nende Hageja RK Autor OÜ (registrikood 16625989), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Kostja Kivifix OÜ (registrikood 16622169), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Asja läbivaatamine
1. aprill 2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi ja mõista Kivifix OÜ-lt välja RK Autor OÜ kasuks võlg 20 500 eurot 56 senti, kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4612 eurot 43 senti ja edasiulatuva viivis põhivõlalt 20 500 eurolt 56 sendilt alates 2. oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Jätta menetluskulud Kivifix OÜ kanda.
3.Mõista Kivifix OÜ-lt välja RK Autor OÜ kasuks menetluskulud 6860 eurot.
Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Kivifix OÜ-l tasuda RK Autor OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagastada kohtuotsuse jõustumisel RK Autor OÜ-le tasutud tagatis 1830 eurot RK Autor OÜ arveldusarvele nr EE384204278626750902
6.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.RK Autor OÜ (hageja) esitas 14. augustil 2024 Tartu Maakohtule hagi Kivifix OÜ (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 500 eurot 56 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1988 eurot 13 senti ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. augustist 2024 kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2023. aasta juunis töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama Tallinnas Vanasadama alal lagunenud katendi taastamise tööd ning kostja kohustus teostatud töö eest tasuma hagejale tasu 33 230 eurot 40 senti. Töö peamiseks tellijaks oli AS Tallinna Sadam (tellija), kes sõlmis töövõtulepingu kostjaga, kes omakorda sõlmis töövõtulepingu hagejaga. Hageja on kokkulepitud töö teostanud, töö tellijale üle andnud ning tellija on kostjale töö eest täies ulatuses tasunud. Hageja väljastas kostjale tehtud töö eest arve nr 21/10-2023, mis on tasumata. Kostja on enne arve väljastamist tasunud tööde katteks 12 729 eurot 84 senti, seega tasumata on 20 500 eurot 56 senti (33 230,40 - 12 729,84), mille osas on kostjale esitatud ka arve. Kuivõrd kostjal tekkis maksuvõlg ning kostjal puudus registrisse kantav vara, esitas hageja
22.detsembril 2023 kostja vastu pankrotiavalduse, mida menetleti tsiviilasjana nr 2-23-18056. Kohus leidis pankrotimenetluses, et tulenevalt kostja vastuväidetest ei saa hageja nõuet piisavalt selgeks lugeda ning asi tuleb lahendada hagimenetluses. Siiski tuvastati pankrotimenetluses, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, hageja on töid teostanud ning tööd on tellijale üle antud ja tellija on kostjale töö eest täies ulatuses tasunud. Pooled on eri meelt selles, millises ulatuses on hageja lagunenud katendi taastamise töid teinud ning kas kostja omab hageja vastu eraldiseisvast õigussuhtest tulenevat nõuet, mida kostja saaks kasutada haginõude tasaarvestamiseks või mitte. Töövõtulepingu sõlmimiseks vajalikke tahteavaldusi vahetasid pooled e-kirja teel ja tegudega. Kostja edastas hagejale 12. juunil 2023 e-kirja, milles palus hagejalt hinnapakkumist lagunenud katendi maksumuse kohta. E-kirjale oli lisatud loetelu soovitud töödest. Tööde loetelu on identne nende töödega, mis tellija poolt hiljem vastu võeti. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kostja soovis hagejalt hinnapakkumist kõikide tööde tegemiseks ettevalmistusest lõpukoristuseni. Hageja tegi kostjale 19. juunil 2023 e-kirja teel hinnapakkumise. Kuna kostjale hinnapakkumine sobis, asus hageja tööle. Kostja nõustumust hageja hinnapakkumisega kirjalikult fikseeritud ei ole, kuid arvestades poolte edasist käitumist, ehituspäevikutes märgitut ning töö üleandmise akte, on ilmne, et hageja asus töid teostama ning tööd anti ka üle, millest saab järeldada kostja aktsepti andmist tegudega. Kostja väited, justkui oleks kokku lepitud vaid osade tööde teostamises, on väärad, tõendamata ning vastuolus tõenditega. Mitte ükski tõend ei kinnita, et poolte kokkuleppe sisuks oli ainult osade tööde teostamises kokkuleppimine. Asjaolu, et hageja on kõik hinnapakkumises loetletud tööd faktiliselt teostanud, tõendavad teostatud tööde aktid, millega võlgnik andis valminud tööd tellijale üle. Kõik aktid on allkirjastatud hageja, kostja ja tellija poolt. Igale aktile on lisatud ka pildid teostatud töödest. Eeltoodust nähtuvalt on hageja, kostja ja tellija ühiselt oma digiallkirjaga kinnitanud, et töid teostas alltöövõtjana hageja ning kõik tööd on teostatud. Kostja väide, et hageja pidi töid teostama ainult 11 502 euro 17 sendi ulatuses on tõendamata. Kostja pole selgitanud, milliseid töid pidi hageja tema hinnangul tegema või milliseid töid
