3.Maakohtu 01.11.2022 otsus on jõustunud järgmises ulatuses: resolutsiooni p 1 osas, milles rahuldati hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju nõudes; resolutsiooni p 2, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks varaline kahju 160 eurot ja resolutsiooni p 3, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju katteks 300 eurot.
4.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Y-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
2-21-16453 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud ja vastus vastuhagile
1.X (hageja) esitas 20.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu, milles palus: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning seadusjärgses määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest 800 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud väga paljude osalistega Facebooki grupivestluses hageja kohta erinevaid au teotavaid ja mainet kahjustavaid väiteid. Samuti avaldas kostja ilma hageja loata tema isikuandmeid ning ähvardas hagejat. Hageja ei liitunud grupivestlusega ise, vaid hagejale sai grupivestluse sisu teatavaks siis, kui kostja lisas ta sellesse vestlusesse. Nähes, mida tema kohta kirjutatakse, proovis hageja olukorda selgitada ning kostja valesid ümber lükata, kuid kostja ebaõiged väited ning ebakohased väärtushinnangud olid grupi liikmete seas selleks hetkeks juba laialdaselt levinud. Hageja selgitustele järgnesid kostja ähvardused ning kostja eestvedamisel intensiivne mõnitamine ka teiste grupiliikmete poolt. Hageja hinnangul lisas kostja hageja grupivestlusesse just selleks, et hageja peaks ise nägema tema kohta avaldatavaid väiteid. Kostja on oma õigusvastase käitumisega intensiivselt teotanud hageja au ja head nime ning tekitanud hagejale märkimisväärset mittevaralist kahju. Vestluse algpunktiks oli kostja ebaõige väide, nagu oleks hageja soovinud talle seksuaalteenuseid müüa. Kostja (ja teiste grupiliikmete) ülejäänud au teotavad väited on põhiliselt selle ebaõige väite n-ö „edasiarendused“.
3.Kostja avaldas hageja kohta järgmised au teotavad väited (etteheidetavad osad on alla joonitud):
3.1.„[hageja] küsis 100€ mult ütlesin ma ei anna ei ole huvi [...] ta ise kutsus külla, siis hakkas raha nuruma [...] hõõrus kotte ja küsis raha 100€ ütlesin mina ei maksa [...] ma panin blocki peale rahu majas hea olla“;
3.2.„Ise tahtis võtan ta naiseks veel mina ei tahtnud pigem. Hoor kujutab asju ette omale“;
3.4.„ma pigem naeran su üle milline hoor sa oled (vastuseks hageja sõnumile)“;
3.5.„[hageja] küsis kas mind omale naiseks tahad. Libu võttis põske selle peale, omal laps magas selja taga“;
3.6.„hoor tahtis võtan ta naiseks ja kutsun omale külla. Selle peale sai põske ja nägemist [...] teine kord tahtis 100€ saada“;
3.7.„rõve elajas“ (vahetult pärast seda, kui teine kasutaja oli toonud välja hageja Facebooki nime „C“, ehk ilmselgelt oli silmas peetud hagejat);
3.8.„ära aja hoora juttu ja mõtle paska välja“ [vastates hageja sõnumile];
3.9.„lehm rääkis poolt XXX inimesi taga küsis nult sõpru veel /.../“ (vastusena hageja sõnumile);
3.10.„libul pole söögirahagi“.
4.Lisaks on kostja õigusvastaselt avaldanud hageja isikuandmeid ning hagejat ähvardanud:
4.1.„@C [hageja] tahad ikka XXXs rahus elada? /.../ Ma tean suu korteri ukse nr ka peast“;
4.2.„Lähme ukse taha talke [hagejale] v /.../ XXX ukse nr XX neljas korrus /.../ Minge külla“;
4.3.„@C [hageja] mis siis saab kui peaksin sind XXX vahel nägema. Hakkad aru andma mulle mis toodad siin“.
4.4.XXX korter nr XX on hageja täpne elukoht. Kostja on grupi enam kui 200-le liikmele avaldanud hageja täpse aadressi ning kutsunud neid talle „külla minema“.
5.Kuna kostja on hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud, siis on hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Arvestades kokkuvõtvalt kostja pahatahtlikkust hageja au teotamisel ning hageja au ja hea nime tahtlikku kahjustamist suure hulga isikute ees (vastavas Facebooki grupis on üle 200 inimese) äärmiselt vulgaarsel viisil, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 5000 eurot.
6.Kostja põhjendamatu tegevuse tõttu on hageja pidanud pöörduma advokaadibüroo poole ning kandma sellega seoses õigusabikulusid. Riigikohtu praktikast tulenevalt on kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad. Kostja ei ole hageja kirjale vastanud, mistõttu järeldab hageja, et kostja ei ole huvitatud kohtuvälise lahenduse saavutamisest. Kostja kandis hageja tegevuse tõttu õigusabikulusid 800 eurot (koos käibemaksuga). Hageja õigusabikulud koosnevad kostja õigusvastaste väidetega tutvumisest, õiguslikust analüüsist ning nõudekirja koostamisest. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 160 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis sisaldab hageja hüvitisenõue ka käibemaksu.
7.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi on tõendamata, kuna kostja ei ole tõendanud, et välja toodud väited on avaldatud kostja kohta. Igal juhul ei ole kostja kohta nende väärtushinnangute avaldamine õigusvastane, võttes arvesse kostja enda käitumist.
7.1.Näiteks väidab kostja, et hageja on öelnud tema kohta „idioot“. Kostja on omaks võtnud, et ta on ilma igasuguse mõistliku põhjuseta nimetanud hagejat sadade inimeste ees väga
2-21-16453 ebakohaste sõnadega. Seejuures tegi kostja veel eraldi lisatoiminguid (lisas hageja kõnealusesse Facebooki gruppi) veendumaks, et hageja ka isiklikult näeks seda, kuidas kostja tema õigusi rikub. Hageja hinnangul ei saa selliselt käituva inimese nimetamine „idioodiks“ olla õigusvastane. Seega oleks kostja nõue põhjendamatu isegi juhul, kui hageja oleks teda nimetanud „idioodiks“.
7.2.Lisaks on kostja väitnud, et hageja on öelnud tema kohta „valetaja“. Samas on kostja ise hagivastuses omaks võtnud, et ta avaldas hageja kohta valeväiteid. Järelikult ei saa kostja nimetamine „valetajaks“ olla õigusvastane, kui kostja ka ise tunnistab, et ta avaldas hageja kohta valesid. Seega oleks kostja nõue põhjendamatu isegi juhul, kui hageja oleks teda nimetanud „valetajaks“.
7.3.Samuti on kostja väitnud, et hageja nimetas teda „õelaks ja vastikuks inimeseks“. Kostja on omaks võtnud, et ta nimetas hagejat sadade inimeste ees väga kohatute sõnadega ning soovis seejuures hagejale tekitatavat kahju veel suurendada seeläbi, et lisas ka hageja grupivestlusesse. Taoline käitumine ongi õel ja vastik. Selle väljaütlemine ei saaks seega olla õigusvastane. Seega oleks kostja nõue põhjendamatu isegi juhul, kui hageja oleks teda nimetanud „õelaks ja vastikuks inimeseks“.
