Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
25.novembril 2021.a, Tallinnas
Hagihind
8981,28 eurot
Menetlusosalised esindajad
2-20-5039 M S hagi P M vastu kahjuhüvitise summas 8316 eurot ja viivise saamiseks
ja
nende Hageja: M S (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Vesivärava 50, 10152 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: P M (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja Jana Kitter (Stabimer Õigusbüroo OÜ, Tulika 19, 10613 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja lepinguline esindaja Fränk Valdmann (OÜ Valdmann & Co; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 02.11.2021 Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis Kostja P M Kostja lepinguline esindaja Jana Kitter
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista P M’ilt välja M S’i kasuks 8316 eurot.
3.Mõista P M’ilt välja M S’i kasuks viivis protsendina põhivõlalt (8316 eurot) alates 02.04.2020 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte üle 8316 euro.
5.Välja mõista P M’ilt M S’i kasuks menetluskulu kokku summas 3139 eurot.
6.Välja mõista P M’ilt M S’i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3139 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.M S esitas Harju Maakohtule hagi P M vastu kahjuhüvitise summas 8316 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1 sätestatud määras alates 02.04.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt fassaaditööd. Vastavalt kokkuleppele oli fassaaditööde maksumus 4750 eurot ning hageja soetas vastavalt kostja juhistele täiendava summa eest fassaaditöödeks vajaminevaid materjale. Pooltel puudub vaidlus, et kostja teostas märtsis 2019 ja aprillis 2019 fassaaditöid elamus asukohaga xxx, Harju Maakond. Fassaaditööde teostamise ajal palus kostja hagejal teostatud tööde eest kokkulepitud summa 4750 eurot tasuda kostja isiklikule arvelduskontole selgitustega „aprilli rattareis Hispaanias“, „rattareis“, „sadula komplekt“ ja „kummipaat“. Vastavalt kostja palvele hageja eelnimetatud selgitustega ka tasus kostjale teostatud fassaaditööde eest 4750 eurot. Peale fassaaditööde teostamist ilmnesid veebruaris 2020 fassaaditöös alljärgnevad puudused: fassaadile tekkinud muhud, suurus alates 5 x 5 cm kuni 1 x 1 m või suuremad ning nende all on õhk; dekoratiivkrohvi all oleval armeerimissegul on näha jääkristalle; fassaadilt kukuvad alla dekoratiivkrohvi tükid; enamikes kohtades puudub nake dekoratiivkrohvi ja armeerimissegu vahel. Puudustest teavitas hageja kostjat 29.02.2020 e-kirja ja tekstsõnumiga. Hageja teavituse järgselt teavitas kostja, et kõrvaldab fassaaditöödes esinevad puudused kevadel ning et ilmselt on tööd tehtud valel temperatuuril, mille tulemusel teostatud töödel nüüd ka puudused esinevad. Kostja poolt teostatud tööde osas on andnud hinnangu ka oma ala eksperdid, kes on kinnitanud kostja seisukohta, et tööd on tehtud valel temperatuuril ning seetõttu esinevad ka kostja töös puudused. 17.03.2020 seisuga ei olnud kostja hagejaga ühendust võtnud ega fassaaditöödes esinevaid puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kostja leppinud hagejaga kokku mistahes puuduste kõrvaldamise tähtajas. 17.03.2020 edastas hageja kostjale nõudeavaldus lepinguliste kohustuste täitmise ja kahju hüvitamise nõudes. Kostja esitas 30.03.2020 oma lepingulise esindaja vahendusel vastuse hageja nõudeavalduse. Kostja märkis oma vastuses, et soovib riiklikult tunnustatud eksperdi arvamust teostatud töödele. Hagejale esitatud hinnapakkumistes selgub, et BALTLORD EHITUS OÜ kõrvaldaks fassaaditöödes esinevad puudused 10608 euro eest, Skone Grupp OÜ kõrvaldaks fassaaditöödes esinevad puudused 9614 euro eest ja Tenero Viimistlus OÜ kõrvaldaks fassaaditöödes esinevad puudused 7854 euro eest. Seega, kõige odavam hinnapakkumine on Tenero Viimistlus OÜ pakkumine summas 7854 eurot. Nimetatud summa on hageja kohustatud tasuma, et kostja poolt teostatud fassaaditöödes esinevad puudused saaksid kõrvaldatud. Arvestades, et hageja puhul on tegemist eraisikuga, kellel puudub vaba raha summas 7854 eurot fassaaditöödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks enne hagiavalduse esitamist, küsib hageja kostjalt fassaaditöödes esinevate puuduste kõrvaldamisega
seotud kahju summa 7854 eurot ette.