hageja tegi. Kostja on hagejale tasunud summa 12 729 eurot 84 senti. Puudub igasugune loogiline ja eluliselt usutav põhjendus, miks oleks kostja pidanud hagejale maksma rohkem, kui hageja väidetavalt töid teostanud on. Kuna lepingu sõlmimine kogu mahus on tõendatud, peab kostja edaspidi tõendama, et lepingu maht ei hõlmanud tervet objekti või on seda vähendatud. Hageja selgitab, et fail, milles on kogusummaks märgitud 11 502 eurot 17 senti, on mõeldud hageja ettevõttesiseseks kasutamiseks ning kajastab hageja tehtud projektiga seotud kulutusi. Tegemist ei ole tehtud tööde aktiga. Summa koosneb hageja poolt tehtud maksetest, mitte teostatud töödest. Põhjus, miks hageja dokumendi ka kostjale edastas, seisnes tabelis sisalduvas töötajate tööaja arvestuses. Hageja kasutas tööde teostamisel kolme töötajat, kes olid objektile toodud kostjat esindanud T. T. poolt. Kuna nimetatud töötajad teostasid töid, mis olid lepingu järgi hageja teostada, soovis hageja töötajate töötunnid kostjaga kooskõlastada ja seejärel need kostjale edastatavast aktist maha arvestada. Aktist nr 001 nähtub, et hageja on eelmainitud mahaarvamise ka teinud. Kostja on esitanud ka väite, et ta omab vastunõuet hageja suhtes, mida saab kasutada tasaarvestuseks. Selline väide on väär ning tõendamata. Kuna hagejakostja nõuet ei tunnista ning kostja pole nõuet tõendanud, siis ei saa seda kasutada ka tasaarvestuse teostamiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole kõik tööd teostatud hageja poolt, vaid osad tööd on teostatud kostja poolt. Hageja ja kostja poolt teostatud tööd on ühiselt tellijale üle antud. Kostja sõnul on hagejale tasutud summa 12 729 eurot 84 senti ning ligikaudu selles ulatuses on hageja objektil töid ka teinud. Hageja juhatuse liige on saatnud kostjale 22. oktoobril 2023 tööde aruande, mille kohaselt on hageja töötasu nõue kokku 11 502 eurot 17 senti. Eeltoodust tulenevalt on kostja hinnangul hagejale tasutud ligikaudu 1200 eurot rohkem, kui oleks pidanud. Seejärel on hageja 25. oktoobril 2023 esitanud arve 20 500 eurole 56 sendile, mis ei vasta saadetud tööde aruandele. Hageja on viidanud, et arve kujuneb vastavalt aktile 001. Kostja ei ole kunagi akti 001 näinud. Hagiavalduses ei kirjeldata, kuidas on kujunenud tasunõue summas 20 500 eurot 56 senti. Puuduvad tõendid, et pooltel oleks kokkuleppe sellises summas tööde teostamiseks või et hageja oleks selle summa ulatuses töid üle andnud. Hageja ei saa lähtuda aktidest, millega anti tööd kostja poolt üle tellijale, kuna hageja ei ole nende aktide pooleks. Hageja pidi tegema objektist vaid osa töid, ülejäänud tööd tegi kostja ise koos oma töömeestega. Kostja tööosa oli tunduvalt suurem kui hageja tööosa. Kostja lisab, et kostja on hagejale osutanud kokkuleppeliselt teenust xx asuvas eramus. Eelmainitud objektil läbi viidud tööde tasu osas on kostja esitanud hagejale tasunõude summas 22 658 eurot 40 senti, mida hageja keeldub tasumast. Kostja selgitab, et juhul, kui kohus peaks lugema hageja nõude põhjendatuks, siis tasaarvestab kostja oma tasunõude xx objekti pinnalt. Tasaarvestuse tagajärjel ei ole hagejal enam nõuet kostja vastu ja hageja kohustub kostjale tasuma veel 2157 eurot 84 senti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus loeb asja materjalide põhjal tuvastatuks alljärgnevad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:
hageja ja kostja sõlmisid 2023. a juunis suulise töövõtulepingu. Hageja teostas kostja tellimisel Tallinnas Vanasadama alal lagunenud katendi taastamise töid. Töö
peamiseks tellijaks oli AS Tallinna Sadam, kes sõlmis töövõtulepingu kostjaga, kes omakorda sõlmis töövõtulepingu hagejaga; tööd on tehtud ja AS Tallinna Sadam on tööd vastu võtnud; kostja on tasunud hagejale tehtud tööde eest 12 729 eurot 84 senti, mille hageja on võlasummast maha arvestanud; hageja saatis kostjale 25. oktoobril 2023. a arve nr 21/10-2023 summas 20 500 eurot 56 senti (dtl 34) tehtud tööde eest tasumiseks.