7.4.Poolte väidetavad rikkumised ei ole samaväärsed. Kostja õigusvastane tegu – mille kostja on omaks võtnud – ei ole võrreldav hageja väidetava teoga, mis on ühtlasi ka tõendamata. Isiku nimetamine „ropuks hooraks“ või „libuks“ ei ole võrdväärne isiku väidetava nimetamisega „argpüksiks“, „idioodiks“ või „valetajaks“. Arvestades VÕS § 134 lg-t 5 leiab hageja, et isegi mõlema hagi rahuldamise korral tuleks kostjalt välja mõista suurem hüvitis kui hagejalt, kuna kostja rikkumine on selgelt raskem ja ulatuslikum.
7.5.Varalise kahju hüvitamise seisukohalt ei ole oluline see, kas kostja nõudekirja ka kohtueelselt kätte sai. Hageja peab tõendama eelkõige seda, et (i) kostja tegutses õigusvastaselt, (ii) hagejale tekkis kahju ning (iii) õigusvastase tegevuse ja kahju vahel on seos. Hageja on neid asjaolusid tõendanud ning seega oma tõendamiskoormise täitnud. Kostja vastuväited ja vastuhagi
8.Kostja võttis hageja kohta esitatud väidete osas hagi õigeks, vabandas hageja ees ning kahetses, et põhjustas oma postitustega hagejale ebameeldivusi. Samas ei ole hageja tõendatud seda, et tema kohtuväline nõudekiri on kostjale saadetud või kätte toimetatud. Kostja kinnitas, et ta ei ole nõudekirja kätte saanud. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõudes (kohtueelsed õigusabikulud).
9.Kostja esitas 27.12.2021 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel ning seadusjärgses määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
10.Vastuhagi kohaselt on hageja samuti Facebooki grupivestluses avaldanud kostja kohta au teotavaid ja mainet kahjustavaid väiteid:
10.1.„on elu jooksul palju nugiseid pannud“,
10.2.„kuidas suguhaiget mära lakkuda on? Sa oled meil siis ainuke kes teab. Räägi teistele ka“,
10.3.„mis sitta sa ajad“,
2-21-16453
10.4.„XXX kõige rõvedam inimene“,
10.5.„idioot“,
10.6.„argpüks“,
10.7.„valetaja“,
10.8.„lollakas“,
10.9.„mine pane seda aiateivas, ma arvan, et see jalutab sul eest minema, sest sa oled lihtsalt nii õel ja vastik inimene, et isegi aiateivas ei tahaks sind“,
10.10.„usun, et sul on raske Y keppi ei saa kusagilt, kes see sinusugust paksmagu tahaks“.
11.Hageja on kõik au teotavad väited esitanud kostja kohta. Kuigi iga individuaalse väite juures ei ole kostja nime otseselt välja toodud, siis on vestluse kontekstist selge, et kõik hageja väited käivad läbivalt ühe isiku kohta ning et selleks isikuks on kostja. Kostja nõuab, et hageja hüvitaks talle au teotavate väidetega tekitatud mittevaralise kahju. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 01.11.2022 otsusega tehti järgmised otsustused.
12.1.Rahuldati hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas õigeksvõtust lähtudes ja varalise kahju nõudes osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 160 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 24,85 eurot ajavahemiku 20.10.2021 kuni 01.11.2022 eest ning jäeti rahuldamata viivise nõue mittevaralise kahju hüvitiselt alates 02.11.2022, kuna tasaarvestuse tulemina ei ole enam nõuet, millelt selle täitmiseni saab viivist nõuda.
12.2.Rahuldati kostja vastuhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 20,38 eurot ajavahemiku 27.12.2021 kuni 01.11.2022 eest ning jäeti rahuldamata viivise nõue mittevaralise kahju hüvitiselt alates 02.11.2022, kuna tasaarvestuse tulemina ei ole enam nõuet, millelt selle täitmiseni saab viivist nõuda.
12.3.Tasaarvestati poolte nõuded mittevaralise kahju hüvitise osas ning tasaarvestuse tulemusena väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitised puuduvad.
12.4.Tasaarvestati poolte viivisenõuded 20,38 euro ulatuses ning mõisteti tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja viivis 4,47 eurot.
12.5.Jäeti kõik (nii hagi kui ka vastuhagiga seotud) menetluskulud hageja kanda ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud (s.o riigilõiv) 300 eurot ja viivise menetluskuludelt.
13.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et mõlemad pooled on avaldanud väärtushinnanguid suhtlusvõrgustikus Facebook ehk teinud avaldatud sisu kättesaadavaks kolmandatele isikutele.
14.Hagis ja vastuhagis esile toodud väljendite puhul on tegemist väärtushinnangutega.
2-21-16453
15.Kostja on hagis esitatud asjaolud omaks võtnud ja on seeläbi tunnistanud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kuna kostja on õigusvastaste väidete avaldamise õigeks võtnud, siis tuleb hagejale kahju tekkimist eeldada. Hageja põhjendatuks peetud mittevaralise kahju hüvitise suurus 5000 eurot ei ole kooskõlas ei avaldatud väärtushinnangute kaalukusega, nende avaldamise kohaga ega ka väljakujunenud kohtupraktikaga. Kohus hindas mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel seda, et tegemist on piiratud arvuga isikute suhtlusringkonnaga ja seda, et pooled on kogumis kasutanud üksteise suhtes võrdselt ärplevalt ja üldisest viisakast, mõistlikult kombekohasest kõnepruugist irduvaid väljendeid. Lisaks ei pea igale au teotamisele järgnema rahalise kompensatsiooni väljamõistmine, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisest põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Kohus võib au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega (RKo 13.05.2005, 3-2-1-17-05, p 29). Kostja on oma kirjalikus vastuses hageja ees vabandanud.
16.Vastuhagi rahuldamine on põhjendatud. Mõlemad osapooled on kasutanud väljendeid, mis on teist osapoolt solvanud. Hageja avaldatud väärtushinnanguid (üksikuid sõnu ja lauseid) ei saa vaadata ja hinnata kontekstiväliselt ja seetõttu hageja argumendid, et vastuhagis esile toodud väited ei ole esitatud kostja kohta, ei ole eluliselt usutavad. Vaidlust ei ole selles, et pooled on toiminud samas suhtlusvõrgustikus, väljendite sisu on mõlemapoolselt hõlmatud ühe valdkonnaga – poolte seksuaaleluga –, mistõttu puudub mistahes mõistlik alus arvata ja väita, et hageja on esitatud väljendites silmas pidanud kedagi teist kui kostjat. Hageja kasutatud väljendid on nii eraldivõetuna kui ka kogumis väärtushinnangud, mille avaldamine on ilmselgelt olnud ajendatud kostja enda kasutatud kõnepruugist, kuid see ei tee hageja avaldatut õiguspäraseks. Ühelt poolt väljendid „hoor“, „lehm“, „libu“ ning teiselt poolt „rõve“, „idioot“, „paksmagu“, „lollakas“ jne on võrdselt isiku enesemääratlust ning seeläbi isiklikke õigusi rikkuvad. Isikud, kes omavahelises suhtluses on mõlemad võrdselt langenud tavapärase viisaka kõnepruugiga võrreldes sedavõrd palju madalamale, on mõlemad võrdselt juba eelnevalt teatava mainega ja on mõlemad võrdselt seeläbi saanud mainekahju. Kohus pidas seetõttu pooli võrdselt kahjustatuks.
