MTÜ HIKINGESTONIA hagi E U vastu 700 euro tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks E U vastuhagi MTÜ HIKINGESTONIA vastu 700 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 700 eurot Vastuhagi hind 700 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja MTÜ HIKINGESTONIA (registrikood 80561793), seaduslik esindaja Andrus Emerson Kostja E U (isikukood xxx), vandeadvokaat Indrek Veso
Asja läbivaatamise viis
lepinguline
esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata MTÜ HIKINGESTONIA hagi E U vastu 700 euro tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks.
2.Rahuldada E U vastuhagi MTÜ HIKINGESTONIA vastu.
3.Välja mõista MTÜ-lt HIKINGESTONIA E U kasuks 700 eurot.
4.Jätta hagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud MTÜ HIKINGESTONIA kanda. Jätta vastuhagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud MTÜ HIKINGESTONIA kanda. Välja mõista MTÜ-lt HIKINGESTONIA E U kasuks menetluskulud 1223 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.11.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.MTÜ HIKINGESTONIA (hageja) esitas 13.08.2019 Harju Maakohtule hagi E U (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada, et tal puudub kohustus tasuda kostjale 700 eurot Tarbijavaidluste komisjoni (TVK) 09.07.2020 otsuse alusel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kohustas TVK 09.07.2020 otsusega hagejat tagastama kostjale 700 eurot ärajäänud reisi eest. TVK tugines otsuse tegemisel järgmistele asjaoludele. Kostja registreeris ennast 20.09.2019 hageja poolt reklaamitud reisile Iraani seiklus- ja mägimatk ning puhkus Kaspia mere ääres. Reis pidi toimuma 20.05–30.05.2020. Kostja maksis reisitasu kokku 1400 eurot. 18.03.2020 teavitas hageja kostjat reisi edasilükkamisest aasta võrra. Kostja sellega ei nõustunud ning soovis reisitasu tagastamist. Hageja tagastas kostjale 700 eurot ja keeldus ülejäänud tasu tagastamisest. TVK leidis otsuses, et pooled sõlmisid pakettreisilepingu, millest kostja taganes. Seetõttu pidi hageja kostjale ka teise osa reisitasust, st 700 eurot, tagastama. Hageja leidis, et TVK otsus on ebaõige. Vaidlusalust reisi ei korraldanud hageja, vaid hageja juhatuse liige Andrus Emerson füüsilise isikuna. Seda kinnitab muuhulgas see, et kostja maksis reisitasu A. Emersoni pangakontole ja raha tagastamine toimus tema kontolt. Asjaolu, et viimane on hageja juhatuse liige ja et ta suhtles kostjaga hageja e-posti aadressi alt, ei tõenda, et hageja oli reisi korraldajaks. Kostja teadis, et reisi korraldajaks oli A. Emerson. Kuna viimane ei kvalifitseeru kauplejaks tarbijakaitseseaduse (TKS) tähenduses, ei olnud TVK-l õigust vaidlusalust otsust teha. Hageja asus seisukohale, et isegi juhul, kui poolte vahel oli õigussuhe, siis ei kvalifitseeru hageja reisiettevõtjaks turismiseaduse (TurS) tähenduses, mistõttu ei ole hageja rikkunud märgitud seaduse sätteid. Ka seetõttu ei saanud TVK kostja nõuet rahuldada.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmis ta pakettreisilepingu hagejaga. Kostja maksis reisi eest kokku 1400 eurot. Seoses reise ärajäämisega taganes kostja lepingust. Hageja tagastas kostjale poole reisitasust summas 700 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka teise osa tasust, st 700 euro tagastamist.