5.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, tuginedes sellele, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt RKTKo 28.11.2008, 3-2-1-80-08, p 17). Pelgalt arve koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on selle kättesaamist kinnitanud (vt RKTKo 17.06.2015, 3-2-1-72-15, p 10; 07.11. 2005, 3-2-1-100-05, p-d 14–15).
6.Praegusel juhul ei vaidle kostja vastu sellele, et hageja ja kostja sõlmisid suuliselt töövõtulepingu 2023. a juunis lagunenud katendi taastamise tööde tegemiseks asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänav. Pooled vaidlevad selle üle, et millises mahus pidi hageja töid tegema. Kostja väidab, et hageja pidi tegema üksnes osa töid ning ülejäänud osa töödest tegi kostja ise. Kostja väitel pidi hageja tegema töid maksimaalselt 12 729 euro 84 sendi ulatuses. Hageja väidab seevastu, et pooled leppisid 2023. a juunis kokku, et hageja teostab kõik 19. juuni 2023. a hinnapakkumises toodud tööd ning hageja on kõik tööd ka teostanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on tasunud hagejale 12 729 eurot 84 senti tehtud tööde eest, mille tasumist on hageja oma nõude esitamisel arvestanud. Hageja on esitanud 12. juuni 2023. a e-kirja, milles T. T. on küsinud hinnapakkumist lagunenud katendi taastamise maksumuse kohta (dtl 44) (asukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänav, manuses töömahuloend (loetletud on tööd ettevalmistusest lõpukoristuseni), uus projektilahendus ja lagunenud katendi pildid). Hageja koostas hinnapakkumise ja saatis kostjale Laeva tänava lagunenud katendi pakkumuse maksumuse tabeli (dtl 31, edaspidi ka 19. juuni 2023. a hinnapakkumine), mille kohaselt on tööde maksumus kokku 32 357 eurot (käibemaksuta). E-kirjast ja hinnapakkumisest ei nähtu, et kostja oleks küsinud hinnapakkumist üksnes osade tööde tegemiseks. 12. juuni 2023. a e-kirjas küsis kostja hinnapakkumist kõikide lagunenud katendi tööde tegemiseks, st ettevalmistusest kuni lõpukoristuseni ning hageja koostas ka hinnapakkumise kõikide tööde tegemiseks. Hageja on esitanud tehtud tööde tõendamiseks 15. septembri 2023. a kaetud tööde akti nr LT001 (dtl 11), milles on märgitud, et töövõtjaks on Kivifix OÜ, alltöövõtjaks RK Autor OÜ ja tellijaks Tallinna Sadam AS. Akti kohaselt on ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks esitatud järgmised tööd: killustikualus (töid alustati 13. september 2023 ja lõpetati 15. september 2023). Aktile on lisatud pildid tööde tegemisest (dtl 14 jj); 22. septembri 2023. a kaetud tööde akti nr
LT-002
(dtl 17), mille kohaselt paigaldati armatuurvõrk, u-rangid ja tapivardad (töid teostati 21. – 22. september 2023), lisatud on pildid tehtud töödest: 23. septembri 2023. a kaetud tööde akti
nr LT – 003 (dtl 24) , mille kohaselt valati betoonplaat (töid teostati 21. – 22. september 2023, lisatud pildid. Kaetud tööde aktid nr 001-LT, nr 002-LT ja nr 003-LT on digitaalselt allkirjastatud Q.C (sel ajal olnud kostja juhatuse liige), X.Y (hageja juhatuse liige) ja A. K. (AS Tallinna Sadama infrastruktuuri osakonna peaspetsialist) poolt. Esitatud on ka 2. oktoobri 2023. a Kivifix OÜ ehitustööde päevikud (dtl 56 jj), milles on ära toodud kuupäevaliselt teostatud tööd, alltöövõtjaks märgitud hageja. Näiteks ehitustööde päeviku nr 020/38-2023 (dtl 78) kohaselt betoneeriti 23. septembril 2023 betoonplaati, milline tegevus on kajastatud ka 23. septembri 2023. a kaetud tööde aktis nr LT – 003 (dtl 24). Esitatud on ehitise vastuvõtu akt nr 7 19. oktoobrist 2023 (dtl 32), mille kohaselt on vastuvõtukomisjonile esitatud vastuvõtmiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxx tn sõidutee katendi vahetamine. Akti on allkirjastanud AS-i Tallinna Sadam esindajad ehk peatellija on Vanasadama alal lagunenud katendi taastamise tööd vastu võtnud. Kohus leiab, et hageja on eelpooltoodud tõenditega tõendanud ja veenvalt põhistanud, et pooled sõlmisid 2023. a juunis suulise töövõtulepingu 19. juuni 2023. a hinnapakkumises toodud tööde tegemiseks. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud tööd on teostatud, st peatellija AS Tallinna Sadam on tööd vastu võtnud.