17.Suhtlusvõrgustikus avaldatut on ilmselt lugenud mingi hulk inimesi, kellele on jäänud mõlemast osapoolest teatav mulje ja seega on vastastikused mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Käesoleval juhul saab arvesse võtta kostja käitumist ja suhtumist hageja kohta avaldatusse (vabandamine). Puudub alus arvata, et väljamõistetav hüvitis ei motiveeriks kostjat hageja isiklike õiguste rikkumisest hoiduma. Puudub ka alus arvata, et sõltumata sellest, et hageja ei vabandanud, ei mõjutaks hüvitis motiveerivalt ka teda edasisest rikkumistest hoiduma. Poolte mittevaralise kahju nõuded on summaliselt hinnatavad võrdsena ning kohus luges nii hageja kui ka kostja puhul piisavaks kahju suuruseks asja olemust ja kohtupraktikat arvestades 300 eurot. Kohus luges poolte nõuded mittevaralise kahju nõude osas tasaarvestatuks. Kohus rahuldas ka viivise nõuded ning märkis, et otsuse tegemise aja seisuga 01.11.2022 on sissenõutavaks muutunud viivise nõudeks hagejal 24,85 eurot ning kostjal 20,38 eurot, see tähendab, et tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4,47 eurot.
18.Hageja varalise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, 160 euro ulatuses (1 h x 160 eurot/h). Asja materjalidest ei nähtu, et esindaja ja klient oleksid vahetanud e-kirju, mistõttu ei saa kohus hinnata selle ajakulu põhjendatust. Arvestades hagi lisaks oleva materjali mahtu ja nõudekirja sisu (tl 19-21), ei pidanud kohus märgitud ajakulu põhjendatuks. Nõudekirja kolmest leheküljest on vaid üks lehekülg otseselt ja personaalselt seostatav kostjaga. Ülejäänud kaks lehekülge koosnevad standardiseeritud õiguslikust selgitusest, mida üldteadaolevalt hagejat tol hetkel esindanud advokaadibüroo pidaja on praktiseerinud ja mille
2-21-16453 tõttu sellise dokumendi koostamiseks märgitud 2,35 + 1,1 tundi on ülepaisutatud. Kohus pidas põhjendatuks ajakulu 1 tund, kuna selle aja jooksul jõuab teatud kitsale valdkonnale spetsialiseerunud advokaat saada ülevaate nii kliendi esitatud materjalist kui ka koostada valdavas ulatuses standardiseeritud ehk tüüp-nõudekirja.
19.Kohus jättis menetluskulud hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 2, § 162 lg 1), kuna hageja ei olnud vaatamata kohtu pakkumisele – millega kostja nõustus – valmis kompromissi sõlmima ning kohus on hageja mittevaralise ja varalise kahju nõude rahuldanud kompromissi pakkumisega sarnases ulatuses. Lisaks rahuldati vastuhagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebus
20.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, ja milles maakohus rahuldas kostja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta vastuhagi rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda.
21.Kuna hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kuulus rahuldamisele, siis oleks kohus pidanud rahuldama ka hageja varalise kahju hüvitamise nõude täies ulatuses.
21.1.Maakohus on hageja varalise kahju nõude hindamisel kohaldanud analoogia korras menetluskulude kohta käivaid sätteid ning teinud diskretsiooniotsuse, millega on vähendanud varalise kahju hüvitist 80% võrra. Varalise kahju hüvitamisele suunatud haginõude osas ei ole taolise diskretsiooniotsuse tegemine võimalik. Lisaks on asjakohatu maakohtu viide, mille kohaselt ei nähtu asja materjalidest, et esindaja ja klient oleksid vahetanud e-kirju. Kliendi ja advokaadi vaheline suhtlus kuulub advokatuuriseaduse § 45 kohaselt kutsesaladuse alla ning hagejal ei ole kohustust avaldada kostjale, milline suhtlus tema ning tema advokaadi vahel on olnud. Advokaat ja esindatav peavad õigusabiteenuse osutamiseks üksteisega suhtlema ning hageja ei ole kohustatud avaldama kostjale selle suhtluse täpset sisu.
21.2.Riigikohus on selgitanud, et kohus peab VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Juhul kui kulutuste tegemine oli küll VÕS § 128 lg 3 mõttes vajalik, kuid kostja arvates kandis hageja neid ebamõistlikus ulatuses, peab kostja hageja nõude vähendamiseks taotlema kohtult VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ja tõendama oma vastuväiteid (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p-d 11, 12).
21.3.Maakohus on hageja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt rahuldanud, millest järeldub, et õigusabi kasutamine oli vajalik ja mõistlik. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kulud oleksid olnud põhjendamatult suured. Maakohus ei ole välja toonud, et kostja oleks taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist või esitanud tõendeid, mis võimaldaksid seda sätet kohaldada. Kuna hagimenetlus on võistlev menetlus, siis ei saa kohus haginõude osas taolisi diskretsiooniotsuseid ise teha.
22.Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on otsuse p-s 10 ebaõigesti viidanud, nagu oleks hageja kostja väited omaks võtnud. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et mõlemad pooled on Facebookis väärtushinnanguid avaldanud ehk teinud avaldatud sisu kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Maakohus on hageja vastuväited vastuhagile jätnud põhjendamatult tähelepanuta.
2-21-16453
22.1.Esiteks ei ole kostja oma väidete tõesust tõendanud ega ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mida ta hagejale ette heidab. Vastuhagi lisad 2, 4–8, 10 ja 11 ei tõenda kostja väiteid hageja avaldatud väidete kohta. Vastuhagi lisades 3 ja 9 nähtuvad küll kostja mainitud laused, kuid ei ole näha, et need oleksid avaldatud kostja kohta.
22.2.Isegi kui eeldada kostja väidete tõesust, siis on kostja toime pandud rikkumine oluliselt raskem kui kostja poolt hagejale etteheidetavad asjaolud. Arvestades kostja enda käitumist, on hageja tegevus olnud õiguspärane. Riigikohtu praktika kohaselt on õigusvastased üksnes sellised väärtushinnangud, mis on põhjendamatud, s.o halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks (RKTKo nr 32-1-63-02, p 7). Kostja on ise omaks võtnud, et ta avaldas hageja kohta valesid ning laimas teda põhjendamatult. Seejuures tegi kostja veel eraldi lisatoiminguid (lisas hageja kõnealusesse Facebooki gruppi) veendumaks, et hageja ka isiklikult näeks seda, kuidas kostja teda teiste inimeste ees mõnitab. Hageja hinnangul ei saa selliselt käituva inimese nimetamine „idioodiks“ olla õigusvastane. Kuna kostja on ise hagivastuses omaks võtnud, et ta avaldas hageja kohta valeväiteid, siis ei saa kostja nimetamine „valetajaks“ olla õigusvastane. Kuna kostja on omaks võtnud, et ta nimetas hagejat sadade inimeste ees väga kohatute sõnadega ning soovis seejuures hagejale tekitatavat kahju veel suurendada seeläbi, et lisas ka hageja sinna grupivestlusesse, siis ei saa kostja nimetamine „õelaks ja vastikuks inimeseks“ olla õigusvastane.
22.3.Maakohus on ebaõigesti viidanud otsuses vastuhagi lisadele 12 kuni 46, mille osas kostja ei ole selgitanud, mida need tõendama peaksid. Hageja on seisukohal, et taoliselt esitatud lisasid ei ole võimalik otsuses arvestada – hagejal ei ole võimalik kostja nõudele vastu vaielda, kui kostja ei ole põhjendanud, mida ta iga esitatud tõendiga tõendada soovib.
23.Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi. TsMS § 163 lg 2 kohaldamine on praegusel juhul põhjendamatu, kuna hageja nõue on täies ulatuses põhjendatud ning maakohus on ebaõigesti vastuhagi rahuldanud.