3.Kostja esitas 28.08.2020 Harju Maakohtule vastuhagi hageja vastu 700 euro väljamõistmiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuhagis esitatud põhjenduste kohaselt registreeris kostja 20.08.2019 ennast hageja poolt reklaamitud seiklus- ja mägimatka reisile Iraani. Reis pidi toimuma 20.05–30.05.2020. Kostja maksis reisi eest kokku 1400 eurot. Kostja leidis, et ta sõlmis lepingu hagejaga ja tegemist oli pakettreisilepinguga. Hageja reklaamis reisi enda Facebooki lehel, kust kostja vastava teabe leidis. Reisi korraldamist hageja poolt kinnitab reisi põhjalik tutvustus ja poolte kirjavahetus, kus hageja pakkus välja maksevariandid. Hageja tegelebki erinevate reiside korraldamisega. Kostja ei sõlminud lepingut A. Emersoniga. Viimane oli hageja juhatuse liikme ja reisi korraldajana
vastutav reisi läbiviimise eest. Asjaolu, et hageja maksis reisitasu A. Emersoni pangakontole ei muuda seda, et kostja sõlmis reisilepingu hagejaga. 18.03.2020 avaldas hageja, et reis lükkub edasi koroona pandeemia tõttu. Kostja palus samal päeval hagejal reisitasu tagastada. Sellega taganes kostja lepingust. Hageja tagastas kostjale ainult 700 eurot. Hageja peab kostjale ka ülejäänud reisitasu tagastama, mistõttu palus kostja hagejalt 700 eurot välja mõista.
4.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei olnud hageja reisi korraldajaks. Asjaolu, et hageja on mõne matka korraldanud, ei anna alust asuda seisukohale, et vaidlusaluse reisi korraldajaks oli hageja. Reisi korraldas A. Emerson. Asjaolust, et vaidlusaluse reisi kohta avaldati info hageja Facebooki lehel ei järeldu, et hageja korraldas reisi. Hageja väitel on väär kostja väide, et pooled sõlmisid pakettreisilepingu. Hageja ei ole reisiettevõtja TurS tähenduses, vaid matkaklubi ja vabaühendus. Seetõttu, kui kostjal oleks hagejaga õigussuhe olnud, ei ole hageja seadust rikkunud ja kostja nõuet ei oleks võimalik pakettreisilepingust taganemise tõttu rahuldada. Kuigi pakkumised on hageja Facebooki lehel nähtavad kõigile, on need suunatud üksnes hageja kui matkaklubi ja vabaühenduse liikmetele. Hageja korraldatavatest matkadest saavad osa võtta hageja kui matkaklubi liikmed. Hageja ei paku ega müü pakettreise. Hageja tegutseb mittekasumlikul eesmärgil ja hageja tegevus on suunatud oma liikmetele. Hageja tegevus ei ole suunatud tulu teenimisele. Kohtu põhjendused
5.Esmalt lahendab kohus kostja vastuhagi (A) ja seejärel hageja poolt esitatud hagiavalduse (B). Vastuhagi rahuldamisel on hagi rahuldamine välistatud. Lõpetuseks jaotab kohus menetluskulud ja määrab need rahaliselt kindlaks. A
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas leping Iraani seiklus- ja mägimatka korraldamiseks oli sõlmitud hageja ja kostja vahel või kostja ja A. Emersoni vahel. Kui leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, siis on pooled erineval seisukohal selles osas, kas see vastab pakettreisilepingu tunnustele, sh kas hageja on reisikorraldaja.
7.Kohus on selgitanud pooltele tõendamiskoormist 04.08.2021 korraldustes (tl 62-63).
8.Esmalt võtab kohus seisukoha, kelle vahel oli sõlmitud leping seiklus- ja mägimatka reisi korraldamiseks. Esitatud andmete alusel asub kohus seisukohale, et leping tuleb lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
8.1.Esitatud andmete alusel tuvastab kohus, et hageja on mittetulundusühingust eraõiguslik juriidiline isik. Juridiiline isik kui õiguslik abstraktioon tegutseb füüsiliste isikute kaudu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 31 ja 34, mittetulundusühingu seaduse (MTÜS) §-d 18, 26, 27). Hageja Facebooki lehel oli avaldatud kuulutus Iraani seiklus- ja mägimatka kohta, mis pidi toimuma 18.05–28.05.2020 (tl 27). Kostja esitas hageja poolt koostatud pikema reisikirjelduse, kus tuuakse välja reisi tingimused (st reisi algus ja lõpp, reisi kava ja maksumus) ning et matkajuhiks on A. Emerson. Kirjelduse viimasel lehel on viited hageja Facebooki lehele, kus on võimalik tutvuda 2016. a toimunud sarnase reisi piltidega ning lehe lõpus on viide hagejale, st #hikingestonia (tl 28–30).