1.10.Seoses asjaoluga, et kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi, on hagejale tekkinud kahju kohtueelselt kasutatud õigusabikulu näol. Nõudeavalduse koostamiseks ja esitamiseks on hageja kasutanud õigusabi. Hageja õigusabikulu suurus on 462 eurot.
1.11.Juhul, kui kostja oleks palunud hagejal soetada CAPAROLI talviseid tooteid või teavitanud hagejat riskidest suviste toodete kasumise osas, oleks ta seda ka oma märtsi 2020 e-kirjavahetuses hagejaga esile toonud. Kostja ei ole mitte kordagi enne kohtumenetlust teavitanud, et ta oleks hagejat teavitanud suviste toodete kasutamise riskide osas. Samuti ei ole hageja andnud mingeid lubadusi vastutada fassaaditöödes esinevate puuduste eest - vastupidist ei ole ka kostja tõendanud.
1.12.Kostja poolt esitatud pildil on näha elamu otsaseina, kuhu paigaldatakse peale fassaaditööde teostamist sademete kaitseks otsaplekk. Sademete kaitseplekki ei paigaldata fassaaditööde ajal. Vastavalt ehitustavale paigaldas hageja sademete kaitseks otsapleki peale fassaaditööde teostamist, mistõttu on kostja etteheide asjakohatu ega muuda asjaolu, et kostja poolt teostatud fassaaditöödes esinevad puudused.
1.13.Vastavalt J Z hinnapakkumisele sõlmisid pooled 14.04.2020 töövõtulepingu, mille alusel J Z kõrvaldas vaidlusaluse elamu fassaaditöödes esinenud puudused. J Z sai kokkulepitud fassaaditööd valmis 08.05.2020 ning seejärel sõlmis hageja J Z tööde ja tasu üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja on kostja poolt teostatud fassaaditöödes esinenud puudused kõrvaldanud ning tasunud kolmandale isikule teostatud tööde eest 7854 eurot.
1.14.Hageja selgitab, et vaidlusaluse elamu ehitusel oli hageja tarbija. Hageja ei ole tegelenud mitte kunagi kinnisvara arendustegevusega, nagu kostja on avaldanud.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskulu kokku summas 3 338,50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostja nõudis tasu rattareisides, sadula komplektis ja kummipaadis. Vormistada tehtud töö eest ebaõigete nimetustega ülekandeid oli täielikult hageja enda tahtmine, kostja soovis tasu summas 4750 eurot ametliku töötasuna. Hageja sellist käitumist saab selgitada ainult sellega, et hageja ei soovinud tasuda riigile tööjõumakse. Samuti oli oluline poolte kokkulepe, et materjalid töö teostamiseks toob hageja vastavalt kostja juhistele.
3.2.Märtsis ja aprillis 2019, ajal kui toimus kokkulepitud tööde teostamine palus kostja hagejal kasutada CAPAROLI talviseid tooteid: CAPATECT- KLEBE- UND ARMIRUNGSMASSE 186 M SPRINTER ja CAPATECT AMPHISILAN FASSADENPUTZ NQG SSPRINTER. Hageja tõi objektile aga hoopis teised tooted, mis ei olnud mõeldud kasutamiseks sellel aastaajal.
3.3.Kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu asjaolule, et suviste toodete kasutamisel varakevadel on teatud riskid. Hageja lubas kõik vastutuse enda kanda võtta.
3.4.Hageja poolt kohtule esitatud fotolt on selgesti näha, et kahjustatud krohvitud seina kaitseks sademete eest asetas kostja ise plaadi, vajalik oleks olnud hageja poolt asetada plekk, mis oleks kaitsnud krohvitud seina sademete eest. Nimetatud probleemile juhtis kostja korduvalt hageja tähelepanu.