24.Maakohus eksis kirjaliku menetluse normide vastu. Kirjalikus menetluses ei ole kohtul võimalik pooli taoliselt üllatada, et teatab, et avalduste ja dokumentide esitamise tähtaeg on juba möödunud ning nüüdsest on võimalik esitada üksnes menetluskulude nimekirjasid (vt maakohtu 21.09.2022 määrus). Eelmainitud menetlusõiguse oluline rikkumine omab potentsiaalselt tähtsust hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamisel, kuna kostja on hageja varalise kahju nõudele vastu vaielnud väitega, et ta ei ole hageja kohtueelset nõudekirja kätte saanud. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Kostja on kohtule esitanud kuvaritõmmised Facebooki grupi vestlusest, mis tõendavad hageja poolt kostja kohta esitatud väiteid. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud samuti Facebooki grupi vestluste kuvaritõmmised. Kõrvutades vestlustes tehtud väiteid, saab teha vaid ühe järelduse, et hageja väited on esitatud kostja kohta ning kostja väited on esitatud hageja kohta. Asjaolu, et kostja on eksinud lisade nummerdamisel ei muuda kostja esitatud kuvaritõmmiseid tõendina olematuteks.
2-21-16453
27.Hageja kostja kohta esitatud väärtushinnangud on õigusvastased, sest need on sõnastanud kasutades mittetsensuurseid sõnu ning on selgelt mõeldud kostja alandamiseks ning naeruvääristamiseks ning on selgelt põhjendamatud.
28.Hageja väide, et ta esitas kostjale kohtuvälise nõude, ei vasta tõele, sest hageja ei ole esitanud tõendeid nõude kostjale saatmise kohta, seega ei ole hageja tõendanud kohtuvälise nõude esitamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 174 lg 3).
30.Hageja on vaidlustanud maakohtu 01.11.2022 otsuse osas, milles tema hagi jäi osaliselt varalise kahju nõudes rahuldamata, ning osas, milles vastuhagi rahuldati, samuti vaidlustas hageja kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste ja viiviste hageja ja kostja vahel tasaarvestamise, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles tema hagi kostja vastu rahuldati ja kostjalt mõisteti hageja kasuks 300 eurot mittevaralise kahju hüvitist. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Seega on maakohtu otsus jõustunud järgmises ulatuses: resolutsiooni p 1 osas, milles rahuldati hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju nõudes; resolutsiooni p 2, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks varaline kahju 160 eurot, ja resolutsiooni p 3, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju katteks 300 eurot (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hageja vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
31.Ringkonnakohus käsitleb esiteks kostja vastuhagi ning hageja ja kostja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste ja seonduvate viiviste tasaarvestamist (I), teiseks hageja varalise kahju nõuet (II) ning seejärel maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (III). Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme menetluskulud ja määrab need kindlaks (IV). I Kostja vastuhagi ja selle seos rahuldatud hagiga
32.Asjas esitati hagi ja vastuhagi, milles mõlemas nõuti teineteiselt isikuõiguste rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist.
32.1.Kostja võttis 10.01.2022 menetlusdokumendis omaks hageja kohta Facebooki grupivestluses „LLL“ esitatud väited (I kd, tl 13–18, 23–41), vabandas hageja ees ning kahetses, et põhjustas oma postitustega hagejale ebameeldivusi (I kd, tl 66 ja 80). Maakohus rahuldas hageja hagi selles osas tulenevalt kostja õigeksvõtust. Kostja ei ole seda vaidlustanud.
32.2.Kostja esitas omakorda vastuhagi, milles nõudis hagejalt Facebooki grupivestluses „Politsei grupis lahkuge siit!!!!“ avaldatud solvavate väljaütlemiste eest samuti mittevaralist kahju (I kd, tl 89–116). Maakohus rahuldas ka vastuhagi.
33.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega vastuhagi rahuldamise kohta ning leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on midagi kostja kohta avaldanud. Alternatiivselt leiab hageja, et isegi kui talle ette heidetud avaldused käivad kostja kohta, siis ei ole need ebakohased. Kuna kostja
2-21-16453 solvas teda ja avaldas tema kohta valeväiteid, siis võis ta kasutada neid väljendeid, mida ta kasutas. Igal juhul on kostja rikkumine hageja hinnangul ilmselgelt oluliselt raskem kui kostja poolt hagejale ette heidetavad asjaolud.
34.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Selleks, et tuvastada, kas kostja on rikkunud hageja isikuõigusi, pidi kohus esiteks tuvastama, kas hageja on talle ette heidetud väljaütlemiste avaldaja, kas tegemist oli avaldamisega ning kas tema avaldused olid kostja kohta. Seejärel pidi kohus hindama, kas vaidlusalused väited on faktiväited või väärtushinnangud. Kui tegemist on väärtushinnangutega, nagu maakohus käesolevas asjas tuvastas, tuli hinnata, kas need võivad olla ebakohased ja õigusvastased (VÕS § 1046). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et hageja on avaldanud suurema osa talle ette heidetud väljaütlemisi kostja kohta, kuid leiab, et maakohus ei ole kohaselt tuvastanud iga väite kohta, kas see on esitatud kostja kohta. Ringkonnakohus saab selle vea parandada. Ringkonnakohus leiab ka, et maakohus on hageja avaldused õigesti kvalifitseerinud väärtushinnanguteks ning pidanud neid ebakohasteks, kuid maakohus ei ole oma järeldusi piisavalt põhjendanud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Ringkonnakohus muudab ja täiendab seetõttu järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi, põhjendades täiendavalt ette heidetud avalduste kvalifitseerimist väärtushinnanguks ning analüüsides nende ebakohasust ja õigusvastasust. (a) Avaldaja ja avaldamine
35.Kostja heitis hagejale ette kümmet avaldust, mille on väidetavalt hageja tema kohta avaldanud Facebook’i grupivestluses „Politsei grupis lahkuge siit!!!!“ (I kd, tl 89–116). Hageja väidab osade väljendite kohta, et kostja ei ole tõendanud, et need on üldse esitatud, ning teiste kohta, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt vastavate lausete ütlemist ega seda, et need on kostja kohta. Maakohus leidis kõikide avalduste (st nii hageja avaldused kostja kohta kui ka kostja avaldused hageja kohta) kohta tervikuna, et kuna need on avaldatud samas suhtlusvõrgustikus ning väljendite sisu on mõlemapoolselt hõlmatud ühe valdkonnaga – poolte seksuaaleluga –, siis puudub mõistlik alus arvata, et vastukostja (hageja) on esitatud väljendites silmas pidanud kedagi teist kui kostjat.
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud materiaalõiguse ja menetlusõigus norme (VÕS § 1047 lg 1, TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), kui ta ei analüüsinud hageja konkreetsetest vastuväidetest hoolimata seda, kas kõnealuste väljendite esitamine hageja poolt kostja kohta on tõendatud. Ringkonnakohus saab selle rikkumise ise parandada ja maakohtu otsuse põhjendusi muuta ja täiendada.
37.Ringkonnakohus märgib esiteks, et ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei oleks tohtinud arvestada kostja vastuhagi lisadega 12 kuni 46. Lisad 12 kuni 46 on vaidlusaluse Facebooki grupivestluse „Politsei grupis lahkuge siit!!!!“ väljatrükid. Asjaolu, et kostja on vastuhagi lisad valesti nummerdanud, ei muuda asjaolu, et kostja on vastuhagis täpselt nimetanud, milliseid lisatud vestluses avaldatud väljaütlemisi ta enda isiklikke õigusi rikkuvaks peab. Ringkonnakohus leiab, et lugedes vastuhagis selgelt nimetatud avaldused lisatud Facebooki vestluse väljavõtetega tõendatuks, ei ole maakohus rikkunud võistleva menetluse põhimõtet. Maakohus ei ole lugenud kostja õigusi rikkuvaks muid asjaomases vestluses välja öeldud avaldusi ega ole väljunud vastuhagi piiridest.