8.2.Kohus leiab, et eelviidatud dokumendid on hinnatavad ettepanekuna teha pakkumus lepingu sõlmimiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 3 tähenduses. Lepingu sisuks on seiklus- ja mägimatka korraldamine. Selleks, et otsustada, kes võis ettepaneku teha, tuleks eelmises lõigus viidatud dokumente tõlgendada TsÜS § 75 lg 2 alusel. Kohus leiab, et mõistlik isik saab viidatud dokumentidest aru selliselt, et ettepaneku tegijaks on hageja. Sellele viitab see, et reisikuulutus oli avaldatud hageja Facebooki lehel ning nii kuulutuses endas (tl 27), kui ka pikemas reisikirjelduses (tl 28–30) sisalduvad viited hagejale. Reisi kirjelduses tuuakse küll esile, et matkajuhiks on A. Emerson, kuid dokumentidest kogumis ei järeldu, et viimane oleks reisi korraldajaks. Dokumentidest nähtub, et A. Emerson on matkajuhiks ja inimeseks, kes tegeleb reisi korraldamisega seotud küsimustega (nt viisade saamine, reisipiletite broneerimine jne). See on ka arusaadav, sest hageja kui juriidiline isik saab tegutseda füüsilis(t) isiku(te) vahendusel. Dokumentide alusel ei saa mõistliku isiku arusaama järgi tuletada, et A. Emerson on teinud ettepaneku pakkumuse esitamiseks.
8.3.Asjaolu, et pakkumuse esitamise ettepaneku tegijaks tuleb pidada hagejat, kinnitab ka pooltevaheline kirjavahetus perioodil oktoober 2019–märts 2020, kus A. Emerson on saatnud kostjale e-kirju hageja e-posti aadressilt [email protected] ning iga kirja lõpus on viide hageja veebilehele ja suur hageja logo (tl 31–40). Kirjavahetuse järgi saab mõistlikult järeldada, et A. Emerson on pidanud kostjaga kirjavahetust üksnes hageja esindajana ja kirjavahetuse sisuks oli vaidlusaluse reisiga seotud asjaolude – näiteks reisigrupi täitumine, tasu maksmine, viisaga seotud küsimused – arutamine. Asjaolu, et vaidlusaluse reisi korraldajaks oli hageja kinnitab A. Emersoni 25.03.2020 e-kiri, kus märgitakse järgmist: „HikingEstonial on tulemas sel aastal Norra, Rootsi, Soome, Ibiza, Mallorca ja Kilimandzaro matkad ning 2021 on väj ahõogatud Laos, Gröönimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tenerife jne kuhu saab oma osalustasu ringi tõsta kui Iraan 2021 ei sobi“ (tl 39-40). Märgitud kirjast järeldub, et hageja korraldab erinevaid reise, mistõttu on usutav, et ka vaidlusaluse reisi korraldajaks oli hageja.
8.4.Eeltoodut järeldust ei lükka ümber hageja esitatud L P 20.08.2019 e-kiri, kus märgitakse, et kostja soovib A. Emersoniga Iraani seiklusreis-matkale tulla (tl 9) ning kostja 09.10.2019 e-kiri AS-le Swedbank, kus kostja tõi välja, et reisijuht ja korraldaja on A. Emerson (tl 10). Kirjadest nähtub, et kostja käsitles A. Emersoni isikuna, kes tegeles reisi korraldamisega hageja nimel. Märgitud kirjadest ei saa järeldada seda, et A. Emerson oleks eelmises punktis käsitletud toiminguid teinud hagejast sõltumatu isikuna. Kohus on p-s 8.2 tuvastanud, et A. Emerson on käitunud suhtluses kostjaga hageja esindajana, mistõttu on A. Emersoni käitumine omistatav hagejale. Otsuse p-des 8.2 ja 8.3 käsitletud asjaoludest nähtub, et A. Emerson tegutses hageja esindajana, kes pidi hageja pakutud reisi teostama. Viidatud asjaoludest ei järeldu, et A. Emerson oli vaidlusaluse seiklus- ja mägimatka korraldajaks.
