(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 24.november 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-3657
Kohtuasi
IMPULSE Pluss MTÜ hagi Dance Team Royal MTÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.märtsi 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
IMPULSE Pluss MTÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): IMPULSE Pluss MTÜ (registrikood 80389124, aadress Narva mnt 38, 10152 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar (e-post: xxx) Kostja (vastustaja): Dance Team Royal MTÜ (registrikood 80358342, aadress Karjatse tee 3, Vaskjala küla, Rae vald, 75313 Harjumaa), lepinguline esindaja Marek Aunver (epost: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.IMPULSE Pluss MTÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31.märtsi 2021.a määrus osas, milles IMPULSE Pluss MTÜ-lt mõisteti Dance Team Royal MTÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulu 860 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt (860 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada Dance Team Royal MTÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist 740 euro võrra ja jätta Dance Team Royal MTÜ avaldus menetluskulude kindlaks määramiseks rahuldamata summas 740 eurot ning muuta vastavalt maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
3.Harju Maakohtu 31.märtsi 2021.a määrus on jõustunud osas, milles kohus jättis IMPULSE Pluss MTÜ hagi Dance Team MTÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata ning menetluskulud IMPLUSE Pluss MTÜ kanda.
4.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2-19-3657
1.Jätta IMPULSE Pluss MTÜ hagi Dance Team MTÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud IMPLUSE Pluss MTÜ kanda.
3.Mõista IMPULSE Pluss MTÜ-lt välja Dance Team Royal MTÜ kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 120 eurot (ükssada kakskümmnend) eurot ja jätta Dance Team Royal MTÜ avaldus menetluskulude kindlaks määramiseks rahuldamata summas 740 eurot.
4.Mõista IMPULSE Pluss MTÜ-lt välja Dance Team Royal MTÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (120 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.IMPULSE Pluss MTÜ (hageja) esitas 08.märtsil 2019.a Harju Maakohtule hagi Dance Team Royal MTÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 145,75 eurot ning viivised alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 12.märtsi 2021.a määrusega. Hageja esitas Harju Maakohtule 25.märtsil 2021.a taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagi tagasivõtmisega. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 31.märtsi 2021.a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 860 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt (860 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruse põhjendustest nähtuvalt on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate kulud. Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 10,75 tunni ulatuses summas 860 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et õigusteenuse hind 80 eurot/tund on mõistlik ega ületa keskmisi turuhindasid ning lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa on antud asja keerukust ja kulunud aega arvestades põhjendatud ja vajalik. Kuna kostja esitas ka avalduse kooskõlas
2-19-3657 TsMS § 177 lg-ga 4, mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 860 eurot ja vastavalt summalt viivise, kohustada kostjat esitama kohtule menetluskulusid tõendavad dokumendid ning teha uus määrus, millega määratakse kindlaks menetluskulud.
6.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tegi kohus ebaõige lahendi. Hageja leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud, mille kindlaksmääramist ja väljamõistmist saaks kostja TsMS kohaselt taotleda.
7.Kostja lepinguline esindaja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. E-toimiku andmetest ei nähtu, et kostja esindaja Marek Aunver oleks vastavad tõendid oma kvalifikatsiooni osas kohtule esitanud, et ta saaks olla lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses. Marek Aunver ei ole advokaat ning samuti ei ole kostja välja toonud, et tegemist oleks näiteks prokuristiga. Marek Aunveri näol on tegemist kostja seadusliku esindaja X isaga. E-toimiku andmetest nähtub, et Marek Aunver on menetluses esindajana osa võtnud alates 07.oktoobril 2020.a toimunud kohtuistungist. Hagiavalduse vastuse on koostanud ja kohtule esitanud kostja juhatuse liige. Seega eeltoodust tuleneb, et kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjas kohtule ebaõigeid andmeid. Hageja hinnangul on põhjendatud kostja kohustamine menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks. Hageja taotleb, et kohus nõuaks kostjalt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid.