2-21-16453
38.Edasi analüüsib ringkonnakohus kostja välja toodud avaldusi lähtudes hageja vastuväidetest, st hindab, kas need on avaldatud, ja kui on, siis kas need on avaldanud hageja ja kas need on avaldatud kostja kohta. Ringkonnakohus märgib seejuures, et kostja on esitanud väljavõtte hageja Facebooki profiililehest, kus on hageja foto (I kd, tl 88). Seega kommentaaride puhul, mille on teinud selle profiilipildiga isik, ei ole kahtlust, et kommenteerijaks on olnud hageja, olenemata sellest, kas väljatrükkidelt nähtub, et kommenteerija on „X“ või „X“ või on näha vaid hageja profiilipilt. Seda, kas avaldused on tehtud kostja kohta tuleb hinnata kogu vestlust kogumis hinnates. Osa kommentaaride puhul on nimetatud kostjat nimeliselt (Y), osa kommentaaride puhul on kontekstist aru saada, et need puudutavad kostjat, osa kommentaaride puhul jääb kahtlus, et need võivad olla ka vastuseks kellegi teise kommentaaridele, kuna vestlus ei käi üksnes hageja ja kostja vahel. Seda, et kõnealuses grupivestluses nimetatud „Y“ on kostja, kinnitab nii hageja enda postitus, kus ta nimetab kostjat täisnimega (I kd, tl 113) kui ka kolmanda isiku postitused, kus on kostjat nimetatud täisnimega (I kd, tl 109, 116). Ringkonnakohus võtab arvesse ka seda, et kuigi ei hagis ega vastuhagis ei ole täpsustatud ette heidetud avalduste täpseid kuupäevi, nähtub lisatud Facebooki vestluste väljatrükkidest, et need vestlused on mõlemas vestlusgrupis toimunud samal ajal – hageja on teinud avaldused kostja kohta 2021. aasta jaanuari teises pooles samal ajal, kui kostja avaldas hageja õigusi rikkuvad väited.
38.1.Kohus tuvastab, et kostja vastuhagis märgitud avaldus „on elu jooksul palju nugiseid pannud“ on avaldatud kujul „...oled elu jooksul palju nugiseid pannud“ ning selle on avaldanud hageja, kuna postituse kõrval on hageja profiilipilt (I kd, tl 90). Seega on kostja tõendanud, et hageja on sellise avalduse teinud. Arvestades, et kõik hagis ja vastuhagis ette heidetud avaldused puudutasid poolte seksuaalsuhteid, eelkõige seda, et hageja ütles kostjale „ei“ ning kostja solvas seejärel Facebooki vestlusgrupis „LLL“ hageja, nimetades teda mh „hooraks“ ja „libuks“, leiab kohus, et on piisavalt tõendatud, et hageja postitused selle kohta, et keegi on „suguhaiget mära lakkunud“ (vt p 38.2) ja keegi „on palju nugiseid pannud“, puudutavad kostjat (käesolevas p-s 38.1 käsitletud avaldus järgneb vestluses p-s 38.2 välja toodud postitusele).
38.2.Kohus tuvastab, et avaldus „kuidas suguhaiget mära lakkuda on? Sa oled meil siis ainuke kes teab. Räägi teistele ka“ on avaldatud hageja poolt kostja kohta, kuna postituse on teinud X ja postituse kõrval on hageja profiilipilt (I kd, tl 90). Postitus on tehtud kostja kohta (vt käesoleva otsuse p-s 38.1 toodud põhjendused).
38.3.Kohus tuvastab, et avaldus „mis sitta sa ajad“ on avaldatud hageja poolt vastuseks sõnumile, mis on kustutatud (I kd, tl 116). Postitustest ei ole võimalik aru saada, kelle postitusele hageja selliselt vastab. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et see oleks vastus kostjale.
38.4.Kohus tuvastab, et avalduse „XXX kõige rõvedam inimene“ on teinud hageja, kuna selle on postitanud X. Kuna postitus järgneb „TTT“ kommentaarile, siis ei saa lugeda tõendatuks, et see käiks kostja kohta (I kd, tl 101).
38.5.Kohus tuvastab, et väljendit „idioot“ on hageja kasutanud kostja kohta (I kd, tl 91-93). Kommentaar on kohtule esitatud kolmel lehel, millele olev tekst kattub osaliselt. Selles postituses on nimetatud Yit nimeliselt ning postituse lõpust (tl 93) on aru saada, et selle on avaldanud hageja (hageja profiilipilt on nähtav).
38.6.Kohus tuvastab, et väljendit „argpüks“ on hageja kasutanud kostja kohta, kuna selles on kostjat nimeliselt nimetatud (I kd, tl 97). Postituse on teinud X.
2-21-16453
38.7.Kohus tuvastab, et väljendit „valetaja“ kasutas hageja (X postitus) kostja kohta (I kd, tl 104). Arvestades, et sama kommentaar viitab poolte vahel kuskil mujal toimunud vestluse screenshotidele (mis väidetavalt kinnitavad kostja valesid), kinnitab see avalduse seost kostjaga, kuna hageja ja kostja on oma olnud või olematuid seksuaalsuhteid lahanud eraldi vestlusgruppides ja ka omavahel.
38.8.Kohus tuvastab, et väljendit „lollakas“ kasutas hageja (X postitus) kostja kohta (I kd, tl 104). Arvestades, et kõik hagis ja vastuhagis ette heidetud avaldused puudutasid poolte seksuaalsuhteid, eelkõige seda, et hageja ütles kostjale ära, leiab kohus, et on piisavalt tõendatud, et postitus selle kohta, kuidas keegi „lollakas“ seisis hageja esikus pool tundi ja keeldus lahkumast, puudutab kostjat.
38.9.Kohus tuvastab, et avaldus „mine pane seda aiateivas, ma arvan, et see jalutab sul eest minema, sest sa oled lihtsalt nii õel ja vastik inimene, et isegi aiateivas ei tahaks sind“ on avaldatud hageja (X postitus) poolt kostja kohta (I kd, tl 112). Arvestades, et kõik hagis ja vastuhagis ette heidetud avaldused puudutasid poolte seksuaalsuhteid, eelkõige seda, et hageja ütles kostjale „ei“ ning kostja nimetas teda seejärel „hooraks“ ja „libuks“, leiab kohus, et on piisavalt tõendatud, et postitus selle kohta, et keegi „ei taha“ kedagi puudutab kostjat. Seda kinnitab ka asjaolu, et p-s 38.10 kajastatud avalduses nimetab hageja sama teemaga seoses kostjat nimeliselt.
38.10.Kohus tuvastab, et avaldus „usun, et sul on raske Y keppi ei saa kusagilt, kes see sinusugust paksmagu tahaks“ on avaldatud hageja poolt kostja kohta, kuna kostjat on nimetatud nimeliselt (I kd, tl 92 – vaadata tuleb tl 91–93 kirjavahetust tervikuna, kuna selle lõpust nähtub, et postituse on teinud hageja, st hageja profiilpildiga isik).
39.Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et on tõendatud, et kõik kümme kostja ette heidetud avaldust on avaldatud hageja poolt. Kuna postitused olid tehtud Facebooki grupis, kuhu kuulus peale hageja ja kostja veel erinevaid inimesi, oli tegemist avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, st andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemisega hageja poolt (vt nt RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14; 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24).
