6272,79 eurot Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline esindaja Darina Koivunen Kostja A. L. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagi A. L. vastu.
2.Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks krediidikonto lepingust XXX tulenev põhivõlg 3822 eurot, intressid 827,46 eurot, viivis 1177,18 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot.
3.Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt (3822 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 14.05.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlg.
4.Jätta menetluskulud A. L. kanda.
5.Välja mõista A. L.lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja sõlmis 31.07.2023 hagejaga krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 3900 eurot.
2.Krediidikonto lepingu nr XXX sõlmimise ajal oli krediidi kulukuse aastamääraks 47,77%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel 7217,88 eurot.
3.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal 31.07.2023 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% ja selle kolmekordne 50,16%. Kuivõrd krediidikonto lepingu nr XXX sõlmimisel krediidi kulukuse määr oli 47,77% ehk vähem kui lubatud piirmäär 50,16% siis oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv.
4.Kostja on enne krediidikonto lepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale enda XXX panga konto väljavõtte perioodiga 27.01.2023 – 26.07.2023. Krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel 31.07.2023 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 26.07.2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 29.07.2023 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 29.07.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga.
5.Krediidikonto lepingu XXX alusel teostas PLACET GROUP OÜ kostjale väljamakseid summas kokku 4134 eurot. Kokku teostas kostja krediidikonto lepingu XXX alusel tagasimakseid summas 715,03 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 312 euro ulatuses põhiosa, 390,17 euro ulatuses intressid, 2,86 euro ulatuses viivised ning 10 euro ulatuses sissenõudmiskulud (meeldetuletused). Kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 4134 – 312 = 3822 eurot.
6.Krediidilepingu XXX alusel oli kostja viivituses jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu ning krediidiandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. Kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus 28.06.2024, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 12.07.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 06.08.2024 üles. 2
7.Hageja palub välja mõista tagastamata laenusumma 3822 eurot, tasumata intressid 827,46 eurot, viivis 1177,18 eurot ja tasumata sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 20 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 14.05.2025 põhinõude 3822 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tasutud riigilõiv summas 630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 07.06.2025, seega hagivastuse esitamise 14-päevane tähtaeg saabus hiljemalt 23.06.2025. Kostja tähtaegselt (s.o 23.06.2025) nõuetekohast hagivastust esitanud ei ole. Kostjale on 11.07.2025 kohtumäärus lahendi aja ja seisukohtade kohta väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 27.07.2025, kuid kuni otsuse tegemiseni, ei ole kostja vastanud. Kohtu põhjendused
9.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Hageja esitas 15.05.2025 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel 31.07.2023 sõlmitud krediidikonto lepingust XXX tulenev põhivõlg (tagastamata laenusumma) 3822 eurot, tasumata intressid 827,46 eurot, viivis 1177,18 eurot, tasumata sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 20 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt põhivõlalt edasiulatuvalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 630 eurot ja õigusabikulu 150 eurot.
11.Pooltevahelise lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima lepingu kehtivust ja intressikokkuleppe kehtivust (sh krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist).
12.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
13.VÕS § 404 lg 2 p 21 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult muuhulgas märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud mõni VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediidi kasutama. 3
Samas tuleneb VÕS § 408 lõikest 4, et kui VÕS § 408 lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema.
14.Kostja on saanud krediidi kätte ja asunud seda kasutama, seega tuleb krediidileping kooskõlas VÕS § 408 lg 2 lugeda kehtivaks. Lepingus on esitatud ka andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta.
15.Vastavalt VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatule ei ole lubatud krediidi kulukuse määr mis ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra enam kui kolmekordselt. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal 31.07.2023 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72% ja selle kolmekordne 50,16%. Kuivõrd krediidikonto lepingu nr XXX sõlmimisel krediidi kulukuse määr oli 47,77% ehk vähem kui lubatud piirmäär 50,16% siis oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv.