8.Kohus andis hagejale ebamõistlikult lühikese tähtaja kohtunõudele vastamiseks. Hagejal ei olnudki võimalust kostja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks, sest kohus tegi määruse enne seda, kui hageja vastava kohtunõude kätte sai. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohus tegi e-toimiku vahendusel nähtavaks 26.märtsil 2021.a. Reedel, 26.märtsil 2021.a saatis kohus e-kirja, milles andis hagejale tähtaja menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks hiljemalt 30.märtsil 2021.a. Hageja esindaja kinnitas kohtu kirja kättesaamist 01.aprillil 2021.a. Menetluse edasine käik
9.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus ei ole hagejat kohustanud kostja menetluskulude nimekirjale seisukohta esitama, vaid andis selleks võimaluse. Hageja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet kostja poolt esitatud menetluskulude ajakulule. Kostja lepinguline esindaja omab õigusalast kõrgharidust. Kui klient allkirjastab menetlusdokumendi, ei tähenda, et klient oleks selle koostanud. Antud asjas on kõik seisukohad esitatud kostja lepingulise esindaja poolt koostatuna. Kostja strateegia oli hagejale mitte näidata omal esindaja olemasolu. Menetluskulude nimekirjas on märgitud ka kostja lepingulise esindaja osas juriidiline isik DeConsilio OÜ, mille kaudu kostja lepinguline esindaja on kostjale teenust osutanud.
10.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-19-3657
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu summas 860 eurot ning viivise eelnimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja teha selles osas uus määrus, millega vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurust 740 euro võrra, jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaks määramiseks selle summa ulatuses rahuldamata ning muuta vastavalt maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Maakohtu määruse õiguslikud põhjendused jäävad muutmata osas, milles ringkonnakohus nendega nõustub. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
12.TsMS § 651 ja § 659 alusel on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud. Kaebuse piiridest tulenevalt on vaidlustatud määrus jõustunud osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii uurimisprintsiibi rikkumist kui ka diskretsiooni piiride ületamist. Ringkonnakohus nõustub sellega osaliselt.
14.Menetluskulude kindlaks määramist reguleeriv TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Kohtupraktika kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).
15.Esmalt tuleb märkida, et üheselt ei ole selge ja maakohus on jätnud ka põhjendamata, mille alusel kohus vaidlustatud määrust tehes veendus, et kostjat esindanud Marek Aunveri näol on tegemist tema lepingulise esindajaga.
16.TsMS § 226 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 117 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsMS § 221 lg 2 esimese
2-19-3657 lause kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 221 lg 3 kohaselt võib isik volituse anda kohtuistungil ka suuliselt. Volituse andmine protokollitakse. TsMS § 218 lg 1 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.
17.Tsiviilasja materjalides sisalduvast korraldava kohtuistungi protokollist nähtuvalt on Marek Aunver kostja esindaja menetlusest osa võtnud alates 07.oktoobri 2020.a (tlk 114). Kuigi protokollis puudub märge, et nimetatud isik oleks advokaat või prokurist, ka ei sisaldu maakohtu menetluse materjalides kostja lepingulise esindaja esindusõigust ja õigusalast haridust tõendavaid dokumente, saab ringkonnakohus kohtuistungi protokolli ja selle salvestise koostoimest aru nõnda, et maakohus tugines kostja lepingulise esindaja esindusõiguse kontrollimisel TsMS § 221 lg 3 esimeses lauses sätestatud võimalusele anda volitus ka suuliselt. Ka kohtupraktika kohaselt saab juriidilise isiku lepinguline esindaja oma esindusõiguse kohtumenetluses TsÜS § 119 lg 2 ja TsMS § 217 lg 4 järgi (nende koostoimes) juriidilise isiku seaduslikult esindajalt, osaühingu puhul juhatuse liikmelt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.oktoobri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 19). Ringkonnakohus on aga seisukohal, et kostja lepingulisel esindajal olid kostja esindamiseks vajalikud volitused TsMS § 221 lg 3 esimese lause alusel olemas vaid eelnimetatud kohtuistungil osalemiseks, arvestades, et protokollist ei nähtu, et kostja seaduslik esindaja oleks istungil andnud oma lepingulisele esindajale volitused kostja esindamiseks ka istungile järgnevas kohtumenetluses.
18.Maakohtule on ette heidetav kostja lepinguliselt esindajalt õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi tõendava dokumendi nõudmata jätmine. Siiski ei saa seda minetust tõlgendada kostja kasuks, arvestades, et TsMS § 218 lg 1 p-st 2 ja § 221 lg-st 2 tulenevalt tuli kostja lepingulisel esindajal endal igal juhul maakohtule esitada nii oma volitusi kui õigusharidust tõendavad dokumendid. TsMS § 339 lg-st 1 alusel tulnuks oma esindusõigust tõendav dokument esitada esindaja esimese esitatud menetlusdokumendiga. Käesoleval juhul siis 03.detsembri 2020.a kirjaga (tlk 120). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt neid kohustusi kostja lepingulise esindaja poolt maakohtu menetluses täidetud ei ole. Õigusharidust tõendav dokument on esitatud alles vastusega määruskaebusele, esindusõigust tõendav volikiri aga pärast ringkonnakohtu 17.novembri 2021.a kohtunõude saamist.