40.Ringkonnakohus tuvastab ka, et kahe avalduse seos kostjaga ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ütlused „mis sitta sa ajad“ (p 38.3) ja „XXX kõige rõvedam inimene“ (p 38.4) käiksid kostja kohta. Kuna isik saab pöörduda kohtusse vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks, siis ei saa kostja heita hagejale ette nende avalduste tegemist. Ringkonnakohus ei arvestada asja edasisel arutamisel neid kahte avaldust ning muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Käesoleva otsuse p-des 38.1, 38.2, 38.5 – 38.10 välja toodud avaldused loeb ringkonnakohus avaldatuks hageja poolt kostja kohta. (b) Hageja avalduste kvalifitseerimine
41.Järgmisena hindab ringkonnakohus hageja avaldusi (käesoleva otsuse p-d 38.1, 38.2, 38.5 – 38.10), mida kostja on pidanud ennast solvavaks. Isiku õigusi on võimalik rikkuda nii valede faktiväidetega kui ka ebakohaste väärtushinnangutega. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt nt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10; RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 26; RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 18). Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10).
2-21-16453
42.Väärtushinnang on õigusvastane, kui see on isiku au teotav, s.t kui sellel on konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (nt Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Õigusvastane on väärtushinnang siis, kui see on ebakohane. Ebakohasus võib tuleneda ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 11) või põhjendamatusest (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Otsustamaks väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul teha väärtusotsustus, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause).
43.Maakohus pidas kõiki hageja väljaütlemisi väärtushinnanguteks. Pooled ei ole avalduste kvalifikatsiooni vaidlustanud ning ka ringkonnakohus nõustub, et tegemist on väärtushinnangutega, kuna ükski ette heidetav avaldus ei ole selline, mille kohta võiks öelda, et selle tõesust saab kontrollida.
44.Maakohus pidas kõiki avaldusi kogumis õigusvastasteks ega hinnanud neid eraldi. Maakohus leidis, et hageja postituste avaldamine on ilmselgelt olnud ajendatud kostja kõnepruugist hageja vastu, mis ei muuda neid aga õiguspäraseks. Maakohus leidis, et ühelt poolt hoor-lehm-libu ja teiselt poolt rõve-idioot-paksmagu-lollakas jne on võrdselt isiku enesemääratlust ning seeläbi isiklikke õigusi rikkuvad ning põhjendamatud väljendid ja väärtushinnangud.
45.Ringkonnakohus nõustub, et käesoleval juhul tuleb kogu kostja välja toodud Facebooki vestlust vaadelda tervikuna. Kuigi kostja on kontekstist välja toonud üksikud sõnad, siis neid saab hinnata üksnes vestluse tervikkontekstis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahtlust, et hageja poolt kostja kohta avaldatud väljaütlemised – „oled elu jooksul palju nugiseid pannud“, „kuidas suguhaiget mära lakkuda on“, „mine pane seda aiateivas, ma arvan, et see jalutab sul eest minema, sest sa oled lihtsalt nii õel ja vastik inimene, et isegi aiateivas ei tahaks sind“, „usun, et sul on raske Y keppi ei saa kuskilt, kes see sinusugust paksmagu tahab“ – on keskmise mõistliku inimese arusaama kohaselt negatiivsed, halvustavad, vulgaarsed ja ebasündsad, st õigusvastased väärtushinnangud. Ringkonnakohus rõhutab, et isegi kui hageja väljaütlemised tõukusid kostja väljaütlemistest tema vastu teises Facebooki vestlusgrupis, siis õiguspärane ei ole see, kui isik, kelle au teotatakse, vastab sellisele tegevusele omalt poolt tema au teotanud isiku au teotamisega. Seetõttu ei saaks selle asjaoluga, et kostja teotas esmalt hageja au, põhjendada hageja tegude õiguspäraseks lugemist VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi (vt RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673, p 12). Hageja väljaütlemisi ei saa seega põhjendada või vabandada sellega, et kostja on teda solvanud. Kostja on oma väljaütlemisi ka tunnistanud ja nende eest vabandanud.
46.Mis puudutab hageja konkreetseid vastuväited väljendite „idioot“, „argpüks“, „valetaja“ ja „lollakas“ ebakohasteks väärtushinnanguteks pidamise kohta, siis nõustub ringkonnakohus, et nende väljendite kasutamine ei ole ilmtingimata igas kontekstis ebakohane ega õigusvastane. Käesoleva asja lahendamisel ei oma nende väljendite kohasus või ebakohasus vastuhagi rahuldamise seisukohalt aga eraldi tähtsust, kuna ringkonnakohus nõustub, et vastuhagi kuulus igal juhul käesoleva otsuse p-s 45 toodud väljaütlemiste tõttu rahuldamisele ning mittevaralise kahju hüvitis väljamõistmisele. Ringkonnakohus märgib siiski, et ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses väidetuga, et kostja võttis omaks „valede avaldamise“ – kostja võttis omaks talle ette heidetud avalduste avaldamise ning vabandas nende eest (I kd, tl 80). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et kostja oleks avaldanud hageja kohta valesid faktiväiteid, mille avaldamise tõttu oleks hagejal õigus kostjat „valetajaks“ nimetada. Väljendid „idioot“, „lollakas“ ja „argpüks“ on üldjuhul siiski negatiivsed väljendid, kuigi mitte ilmtingimata
2-21-16453 õigusvastased, kuid konkreetses kontekstis on need mõeldud kostjat halvustavatena. Seega kogu vestluse konteksti hinnates tuleb lugeda kõik hagejale ette heidetud avaldused ebakohasteks väärtushinnanguteks.
47.Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleva otsuse p-des 38.1, 38.2, 38.5 – 38.10 välja toodud hageja avaldused kostja kohta on ebakohased väärtushinnangud, siis rahuldas maakohus õigesti kostja vastuhagi ja mõistis õigesti välja mittevaralise kahju hüvitise kostja kasuks. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Seejuures saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22; RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 13).
48.Kuigi hageja leiab apellatsioonkaebuses, et tema suhtes toime pandud õiguserikkumine oli raskem kui kostja poolt hagejale ette heidetavad asjaolud, ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sisuliselt on pooled esitanud üksteise vastu enamvähem sama kaaluga avaldusi, mis – nagu juba rõhutatud – on tõukunud nende omavahelisest suhtest või selle puudumisest. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse – millega mõisteti hagejalt kostja kasuks 300 eurot mittevaralise kahjuna – muutmiseks ei ole alust, kuna maakohus ei ole rikkunud kohtul sellise otsuse tegemisel olevaid diskretsioonipiire.