3.5.Samuti puudus nimetatud objekti ehitamisel ehitusjärelevalve ja ehituspäevik, kuna hageja teatas, et on ehitanud ise müügiks mitu maja ja on seega pädev ise ehitusjärelevalvet teostama.
3.6.Hageja nõuded on täielikult põhjendamatud, samuti ei ole võimalik aru saada, millisel eesmärgil esitas hageja kohtule 26.03.2020 ja 27.03.2020 hinnapakkumised. Hinnapakkumised ei tõenda seda, et konkreetne töö ka tehti, seda tõendab konkreetne
maksedokument. Samuti oli hageja ise kirjalikult kinnitanud, et parandustööd on vajalik teha kas aprill 2020 keskel või nimetatud kalendrikuu lõpus.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt menetluskulu kogusummas 930 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kohus arutas pooltega 11.06.2021 toimunud korraldaval istungil kohalduvat õigust, asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja taotluste esitamiseks (t lk 125-128). Asja arutamine toimus 02.11.2021 kohtuistungil vastavalt poolte poolt tähtaegselt esitatud ja kohtu poolt vastu võetud seisukohtadele ja tõenditele (t lk 163-166).
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, et:
poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping eramu fassaaditööde tegemiseks.
kostja teostas fassaaditöid asukohaga xxx, Harju Maakond perioodil märts – aprill 2019. Kostja väitel lõpetas ta viimased tööd mais 2019 (t lk 125, 00:06:20).
hageja tasus kostjale fassaaditööde eest 4750 eurot (t lk 13, lk 94; lk 88p, kostja vastuse p 1.1);
hageja soetas täiendava summa eest fassaaditöödeks vajaminevaid materjalid (t lk 88p, kostja vastuse p 1.1; lk 99p, hageja seisukoht p 2.1).
hageja saatis kostjale 29.02.2020 e-kirjaga pildid lahtisest krohvist seinal, pooled pidasid seejärel kirjavahetust krohvi eemaldumise põhjuste ja puuduse kõrvaldamise üle, kuid ühisele seisukohale ja kokkuleppele kummaski aspektis ei jõudnud (t lk 27; lk 94p-96p).
8.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle:
Mis on põhjustanud krohvi koorumise, kas:
8.1.1.vale (külmatundliku) krohvi kasutamine või
8.1.2.sisetöödest lähtuv liigniiskus
Kui krohvi koorumise põhjustas vale (külmatundliku) krohvi kasutamine, siis kas krohvi koorumise eest vastutab:
8.2.1.hageja, kes ostis külmatundliku krohvi ja andis selle kostjale tööde tegemiseks ning vaatamata kostja hoiatusele krohvi mittesobivuse osas nõudis sellega tööde jätkamist või
8.2.2.kostja, kes professionaalina ja fassaaditööde (sh krohvimisega) majandustegevusena
tegutseva isikuna pidi talle antud materjali piisavalt kontrollima ja otsustama, kas sellega temalt tellitud töö tegemine kvaliteetselt on võimalik.
9.Hageja on esitanud hagiavalduses töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude, tuginedes kostja poolt puudustega töö tegemisele ja sellest hagejale tekkinud kahjule. Kostja teostas fassaaditööd ja andis need hagejale üle hiljemalt mais 2019. Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
10.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis pooled ei vaidle suuliselt sõlmitud töövõtulepingu sõlmimises elamu fassaaditööde tegemiseks xxx, Harju maakond, nende tööde tegemises kostja poolt, hageja poolt tööde vastuvõtmises hiljemalt mais 2019, hageja poolt kostjale tööde eest tasumises. Hageja on pooltevahelise lepingu sisu välja toonud 09.04.2020 menetlusdokumendi punktis 2.1.2 (t lk 52p), kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, kohus lähtub asja lahendamisel muu hulgas sellest. 29.02.2020 teavitas hageja kostjat tööde mittevastavusest kvaliteedinõuetele ehk krohvi koorumisest fassaadilt. Täiendavalt teavitas hageja kostjat edasises kirja- ja sõnumivahetuses sellest, et krohv on lahti ja koorub fassaadi erinevatest kohtadest, mitte ainult ühest kohast. Pooled jäid erinevatele seisukohtadele krohvi koorumise põhjuste osas ning kostja puudust ei kõrvaldanud.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus analüüsib järgnevalt eelnimetatud eelduste esinemist ja tõendatust käesolevas asjas.
