menetluskulude nimekirjasid ei esitanud, millest järeldub, et kostjatel menetluskulusid ei ole ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.