7.Kostja väide, et hageja pidi teostama töid üksnes maksimaalselt 12 729 euro 84 sendi ulatuses ja ülejäänud tööd teostas kostja ise, on kohtu hinnangul tõendamata. Kostja väitis 1. aprilli 2025. a kohtuistungil, et hageja teostatud tööd on fikseeritud 22. oktoobri 2023. a ülevaates, ülejäänud tööd teostas kostja ise. Kostja esitatud exceli tabelist (dtl 139) nähtub, millised summad on tasutud kolmandatele isikutele (tarnijad, ehituspoed jms). Kohus ei loe esitatud Exceli tabelist välja, et kostja on ise mingis ulatuses töid teostanud ja mis tööd need täpsemalt on. Kohtu hinnangul ei ole tegemist teostatud tööde nimekirjaga. Siinjuures on hageja selgitanud, et saatis kostjale eelnimetatud tabeli 22. oktoobril 2023. a ekirjaga põhjusel, et hageja kasutas tööde teostamisel kolme töötajat, kes olid objektile toodud kostjat esindanud T. T. poolt, et arvestada maha nende töötajate töötasud. Tabeli saatmise eesmärk oli hageja väitel kooskõlastada kostjaga mahaarvamisi. Kohus palus kostjal istungil (dtl 191) tuua välja, millised tööd konkreetselt teostas hageja ja millised tööd tegi kostja ning esitada selle kohta vastavad tõendid, kuid kostja kohtu määratud tähtajaks seisukohti ega tõendeid ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt RKTKo 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 18 ja RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 17). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13). Kui kostja esitab väite, et hageja ei teostanud töid täies mahus, vaid osa töödest tegi ta ise, siis on kostjal kohustus oma väidet tõendada. Kostja ei ole kohtu hinnangul põhistanud ega tõendanud, et osa 19. juuni 2023. a hinnapakkumises toodud töödest tegi kostja ise.
8.Hageja leiab, et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks VÕS § 638 kohaselt. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastu võtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 18). Seega
peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja (RKTKo 06.03.2019, 2-17-15317, p 13.1.) Hageja on saatnud kostjale 25. oktoobril 2023. a e-kirja (dtl 169), milles hageja saadab kostjale teostatud tööde akti nr 001 ja arve tööde eest tasumiseks, millele T. T. on vastanud
27.oktoobril 2023 (dtl 170) märkides, et akt on tema arvates segane ja neil peab olema aega akt üle vaadata. Samuti on hageja esitanud 21. novembri 2023. a kirja kostjale (dtl 37), milles on antud kostjale täiendav tähtaeg tööde vastuvõtmiseks (akti nr 001 allkirjastamiseks ja arve nr 21/10-2033 tasumiseks kuni 24. novembrini 2023). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hageja on enda poolt tööd teostanud ja soovinud tehtud tööd kostjale üle anda, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Kostjal oli sisuliselt alates 25. oktoobrist 2023 võimalus tööd vastu võtta, kuid kostja ei ole seda siiani teinud. Hageja on kohtu hinnangul tõendanud, et hageja on suulise töövõtulepingu järgse töö valmis teinud, kuid kostja ei ole töid vastu võtnud ka hageja antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Siinjuures on lõpptellija AS Tallinna Sadam tööd vastuvõtuaktiga vastu võtnud. Asjaolule, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, võib viidata ka tõik, et lõpptellija on tööd vastu võtnud (RKTK 21.06.2018, 2-16-5851, p 24). Kohus leiab, et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks VÕS § 638 kohaselt.