12.Hageja on kahju nõude esitamisel tuginenud puudustele töös. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1), või, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).
12.1.Pooltevahelises lepingus ei olnud sõnaselget kokkulepet töö kvaliteedinõuete osas (vt 09.04.2020 menetlusdokumendi punkt 2.1.2, t lk 52p). Kohus leiab, et sellisel juhul pidi töö vastama VÕS § 641 lg 2 p 2 nõudele.
12.2.Hageja väitel ilmnesid veebruaris 2020 fassaaditöös alljärgnevad puudused (t lk 53): i) fassaadile tekkinud muhud, suurus alates 5 x 5 cm kuni 1 x 1 m või suuremad ning nende all on õhk; ii) dekoratiivkrohvi all oleval armeerimissegul on näha jääkristalle; iii) fassaadilt kukuvad alla dekoratiivkrohvi tükid; iv) enamikes kohtades puudub
nake dekoratiivkrohvi ja armeerimissegu vahel. Hageja on tõendanud, et puudused tekkisid, fotodega (t lk 14-25), hagiavalduse lisana 3.13-3.16 ja 14.07.2021 menetlusdokumendi lisana 2.1 ja 2.2 esitatud videotega (säilitatakse elektrooniliselt kohtute infosüsteemis), hageja teavitusega puudustest kostjale (t lk 27).
12.3.Kostja iseenesest ei ole puuduse olemasolule vastu vaielnud ega väitnud, et tema tehtud töö oleks vastanud poolte vahel kokkulepitud või nn tavapäraselt esitatavatele kvaliteedinõuetele. Kostja on ka ise esitanud kohtule poolte e-kirjavahetuse, milles kostja puuduse olemasolu ei eita, vaid möönab seda (t lk 94p-96p). Samuti ei vaielnud kostja 11.06.2021 toimunud korraldaval istungil puuduste olemasolule vastu, vaid esitas erinevaid põhjuseid, millest need võisid tekkida ja miks kostja puuduste tekkimise eest ei vastuta. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et kostja tehtud töö oli puudusega. Hageja on tõendanud, et fassaaditöödes esines puuduseid 170 m2 pinnal (t lk 135-136).
12.4.Töö nõuetelevastavuse hindamisel tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p 2 kriteeriumist. Vaidlus puudub selles, et kostja pakub majandustegevusena fassaaditööde teostamise teenust (t lk 60 ja pöördel). Kohus leiab, et kostjalt fassaaditöid, sh krohvimist, tellides võis hageja eeldada, et saab tulemuseks, et krohv püsib maja seina küljes pikemalt kui üks aasta, mitte ei hakka lahti kooruma. Ka kostja ei ole sellele käsitlusele vastu vaielnud, seega sai ka kostja tellimust vastu võttes tööülesandest sama moodi aru. Seega leiab kohus, et kostja tehtud töö ei sobinud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kuna tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele. Tavaliselt esitatavale kvaliteedinõuetele ei vasta eramu seinte krohvimine selliselt, et krohv koorub praktiliselt kogu seinalt maha. Seega on kostja pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud.
13.VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 642 lg 3 alusel vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
13.1.VÕS § 642 lg 21 sätestab, et töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõistes ja mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Käesolevas lõikes sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
13.2.Kohus arutas pooltega 11.06.2021 korraldaval istungil VÕS § 642 lg 21 kohaldatavust käesolevas asjas (t lk 127p, 00:58:12) ning selgitas, et kui kostja soovib selle eelduse ümber lükata, et hageja tegutses töid tellides tarbijana, siis on see tema kohustus. Kui VÕS § 642 lg 21 eeldus kohaldub, siis peab kostja ümber eelduse lükkama, kui ei kohaldu, on hageja ülesanne tõendada puuduse olemasolu tööde üleandmise ajal. Hageja esitas tõendi, et vaidlusalune elamu oli hageja vanaema elukohaks 09.07.2019-12.02.2021 (t lk 155). Kostja ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et hageja kostjalt töid tellides ei oleks tarbijana tegutsenud. Kostja pakub majandustegevusena fassaaditööde teostamise teenust (t lk 60 ja pöördel).