16.VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 näeb ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lõikest 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub käesoleva VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
17.Kostja on enne krediidikonto lepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale enda XXX panga konto väljavõtte perioodiga 27.01.2023 – 26.07.2023. Krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel 31.07.2023 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 26.07.2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 29.07.2023 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad 4
ülalpeetavad. Lisaks teostati 29.07.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga. Krediidiandja arvestas 4 kuu pangakonto väljavõttelt nähtuva keskmise sissetuleku summaga 2348,34 eurot, igakuisteks majapidamiskuludeks 300 eurot ning finantskohustusi ei olnud kostjal. Krediidivõimekuse arvutamisel lähtus krediidiandja sissetulekust 2348,34 eurot – 0 eurot (finantskohustused) – 300 eurot (majapidamiskulud) – 208 eurot (taotletava krediidikonto XXX osamakse) = 1840,34 eurot jäi kostjale reservi.
18.Kohus tuvastab, et konto väljavõttest nähtuvalt olid kostjal perioodil 27.01.2023 – 27.07.2023 järgmised sissetulekud: 06.02.2023 526,72 eurot, 21.02.2023 400 eurot, 01.03.2023 300 eurot, 06.03.2023 526,72 eurot, 14.03.2023 1057,25 eurot, 05.04.2023 526,72 eurot, 14.04.2023 1409,05 eurot, 11.05.2023 300 eurot, 15.05.2023 300 eurot, 23.05.2023 300 eurot, 31.05.2023 300 eurot, 06.06.2023 400 eurot, 09.06.2023 1762,04 eurot, 19.06.2023 500 eurot, 29.06.2023 400 eurot, 04.07.2023 400 eurot ja 10.07.2023 5131,33 eurot (dtl 71-94). Konto väljavõttest nähtuvalt olid kostjal igakuised finantskohustused I AS ees (dtl 71-94). Kostja tasus I AS-ile 10.02.2023 114,38 eurot, 10.03.2023 114,38 eurot, 14.04.2023 114,38 eurot, 27.04.2023 1415 eurot, 11.05.2023 114,38 eurot, 10.06.2023 114,38 eurot ja 10.07.2023 649,51 eurot. Hageja nimetatut välja ei selgitanud. Seega tuleb lähtuda keskmisest sissetulekust 2348,34 eurot, millest tuleb maha arvestada 114,38 eurot finantskohustused, 300 eurot (majapidamiskulud), 208 eurot (taotletava krediidikonto XXX osamakse) ja kommunaalkuludeks arvestab kohus 300 eurot. Majapidamiskulude hulka on hageja arvestanud mh toidukulud. Seega jäi kostjale 1425,96 eurot reservi. Seega ei ole hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
19.Järgnevalt hindab kohus kostja kohustuse olemasolu, kohustuse rikkumist, rikkumise vabandatavust ja rakendatavaid õiguskaitsevahendeid.