9.Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kohus märgib, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid või mõjuvat põhjust töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Kostja ei ole tuginenud lepingurikkumisele (nt tööde lepingutingimustele mittevastavusele) ega kasutanud hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit. Kohus leiab, et hageja tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks ning kostja on kohustatud maksma hagejale arve nr 21/10-2023 alusel nõutava tasu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlg 20 500 eurot 56 senti.
10.Kohus leiab, et kostja tingimuslik tasaarvestusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tasaarvestusavalduses palutakse juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama, tasaarvestada hageja nõue kostja 5. veebruari 2025. a menetlusdokumendis (dtl 135) esitatud tasaarvestusavaldusega. Kostja väitel on ta teostanud hagejale kokkuleppeliselt teenust xx asuvas eramus (maakivist soklimüüri ladumised jmt) kokku summas 22 658 eurot 40 senti. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu väites, et nõue on tõendamata. Kohus selgitas 1. aprilli 2025. a kohtuistungil kostjale, et kostja peab oma tasaarvestusavalduses toodud nõuet tõendama ja põhistama. Kohus määras kostjale tähtaja nõude tõendamiseks, kuid kostja ei kasutanud seda võimalust. Tasaarvestuse eeldusena peab pool, kes soovib tasaarvestust teha, esitama kohtule asjaolud ja tõendid, millest saaks järeldada, et tal on nõue, mida ta saaks tasaarvestada. Kuna kostja ei ole tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid kohtu ette toonud, ei saa tasaarvestuse avaldust rahuldada. Kostja esitas oma tasaarvestusavalduses üldsõnalise väite, et kostja on teostanud hagejale kokkuleppeliselt teenust xx asuvas eramus. Kostja on esitanud kohtule e-kirjad (dtl 13), milles kostja saadab hagejale e-kirja tunnitööde arve osas (objekt xx) ja arve nr 23037 (dtl 149) ning arve nr 23039 (dtl 150), mis on adresseeritud hagejale ning mille järgi on hagejal kohustus tasuda kostjale kokku 22 658 eurot 40 senti. Üksnes arve koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust. Kostja ei ole selgitanud, kes ja milles täpsemalt
kokku lepiti, mis leping oli poolte vahel sõlmitud ja millises tasus oli kokku lepitud, kas nimetatud tööd on tehtud ja vastu võetud. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid ei tõenda kostja nõude olemasolu, mistõttu tuleb kostja tasaarvestusavaldus jätta rahuldamata.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 1988 eurot 13 senti ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14. augustist 2024 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja on toonud välja sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse (dtl 94), mille kohaselt on viivis alates 26. oktoobrist 2023 kuni 13. augustini 2024 põhivõlalt 20 500 eurolt 56 sendilt 2027 eurot 76 senti. Hageja palub mõista viivise välja selle perioodi eest summas 1988 eurot 13 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Viivis alates
14.augustist 2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 1. oktoobrini 2025 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on 2624 eurot 30 senti. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 4612 eurot 43 senti (1988,13 + 2624,30). Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4612 eurot 43 senti ja edasiulatuv viivis põhivõlalt 20 500 eurolt 56 sendilt alates 2. oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 8070 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulud 6810 eurot (34,05 tundi hinnaga 200 eurot tund (käibemaksuta)). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ega vaielnud vastu ka hageja menetluskulude suurusele. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (1260 eurot). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta). Vandeadvokaatide tunnihinna kohta ei ole ametlikku statistikat tehtud, mistõttu saab kohus lähtuda senises kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnihindadest. Riigikohus on näiteks eelmisel aastal pidanud vandeadvokaadi puhul põhjendatud tunnitasuks 295 eurot (ilma käibemaksuta; vt nt RKTKo 28.05.2024, 2-18-8743, p 16). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu kooskõlas kohtupraktikaga ning mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud täies ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 34,05 tundi (dtl 212 jj). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Hinnates ja analüüsides õigustoimingutele kulunud aega,
kohtule esitatud menetlusdokumentide arvu, sisu ja mahtu ning asja keerukust, sh seda, et asjas toimus üks kohtuistung ning menetlusosalised ei esitanud menetluses palju seisukohti ja menetlusdokumente, leiab kohus, et põhjendatud ja mõistlik ajakulu kokku tehtud toimingutele on 28 tundi. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 6860 eurot (1260 + 5600 (28 x 200), käibemaksuta), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
14.Hageja on palunud tagastada temale kostja menetluskulude katteks tasutud tagatise 1830 eurot RK Autor OÜ arveldusarvele nr EE384204278626750902. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale kohtuotsuse jõustumisel TsMS 195 lg-te 1 ja 2 1 alusel tasutud tagatise 1830 eurot hageja taotletud arveldusarvele.