13.3.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt VÕS § 642 lg-st 21 tuleb eeldada, et vaidlusalune puudus (ebakvaliteetselt või mittesobivat materjali kasutades seinte
krohvimine) oli olemas töö üleandmise ajal. Selline eeldus ei ole vastuolus sellise töö või puuduse olemusega. Kostja ei ole eeldust ühegi tõendiga ümber lükanud.
13.4.Antud asjas on tõendatud, et töö anti üle hiljemalt mais 2019 ja hageja informeeris puudusest 29.02.2020 koheselt peale nende avastamist. VÕS § 642 lg 21 järgne nn tarbijagarantii kehtis kuni maini 2021. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et puudus oleks tekkinud hagejast tulenevate asjaolude või hagejapoolse vale kasutuse vms tõttu. Seega puudus töös oli olemas töö hagejale ülemineku hetkel, kuid ilmnes hiljem. Kostja vastutab puuduse eest.
14.Hageja on koos hagiavaldusega esitanud krohvimisel kasutatud materjalide maaletoojate arvamused selle kohta, et puuduste põhjuseks on kostja poolt töö tegemine madala välistemperatuuriga selleks mittesobivaid materjale kasutades (t lk 28-29 ja lk 30-31), mida kostja eeldatava asjatundjana pidi teadma ja tagajärgi ette nägema. Töövõtja vastu nõuet esitada sooviv tellija peab lisaks töö lepingutingimustele mittevastavuse aluseks olevale puudusele (§ 641 ja 77) tõendama üksnes asjaolu, et vastav puudus esines tööl juba selle tellijale üleandmise hetkel. Kuna krohvi koorumise põhjuse tõendamise koormus lasub kostjal (kui ta soovib sellest tulenevalt lepingutingimustele mittevastava töö tegemisest tulenevast vastusest vabaneda), siis pidi kostja esitama tõendeid selle kohta, et puuduse põhjuseks oli midagi muud. Kohus vastavalt kostjale ka selgitas (t lk 126p 00:38:17 ja 00:42:37). Kostja enda alternatiivsete puuduste põhjuste käsitluste kohta mingeid tõendeid esitanud ei ole.
15.Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei vastuta lepingu rikkumise (puudustega tööde) eest, kuna lepingutingimustele mittevastavus tulenes tellija poolt muretsetud materjalist (külmatundlik krohv) ja tema juhisest seda kasutada hoolimata kostja vastupidisest nõuandest ja hoiatusest tagajärgede osas või sisetöödest lähtuvast liigniiskusest või vihmavee pääsemisest krohvi alla (väide esitatud 11.06.2021 istungil, t lk 126, 00:16:48 ja lk 126p, 00:34:03). Hageja selle käsitlusega ei nõustunud, vaid leidis, et puudused tekkisid kostja poolt valede töövõtete või madalate välistemperatuuriga krohvimiseks mittesobiva materjali kasutamisest.
15.1.VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
15.2.Kohus selgitas 11.06.2021 korraldaval istungil kostjale, et kui kostja esitab VÕS § 641 lg 3 tuginedes vastuväite, on ta kohustatud ka tõendama vastavat asjaolu ehk tellija juhise või materjali alusel töö tegemist ning et ta piisavalt kontrollis vastavat juhist ja materjali ning informeerinud tellijat võimalikest sellest tulenevatest riskidest (t lk 126p, 00:35:58).
15.3.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks hagejat hoiatanud seinte krohvimise tagajärgedest hageja poolt toodud materjaliga või keeldunud nende materjalidega töid teostamast. Kostja töid teostava professionaaline pidi olema teadlik erinevatest nõuetest ja materjalidest tulenevalt tööde tegemisest erineva, ka madala välistemperatuuriga. Kohtumenetluses esitatud vastuväidetest järeldub, et kostja seda ka teadis, kuna on asunud väitma, et hageja tõi talle konkreetsetes oludes kasutamiseks mittesobiva materjali. Seega ei vabane kostja vastutusest viitega VÕS § 641 lg 3.