49.Hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitis jääb Eestis üldiselt välja mõistetavate hüvitiste alampiiri lähedale (vt maakohtu otsuse p 17) ning on käesoleva asja konteksti – piiratud juurdepääsuga Facebooki vestlusgrupp, milles avaldatud vestlus kaob uute postituste valguses kiirest fookusest – arvestades mõistlik. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on möönnud, et internetis avaldatud kommentaaride puhul tuleb arvestada, et iga päev postitavad miljonid inimesed kommentaare ning enamik neist on liiga triviaalsed ja nende levik liiga väike, et need kahjustaksid isiku au märkimisväärselt. EIK on nõustunud, et kui solvavad kommentaarid (väärtushinnangud) jäävad pelgalt vulgaarse kõne (vulgar abuse) kategooriasse, siis ei ole neid alati vaja liiga tõsiselt võtta (nt EIKo 07.09.2021, Çakmak vs. Türgi, 45016/18, p 58). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga, kus mõlema poole Facebooki vestlusringis avaldatud väljaütlemised teise suhtes jäävad võrdselt vulgaarse internetikõne piiridesse ning ka seetõttu on põhjendatud, et maakohus luges need kaalult, sh mittevaralise kahju hüvitise määramisel, võrdseks. Isegi kui mõnda kostja avaldust saaks pidada solvavamaks kui hageja avaldusi kostja kohta, siis toetab hagejalt kostja kasuks sama suure hüvitise väljamõistmist asjaolu, et kostja võttis avaldused kohe omaks ning vabandas hageja ees, kuid hageja ei ole enda väljaöeldut kahetsenud, vaid on hoopis püüdnud seda õigustada.
2-21-16453
50.Eeltoodust tulenevalt ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsust vastuhagi rahuldamise ja hagejalt kostja kasuks 300 euro mittevaralise kahju väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tasaarvestas korrektselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 300 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 300 euroga. Samuti tasaarvestas maakohus korrektselt mittevaralise kahju hüvitistega seonduvad viivised ning mõistis tasaarvestust ületavas osas kostjalt hageja kasuks välja viivise 4,47 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevast tulenevalt ei saa pooltel tekkida üksteise suhtes tulevikus mittevaralise kahju hüvitistest tulenevat viivist, kuna põhinõuded on tasaarvestatud.
51.Apellatsioonkaebus jääb vastuhagi vaidlustamise osas rahuldamata. II
Hageja varalise kahju nõue kostja vastu
52.Hageja nõudis hagis varalise kahjuna kohtueelse õigusabikulu eest tasutud 800 eurot koos käibemaksuga (tunnihind 160 eurot ilma km-ta). Hageja esitas kohtule kohtueelse õigusabikulu nõude alusena kaks arvet: 28.02.2021 arve 261 euro nõudes (I kd, tl 42-43, „materjali õiguslik analüüs, kliendiga e-kirjasuhtlus“, kokku 1 h, 20 min) ning 31.03.2021 arve 544 euro nõudes (I kd, tl 44-45; „täiendav õiguslik analüüs, nõudekirja koostamine, kliendiga e-kirjavahetus“, kokku 2 h 50 min). Õigusteenuse osutamise tunnihinnaks oli 160 eurot käibemaksuta.
53.Maakohus vähendas varalise kahju hüvitist ühe tunnini ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju eest 160 eurot. Maakohus märkis, et arvetes nimetatud e-kirjavahetused on tõendamata, samuti tuleb arvestada nõudekirja sisu, millest vaid üks lehekülg on seostatav konkreetse kostjaga ning ülejäänu on standardiseeritud õiguslikud selgitused.
54.Hageja taotleb apellatsioonkaebuses kogu varalise kahju nõude rahuldamist ning leiab, et maakohtul ei olnud õigust rahuldada nõuet väiksemas ulatuses, kui hageja nõudis, kuna kostja ei olnud seda taotlenud (VÕS § 139). Hageja on seisukohal, et kohtueelsete õigusabikulude nõuet ei saa hinnata samamoodi nagu põhjendatud ja vajalikke kulutusi õigusabile menetluskulude kindlaksmääramisel.
55.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust täiendava varalise kahju väljamõistmiseks ja maakohtu otsus jääb muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi selle kohta, miks varalise kahju nõue jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kostja vabandas hageja ees ja kahetses oma postitustega hagejale põhjustatud ebameeldivusi, vaidles kostja vastu sellele, et hageja kohtuväline nõudekiri oleks kostjale saadetud või kätte toimetatud. Kostja kinnitas, et ta ei ole nõudekirja kätte saanud, mistõttu tuleb hageja see nõue rahuldamata jätta (I kd, tl 66, 80). Ka apellatsioonkaebuse vastuses on kostja korranud, et hageja ei ole tõendanud kohtuvälise nõude talle saatmist (II kd, tl 22 pöördel).
56.Riigikohus on selgitanud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1 ning täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Riigikohus on täpsustanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11 ja viited varasemale kohtupraktikale).
2-21-16453
57.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema nõutavad kohtueelse õigusabi kulutused olid vajalikud kohtusse pöördumise vältimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et 04.03.2021 kuupäeva kandva nõudekirja alusel (I kd, tl 19–21) oleks olnuks pooltel võimalik oma erimeelsusi kohtueelselt ära lahendada ja kohut vältida, sest hageja ei ole tõendanud, et ta oleks selle nõudekirja kostjale saatnud (vrdl TlnRnKo 20.06.2022, 2-19-4862, p 53). Ringkonnakohus tuvastab, et nõudekirjal on küll adressaadina märgitud kostja (Y), kuid nõudekirjast ei nähtu, mis aadressile või e-postiaadresssile või üldse mis vahendi kaudu see saadetud on. Vastuseks kostja vastuväidetele selle kohta, et kostjale nõudekirja saadetud ei ole, on hageja oma 10.02.2022 menetlusdokumendis väitnud, et see ei ole üldse oluline, kas kostja nõudekirja kohtueelselt kätte sai. Seejärel on hageja paljasõnaliselt märkinud, et ta saatis nõudekirja esmalt tähitud kirjaga, kuid kuna kostja seda vastu ei võtnud, siis saadeti nõudekiri lihtkirjaga. Hageja ei ole täpsustanud, kuhu kiri saadeti, samuti on tema väited nii tähtkirjaga kui ka lihtkirjaga saatmise kohta tõendamata (I kd, tl 129).
58.Kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks saatnud kostjale nõudekirja kohtueelselt, ei saanud see kohtusse pöördumise vajadust ära hoida. Seega ei olnud see kulutus vajalik (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3). Ringkonnakohus märgib, et kui hageja oleks nõudekirja saatnud ja kostja oleks selle kohtueelselt kätte saanud, siis ei pruugiks käesolevat kohtumenetlust üldse olla, kuna kostja võttis hagi esitatud väidete osas kohe oma esimeses menetlusdokumendis õigeks, vabandas ja kahetses (I kd, tl 66, vt ka tl 80).
59.Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja ei ole tõendanud kohtueelse õigusabi kasutamise vajalikkust, jääb see nõue rahuldamata ning kohtul puudub alus hageja kantud kulude mõistlikku suurust hinnata. Ringkonnakohus ei vasta seetõttu apellatsioonkaebuse väidetele kohtueelse õigusabikulu mõistlikkuse kohta. Kuna kostja ei vaidlustanud temalt hageja kasuks 160 euro ulatuses varalise kahju väljamõistmist, siis on maakohtu otsus selles osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu asjaomast otsust muuta ei saa, kuid ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest välja põhjendused varalise kahju hüvitise vähendamise kohta ning asendab need enda eeltoodud põhjendustega selle kohta, miks varalise kahju nõude rahuldamiseks alust ei ole (käesoleva otsuse p-d 56–58).
60.Ringkonnakohus vastab järgnevalt ka hageja apellatsioonkaebuse väitele menetlusõiguse normide rikkumise kohta.
60.1.Hageja on väitnud, et maakohus eksis kirjaliku menetluse normide vastu, kui andis 21.09.2022 määruses, millega otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses (TsMS § 403, pooled olid kirjaliku menetlusega nõus), teada, et avalduste ja dokumentide esitamise tähtaeg on juba möödunud ning edasi on võimalik esitada üksnes menetluskulude nimekirjasid (I kd, tl 175 ja pöördel). Hageja väitel ei saanud ta selle määruse tõttu esitada tõendeid vastuseks kostja väitele, et kostja ei ole hageja kohtueelset nõudekirja kätte saanud.