19.Kuigi diplomi esitamisega on asjas ära langenud vaidlus selle üle, kas kostja lepinguline esindaja vastas asjas peetud korraldaval kohtuistungil TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele, ei saa ringkonnakohtu kohtunõudele vastuseks esitatud volikirja alusel jaatada seda, et kostjat esindanud Marek Aunveri saab pidada muude kostja nimel tehtud menetlustoimingute osas lepinguliseks esindajaks TsMS § 175 lg 1 mõttes.
20.Kuigi volikiri on dateeritud 15.aprilli 2019.a kuupäevaga, on see kostja seaduslike esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud alles 18. ja 19.novembril 2021.a, so alles pärast ringkonnakohtul kohtunõude saamist. Kostja ei ole selles dokumendis väljendanud tagantjärele heakskiitu. Samas ei oleks see aluseks maakohtu määruse vaidlustatud osas jõusse jätmiseks, kuivõrd TsMS § 175 lg 1 ning § 217 lg 4 koosmõjust tuleneb ringkonnakohtu hinnangul selge põhimõte, et nii kohtule kui teistele menetlusosalistele peab olema üheselt arusaadav, et menetlusosalist esindab lepinguline esindaja TsMS § 218 mõttes. Ka kohtupraktika kohaselt peab nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb
2-19-3657 kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.oktoobri 2010.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 14). Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17). Eelnevast tulenevalt ei saa nõustuda ka selle kostja põhimõttelise tõlgendusega, et menetluskulude hüvitamise nõude saab esitada ka juhul, kui menetlusdokumendi on allkirjastanud ainuüksi klient ise ning sellel puudub vähemgi viide asjaolule, et menetlusosalisel on tegelikult lepinguline esindaja, kes on dokumendi koostanud.
21.Arvestades eeltoodud põhjendusi on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire osas, milles leidis, et põhjendatud on hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabi osutamisega seotud kulud ka seoses: tutvumisega 12.märtsi 2019.a kohtumääruse ja hageja hagiavalduse ning selle lisadega kokku 0,75 tunni ulatuses; esindatavaga nõu pidamise ning hagiavaldusele vastuse koostamise ja esitamise eest 16.aprillil 2019.a kokku 6,5 tunni ulatuses; hageja 02.mai 2019.a esitatud menetlusdokumendiga tutvumise eest kokku 1,0 tunni ulatuses; hageja 20.novembri 2020.a taotlusega tutvumise ja seisukoha esitamise eest kokku 0,3 tunni ulatuses; kohtu 10.detsembri 2020.a määrusega tutvumise eest kokku 0,2 tunni ulatuses; kohtukulude nimekirja koostamise eest kokku 0,5 tunni ulatuses.
22.Põhjendatud on siiski maakohtu otsustus mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabi osutamisega seotud kulud seoses kostja esindamisega kohtuistungil 07.oktoobril 2020.a kokku 1,5 tunni ulatuses. Selles osas nõustub ringkonnakohus kõigi maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg-le 6 tuginedes ei korda.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja määruskaebuse osaliselt, vähendades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 10,75 tundi 9,25 tunni võrra ning hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitist 740 euro võrra (860120=740). Kostjale osutatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas 120 eurot (1,5x120), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Nimetatud summalt tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
24.Kuivõrd ringkonnakohtul puuduvad kahtlused, milliste toimingute eest on põhjendatud kostjale osutatud õigusabiga seotud menetluskulud hagejalt välja mõista, jääb rahuldamata hageja taotlus nõuda kostjalt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid nagu arved ja maksekorraldused. Ringkonnakohus selgitab, et ka kohtupraktika kohaselt ei ole esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.detsembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11).
25.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et ei pea maakohtu poolt hagejale määratud tähtaega kostja menetluskulude nimekirjale vastamiseks iseenesest ebamõistlikult lühikeseks. Maakohus on eksinud siiski selles, et lahendas kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse enne seda, kui oli menetluskulude nimekirja hagejale TsMS § 176 lg 7 alusel kätte toimetanud. See rikkumine ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist selle vaidlustatud osas ja asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmist, kuivõrd hageja on saanud oma vastuväited kostja menetluskuludele esitada ka määruskaebuses ning ringkonnakohus sai neid ise hinnata.
2-19-3657 Edasikaebeõigus
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.