16.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et käesoleval juhul on see nõue täidetud hageja 29.02.2020 e-kirjaga kostjale (t lk 27). Hageja on väitnud, et puudus (seinalt maha kukkunud krohv) avastati u 5 päeva enne selle e-kirja saatmist (t lk 96p, hageja 29.02.2020 kl 13:50 e-kiri). Kostja ei ole väitnud, et puudus oleks tekkinud varem või oleks hageja selle pidanud varem avastama, samuti ei ole kostja selle kohta esitanud ka ühtegi tõendit. Seega ei ole hageja kaotanud õigust tugineda lepingutingimustele mittevastavusele ehk VÕS § 641 lg 3 käesoleval juhul ei kohaldu.
17.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.
17.1.Hageja informeeris kostjat puudusest 29.02.2020 (t lk 27). Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja on koheselt, hiljemalt 09.03.2020, esitanud kostjale nõude tööde parandamiseks (t lk 64p-65p). Samuti on hageja lepingulise esindaja kaudu 17.03.2020 pöördunud kostja poole nõudega puudused likvideerida (t lk 33, p 2.1.3). Seega on hageja nõudnud kostjalt puuduste kõrvaldamist.
18.VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
18.1.Kostja on 09.03.2020 e-kirjaga (t lk 64) pooltevahelise vestluse seoses puuduste ja nende kõrvaldamise nõudega lõpetanud fraasiga „Viimane kiri minu poolt“, millest saab välja lugeda kostja keeldumise tööde parandamisest. Kostja lepinguline esindaja saatis 30.03.2020 e-kirjaga (t lk 37) vastuse (t lk 38-39), milles eitas kostja vastutust ja esitas hoopis väidetavalt saamata jäänud tasu vastunõude. Täiendavalt 01.04.2020 saadetud e-kirjas (t lk 40) lükkas kostja lepinguline esindaja tagasi hageja pakutud võimaluse puuduste olemasolu hinnata ekspertiisi abil.
18.2.Kohus asub seisukohale, et kostja on selgesõnaliselt keeldunud puuduste kõrvaldamisest ning eitanud enda igasugust süüd ja vastutust lepingutingimustele mittevastava töö tegemises. Seega on hagejal õigus nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
19.Hageja on puudused fassaadis kõrvaldanud. Hageja esitas 14.07.2021 menetlusdokumendiga pildid (t lk 138-148) elamust perioodil, mil fassaaditöödes esinenud puudusi kõrvaldati ning pildid valminud fassaaditööde parandustöödest (t lk 149-153). Hageja selgitas 14.07.2021 menetlusdokumendis, et ta pöördus enne kohtumenetluse algatamist kolme äriühingu poole (BALTLORD EHITUS OÜ, Skone Grupp OÜ ja Tenero Viimistlus OÜ), kes koostasid hagejale fassaaditöödes esinevate puuduste kõrvaldamise osas hinnapakkumised (t lk 42-44). Kõige soodsama hinnapakkumise koostas Tenero Viimistlus OÜ, summas 7854 eurot, (t lk 44) ning nimetatud hinnapakkumise alusel pöördus hageja ka oma kahjunõudega kohtusse. Puudused kõrvaldas J Z, kellega sõlmis hageja vastavasisulise töövõtulepingu sama hinnaga, s.o. 7854 eurot. J Z sai kokkulepitud fassaaditööd valmis 08.05.2020 ning seejärel sõlmis hageja J Zga tööde ja tasu üleandmise-vastuvõtmise akti (t lk 154). Nimetatud aktist nähtub ka teostatud tööde kirjeldus, nende teostamine ning tasu suurus ja selle tasumine sularahas. J Z teostas vaidlusalusel elamu fassaadil lahtise krohvi eemaldamise ja eramu fassaadi armeerimise ja silikoon hõõrdekrohvi pealekandmise maksumusega 7854 eurot.
19.1.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline, mis on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2).
19.2.Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud mõistlikud kulud ehk kahju kostja tehtud töödes puudustes kõrvaldamiseks tulenevalt kostja keeldumisest selle tegemisest. Kostja ei ole tõendanud, et puuduste kõrvaldamise maksumus 7854 ei oleks mõistlik.