60.2.Ringkonnakohus märgib esiteks, et hageja ei esitanud maakohtu 21.09.2022 määrusele mingeid vastuväiteid, vaid esitas selles määruses kohtu nõutud tähtajaks üksnes menetluskulude nimekirja ning seejärel teiseks kohtu määratud tähtajaks vastuväited kostja menetluskuludele (I kd, tl 187–188, 197–198). Seega ei ole hageja täitnud TsMS § 333 lg 2 nõuet esitada vastuväide menetlussätete rikkumise kohta (TsMS § 333 lg 1) rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. TsMS § 333 lg 3 kohaselt ei saa menetlusosaline sellisel juhul tugineda kohtu veale kohtu tegevuses kohtulahendi peale edasi kaevates.
2-21-16453
60.3.Ringkonnakohus märgib siiski lisaks, et ei nõustuks hageja väitega maakohtu rikkumise kohta ka sisuliselt. Käesoleval juhul otsustas maakohus asja lahendamise kirjalikus menetluses pärast menetlusosaliste seisukohtade korduvat vahetamist. Hageja esitas kohtule hagi 20.10.2021 (I kd, tl 3–12), kostja esitas sellele vastuse ja omapoolse vastuhagi 27.12.2021 (I kd, 66–70) ning kõrvaldatud puudustega vastuse ja vastuhagi uuesti 10.01.2022 (I kd, 80–81, 83– 87). Seejärel esitas hageja 10.02.2022 vastuse kostja vastuhagile ja kostja vastuväidetele kohtueelsete õigusabikulude kohta. Samas menetlusdokumendis palus hageja lahendada asja kirjalikus menetluses (I kd, 126–130). 03.03.2022 vastas kostja veelkord väga lühidalt hageja vastuväidetele (I kd, 141-142). 21.09.2022 määruses märkis maakohus tõepoolest, et pooled on saanud esitada oma seisukohad hagile ja vastuhagile vastamisel ning eraldi tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks ei anta, ning andis tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selliselt rikkunud TsMS § 403 lg 1 nõudeid, kuna asi määrati kirjalikus menetluses lahendamiseks alles pärast seda, kui pooled olid saanud oma väited ja vastuväited esitada, sh oli hageja saanud vastata ka kostja vastusele tema hagile. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõudekirja saatmist kostjale kui kohtueelselt vajalikku õigusabikulu kohtumenetluse vältimiseks pidi tõendama hageja. Hoolimata kostja kohestest vastuväidetest nõudekirja saatmise kohta, ei tõendanud hageja nõudekirja saatmist ka oma 10.02.2022 vastuses kostja vastusele (vt ka eespool käesoleva otsuse p 57).
61.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus varalise kahju täiendava väljamõistmise osas rahuldamata. III
Menetluskulude jaotus maakohtus
62.Maakohus jättis nii hagi kui ka vastuhagiga seotud menetluskulud hageja kanda, kuna kostja nõustus maakohtu menetluses kohtu pakutud kompromissiga, kuid hageja mitte (TsMS § 163 lg 2).
63.Maakohus pakkus pooltele kompromissi kahel korral.
63.1.30.03.2022 pakkus kohus kompromissina, et kumbki pool teisele nõudeid ei esita, kulud kannab kumbki ise ja kummalgi on õigus taotleda riigilõivu tagastamist (I kd, tl 143–144). Kostja oli kohtu pakutud kompromissiga nõus (I kd, tl 147), kuid hageja mitte (I kd, tl 148– 149).
63.2.16.05.2022 tegi maakohus uue ettepaneku, mille kohaselt võiks asja lahendada kompromissiga selliselt, et 1) poolte mittevaralise kahju nõuded tasaarvestatakse; 2) kostja tasub hagejale kohtuväliste ja kohtus tekkinud menetluskulude katteks 320 eurot ning 3) kummalgi poolel on õigus taotleda tagasi pool riigilõivust (I kd, tl 150–151). Kostja oli nõus ka kohtu pakutud uue ettepanekuga (I kd, tl 153). Hageja esitas vastuse asemel kohtuniku taandamise avalduse (I kd, tl 155–157). Sisuliselt keeldus hageja seega kohtu pakutud kompromissist.
64.Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude jaotuse vaidlustanud ning leiab, et TsMS § 163 lg 2 kohaldamine oli väär kahel põhjusel – esiteks rahuldati tema hagi tervikuna, kuid TsMS § 163 lg 2 on kohaldatav ainult hagi osalise rahuldamise korral, ning teiseks on kostja vastuhagi rahuldatud ebaõigesti.
65.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja väited alust maakohtu otsuse muutmiseks.
2-21-16453
65.1.Esiteks on väär hageja väide, et tema hagi on rahuldatud täies ulatuses. Hageja varalise kahju nõue jäi suuremas osas rahuldamata ning on rahuldatud sarnases ulatuses, nagu oli maakohtu menetluses kompromissina pakutud. Kuigi TsMS § 163 lg-s 2 on nimetatud poole pakutud kompromissi, siis selle sätte kommentaarides on leitud, et „kompromissettepanekuks kommenteeritava sätte tähenduses tuleks samuti pidada § 4 lg 4 teise lause alusel tehtud kohtupoolset kompromissettepanekut. Puudub mõistlik põhjus mitte järgida lg 2 eesmärke olukorras, kus üks pool nõustus kohtu ettepanekuga ja teine mitte ning asjas tehtav sisuline lahend on kohtu koostatud ettepanekuga piisavalt sarnane“ (V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 163, p 3.4 d).
65.2.Väär on ka hageja teine väide, et vastuhagi on rahuldatud ebaõigesti. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust vastuhagi rahuldamise osas.
66.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis on maakohus õigesti mõistnud hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu 300 eurot. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ringkonnakohtus
67.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, 173 lg 1).
68.Kostja on 23.05.2023 ja 26.03.2023 kohtule esitatud seisukohtades välja toonud, et tema ringkonnakohtus kantud menetluskuluks on Hugo OÜ-le tasutud õigusabikulu 3,32 tunni eest, tunnihinnaga 80 eurot, st kokku 265,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei ole tekkinud apellatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid, kuna kostja lepingulise esindaja olemasolu ei ole toimikust nähtav ega kohtu poolt kontrollitav.
69.Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtule ja muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (nt RKTKo 28.10.2010, 3-2-1-85-10, p 14) ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt RKTKm 23.11.2011, 3-2-1-112-11, p 17). Selleks, et lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 alusel teiselt poolelt välja mõista, peab kohtul asja materjalide põhjal tekkima veendumus, et kulude väljamõistmist taotlev isik on esinenud menetluses lepingulise esindaja kaudu ja kohustatud poolele oli mõistlikult ettenähtav, et kui tal tekib kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud, kuulub nende koosseisu ka esindaja õigusabikulu (vt nt TlnRnKm 19.05.2015, 2-11-61222, p 48; TlnRnKo 30.09.2015, 2-14-56977; TlnRnKm 24.11.2021, 2-19-3657, p 20). Käesoleval juhul toimiku materjal sellise veendumuse tekkimist ei toeta, kuna kõik kostja menetlusdokumendid, sh vastuse apellatsioonkaebusele, on allkirjastanud ja esitanud kostja ise ning kostja ei ole kordagi viidanud lepingulise esindaja olemasolule. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja taotluse õigusabikulude hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.