20.Poolte vahel on sõlmitud krediidikonto leping XXX. Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisas olevate dokumentidega. Kostja on saanud viidatud lepingu alusel hagejalt krediiti 4134 eurot, kohustusega maksta iga kuu 20-ndaks päevaks 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot, hageja põhitingimustes märgitud kontole. Kostja on tagastanud 715,03 eurot. Sellest 312 eurot läks laenu põhiosa tagasimakseks, 390,17 eurot intresside, 2,86 eurot viiviste ning 10 eurot sissenõudmiskulude katteks. Kostja on jätnud hagejale tagastamata laenusummast 3822 eurot. Kostja tegi viimase tagasimakse 13.03.2024, kostja oli viivituses jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni ja juuli osamaksega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
21.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks võlasuhte olemasolu poolte vahel ning asjaolu, et kostja on rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust. Hageja ütles lepingu rikkumise tõttu lepingu 06.08.2024 üles, millest tulenevalt muutus kogu hageja nõue kostja vastu tervikuna sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kohustuse täitmise nõue kostja vastu summas 3822 eurot. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja poolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 lg 1 mõttes. Seega tuleb kostja lugeda kohustuse rikkumise eest vastutavaks. 5
22.Kostja on rikkunud ka intressi maksmise kohustust. Vastavalt lepingu põhitingimustele pidi kostja maksma hagejale kasutatud laenusumma eest intressi 40% kasutusse võetud krediidilimiidist aastast. Intressi tuleb maksta krediidilimiidi kasutusse võtmisest kuni krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kasutuses on hageja krediit 4134 eurot. Kostja intressivõlg hageja ees on kokku 827,46 eurot, mis koosneb veebruarikuu 2024 intressimaksest 132,11 eurot, märtsikuu 2024 intressimaksest 125,67 eurot, aprillikuu 2024 intressimaksest 132,27 eurot, maikuu 2024 intressimaksest 127,40 eurot, juunikuu 2024 intressimaksest 131,65 eurot ja kuni 12.07.2024 intressimaksest 178,36 eurot. Hageja arvestab intresse alates võlgnevuse tekkimise järgnevast päevast, so 20.04.2024 arvestades põhiosa jääki kuni 12.07.2024 (perioodis intressipäevi kokku 84), intressimääraga 0,11% päevas. Intressiarvestus on esitatud hagiavalduse lisas nr 10.
23.Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt võib hageja nõuda kostjalt nii põhivõla kui intressimakse kohustuse täitmist. Seega on kohtu hinnangul hageja nõue põhivõla 3822 euro ja intressi 827,46 euro osas tõendatud ja õiguslikult põhjendatud.
24.Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.
25.Vastavalt pooltevahelise lepingu üldtingimuste p. 5.1 kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne viivisemäär. Viivise arvestus algab sissenõutavaks muutunud laenu summalt maksetähtajale järgneval kalendripäeval ja lõpeb tähtaegselt tasumata makse laenuandja kontole laekumise päeval (lepingu p. 5.2). Antud juhul on lepinguga ettenähtud intressimäär 0,11% päevas. Hageja arvestab viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 07.08.2024 arvestades põhiosa 3822 eurot kuni 13.05.2025 (perioodis viivitatud päevi kokku 280). Viivisenõue on esitatud hagiavalduse lisas nr 14. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 1177,18 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud.
26.Vastavalt pooltevahelise lepingu üldtingimuste p. 5.3 on laenusaaja lisaks viivise tasumise kohustusele kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud vastavalt VÕS § 1132 sätestatule ja laenuandja hinnakirjas toodule. Vastavalt hageja hinnakirjale on tasulise võlateade (iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta lepingu kehtivusajal) eest 5 eurot.
27.Hageja on saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal 02.04.2024 (5 eurot), 10.05.2024 (5 eurot), 29.05.2024 (5 eurot) ja 28.06.2024 8(5 eurot) meeldetuletused võlgnevuse kohta. Seega on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 20 eurot.
28.Hageja taotleb ka kostjalt edasiulatuvalt viivise väljamõistmist põhivõla jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 14.05.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 1177,18 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on kohtu hinnangul põhjendatud ja ka edasiulatuv viivisenõue tuleb rahuldada ning nõuda kostjalt viivised alates 14.05.2025 põhinõude 3822 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6
29.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 177 lg.1).
30.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud (esindajakulu) 150 eurot. Õigusabikulud koosnevad 1,23 töötunnist tõendite kogumisele, analüüsile ja hagi koostamisele tasumääraga 100,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on tõendite kogumine ja analüüs hagiavalduse koostamiseks vajalik toiming ning koos hagiavalduse koostamisega selleks 1,23 töötunni kulutamine vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Mõistlik on ka hageja poolt rakendatav tunnitasumäär 100 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus esindajakulu vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, § 146 lg 1 p 3. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
32.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /digitaalselt allkirjastatud/ Kaie Almere kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.