19.3.Lisaks on hagejale tekkinud kahju 462 eurot kohtueelselt kantud õigusabiga oma õiguste kaitseks vastavalt Advokaadibüroo Sirel & partnerid poolt esitatud 02.09.2020 arvele nr xxx, mis oli esitatud 17.03.2020 nõudeavalduse koostamise ja esitamise eest. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
19.3.1.Riigikohus on 09.02.2011 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Riigikohus on 03.04.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 punktis 11 selgitanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.
19.3.2.Kohus peab käesolevas vaidluses põhjendatuks kohtueelse professionaalse õigusabi kasutamist hageja poolt. Hageja lepingulise esindaja nõustamine ja 17.03.202 koostatud nõudeavaldus (t lk 32-34) olid suunatud sellele, et vaidlus kohtueelselt lahendada. Ka kostjat esindas kohtueelses kirjavahetuses lepingulise esindajana õigusbüroo jurist, seega ei saa hagejale ette heita, et ta on palganud advokaadi oma õigusi kaitsma. Nõudeavaldusele ja nõustamisele kulunud aeg 2,75h on vajalik ja põhjendatud, samuti ei ületa advokaadi tunnitasu 168 eurot koos käibemaksuga turu keskmist tasu. Kohus peab hageja poolt makstud summat 462 eurot koos käibemaksuga mõistlikuks ja vajalikuks ning mõistab selle kostjalt välja.
19.4.Kohus leiab, et kogu nõutav kahju on põhjuslikus seoses kostja poolt lepingutingimustele mittevastava töö tegemisega (VÕS § 127 lg 4), kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud, siis ei oleks hagejale seda kahju tekkinud.
20.VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu
sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
20.1.Kohus leiab, et kostja pidi ette nägema lahtitulnud krohvi eemaldamise ja uue krohvimistööga hagejale tekkivaid võimalikke kulusid juhul, kui ta teostab lepingunõuetele mittevastava töö ja seda hoolimata vastavast nõudest ei paranda. Samuti pidi kostjale olema ettenähtav, et hageja võib kostja poolt puuduste mittekõrvaldamisel kasutada kohtueelset õigusabi ja sellega tekkivaid kulusid.
21.Hageja on palunud kostjalt mõista välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2020 (s.o. alates hagiavalduse esitamisest kohtusse) kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et nõue kuulub rahuldamisele. Kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise aega seadus otsesõnu ei sätesta, seega on selleks VÕS § 82 lg 7 alusel mõistlik aeg võlausaldaja poolt vastava nõude esitamisest. Hageja andis 17.03.2020 nõudeavalduses kostjale mõistliku täiendava tähtaja puudused likvideerida või hüvitada sellega seonduvad kulud hiljemalt 28.03.2020 või poolte vahel kokku lepitavaks muuks ajaks. Kostja teatas 30.03.2020 vastuses, et oma süüd ta ei tunnista ja ei kavatse puuduseid likvideerida ega kahjusid hüvitada. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et kahju hüvitamise tähtaeg saabus 02.04.2020 ning et hagejal oleks alates sellest tähtpäevast õigus nõuda kostjalt viivise tasumist.
22.Seega kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täielikult ja mõistab kostjalt välja 8316 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt (8316 eurot) alates 02.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte üle põhinõude summa.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8981,28 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
26.Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu summas 550 eurot, esindajakulu summas 2773,50 eurot, millele lisandub 02.11.2021 kohtuistungi ajakulu ja päringute kulu 15 eurot (t lk 160-162). Kostja 02.11.2021 toimunud kohtuistungil hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole (t lk 165p, 01:27:39).
27.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 500 eurot.
27.1.Hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot kostja poolt hagejale hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on jätnud 13.04.2020 kohtumäärusega hageja taotluse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks rahuldamata.
28.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oli 125 eurot ja alates 01.09.2020 140 eurot, millele lisandub käibemaks (t lk 161). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole
vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määrad 125 eurot ja 140 eurot, millele lisandub käibemaks on kooskõlas kohtupraktikaga ja ei ületa turu keskmist advokaadi õigusabitasu hinda.
29.Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 19 tundi (sh 02.11.2021 toimunud kohtuistungi ajakulu 1 tund 30 minutit). Kohus, hinnates nende vajalikkust ja põhjendatust, leiab, et kostjalt saab need välja mõista osaliselt.
29.1.Käesoleva asja raames ei ole olnud vajalik 15.04.2020 hageja toiming seoses tsiviilasjaga 2-19-102987, mis ei seondu vaidluse eseme ega kostjaga. Seega kuulub vähendamisele aeg 45 minutit ja 93,75 eurot ilma käibemaksuta ehk 112,50 eurot koos käibemaksuga.
29.2.Põhjendatud ei ole kahe esindaja poolt kohtuistungiks ettevalmistumine 10.06.2021, kuna 11.06.2021 istungil osales hageja esindajana vaid advokaat Janne-Liisa Ottis. Samuti ei tingi asja maht ja õiguslik keerukus kahe esindaja tasu kostjalt väljamõistmist. Kuna hageja ei ole lähemalt selgitanud, kuidas asja ettevalmistamise aeg kahe advokaadi vahel jagunes, eeldab kohus, et see oli võrdne, ning loeb põhjendatuks sellest pool ehk 45 minutit ja 105 eurot (tunnitasuga 140 eurot) ilma käibemaksuta ehk 126 eurot koos käibemaksuga.
29.3.Kuna 11.06.2021 kohtuistung kestis ~1,5 tundi, vähendab kohus kostjalt selle eest väljamõistetavat kulu võrreldes taotlusega 15 minutit ehk 35 eurot (tunnitasuga 140 eurot) ilma käibemaksuta ehk 42 eurot koos käibemaksuga.
29.4.Hageja 14.07.2021 täiendavate seisukohtade koostamise ajakulu on hagejal olnud 3 tundi ja 15 minutit. Selle menetlusdokumendi sisuline osa mahub kahele leheküljele. Arvestades selle menetlusdokumendi mahtu ja koos sellega esitatud tõendite hulka, siis leiab kohus põhjendatud ajakulu olevat 2 tundi ja 30 minutit ehk kohus vähendab kostjalt väljamõistetavat kulu võrreldes taotlusega 45 minutit ehk 105 eurot (tunnitasuga 140 eurot) ilma käibemaksuta ehk 126 eurot koos käibemaksuga.
29.5.Seega kuulub kostjalt väljamõistetav lepingulise esindaja kulu võrreldes taotlusega vähendamisele 338,75 euro ilma käibemaksuta ehk 406,50 eurot koos käibemaksuga võrra.
29.6.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ülejäänud ajakulu ja tasu vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule ning asja keerukusele.
29.7.Vastavalt taotlusele arvestab kohus juurde 02.11.2021 istungi lepingulise esindaja kulu 1 tund ja 35 minutit, tunnitasuga 140 eurot, kokku 221,67 eurot ilma käibemaksuta ehk 266 eurot koos käibemaksuga.
29.8.Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja lepingulise esindaja kulu 2633 eurot koos käibemaksuga.
30.Avaldaja palub välja mõista registripäringute kulu summas 15 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 143 p 2 kuulub vastav summa kostja poolt hagejale hüvitamisele osaliselt. Hageja on märkinud 01.04.2020 nelja kinnistusregistri väljavõtte tegemist kokku 12 eurot. Koos 02.04.2020 hagiavaldusega on esitatud kaks tasulist väljavõtet (t lk 45 ja dtl 33) ja kaks nö. otsingut kinnistusraamatust, milles kulu ei teki (t lk 46 ja 47). 08.07.2021 menetlusdokumendiga päringut kinnistusraamatust kohtule esitatud ei ole. Seega nähtub tsiviilasja materjalidest kahe tasulise päringu tegemine ning taotlusest ei
nähtu, kuidas ülejäänud kolm päringut asjaga seonduvad. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud kulu 6 eurot, vähendades taotletut 9 euro võrra.
31.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 3139 eurot, s.o riigilõiv summas 500 eurot, esindajakulu summas 2633 eurot ja registripäringute kulu summas 6 eurot.
32.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.