8.5.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja on avaldanud hagejale A. Emersoni isikus soovi reisile minna. Sellega on kostja teinud hagejale pakkumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 tähenduses. Hageja on maksnud 20.02.2020 ja 15.05.2020 reisitasu kokku 1400 eurot (tl 13-14). Tasu maksmine kinnitab seda, et pooled on sõlminud lepingu vaidlusaluse seiklus- ja mägimatka korraldamiseks hageja Facebooki kuulutuses (tl 27) ja pikemas reisikirjelduses (tl 28–30) välja toodud tingimustel. Asjaolu, et hageja maksis raha A. Emersoni pangakontole, ei tee viimast lepingu pooleks. Kohtule esitatud hageja ja kostja oktoober 2019– märts 2020 kirjavahetusest nähtub, et A. Emerson on tegutsenud hageja esindajana (tl 31–40) ning A. Emerson ise tegi 08.10.2019 e-kirjas kostjale ettepaneku maksta reisitasu viimase pangakontole (tl 31).
8.6.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et leping Iraani seiklus- ja mägimatka korraldamiseks oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.
9.Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping vastab pakettreisilepingu tunnustule VÕS § 866 lg 1 tähenduses. Märgitud säte näeb ette, et pakettreisilepinguga kohustub ettevõtja (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees korraldama ühele või mitmele isikule (reisija) pakettreisi turismiseaduse § 7 tähenduses, teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). TurS § 7 lg 1 sätestab, et pakettreis on vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui reisiteenuste kogumi on pannud kokku üks reisikorraldaja, sealhulgas reisija soovil või valikul, enne ühe lepingu sõlmimist kõikide reisiteenuste kohta. TurS § 3 järgi on reisiteenuseks reisijavedu (p 1); majutus, mis ei ole olemuslikult reisijaveo osa või mõeldud elukoha tagamiseks (p 2); muu turismiteenus, mis ei ole olemuslikult käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud teenuse osa (p 4).
9.1.Hageja poolt koostatud reisi tutvustusest nähtub, et reis sisaldas endas bussipileteid Tallinnast Riia lennujaama ja tagasi, lennupileteid Riiast Teherani ja tagasi, transporti, majutust hotellides või kodumajutustes ja sööki Iraanis, vaatamisväärsuste pileteid (tl 28–30). Märgitud teenuste puhul on tegemist reisiteenustega TurS § 3 p-de 1, 2 ja 4 tähenduses. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et viidatud reisiteenuste kogumi on pannud kokku hageja enne lepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja korraldatud matk vastas pakettreisile TurS § 7 lg 1 mõttes.
9.2.Kohtule esitatud seiklus- ja mägimatka kuulutusest hageja Facebooki lehel (tl 27), matka kirjeldusest (tl 28–30) ja pooltevahelisest kirjavahetuses perioodil oktoober 2019–märts 2020 (tl 31–40) nähtub, et hageja pidi viidatud pakettreisi korraldama. Kostja kohustus aga maksma selle eest tasu 1400 eurot, mida ta ka tegi (tl 13-14). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et pooled sõlmisid pakettreisilepingu VÕS § 866 lg 1 alusel.
10.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et pakettreisiregulatsioon praegusel juhul ei kohaldu.
10.1.VÕS § 8661 lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata pakettreisidele ega seotud reisikorraldusteenustele turismiseaduse § 71 tähenduses, mis kestavad vähem kui 24 tundi, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad öist majutust. Sama sätte lg 2 järgi ei kohaldada käesolevas peatükis sätestatut juhul, kui isik pakub pakettreise või hõlbustab seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele. Sama sätte lg 3 näeb ette, et käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata pakettreisilepingutele ega seotud reisikorraldusteenuste lepingutele, mis on sõlmitud üldlepingu alusel, millega korraldatakse ärireise ettevõtja ja teise füüsilise või juriidilise isiku vahel, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses.
10.2.TurS § 1 lg 2 sätestab, et käesolevat seadust ei kohaldata, kui pakettreise pakutakse või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustatakse vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele. Sama sätte lg 3 järgi ei kohaldata käesolevat seadust pakettreisilepingute ega seotud reisikorraldusteenuste lepingute suhtes, mis on sõlmitud üldlepingu alusel, millega ettevõtja korraldab ärireise teisele majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule. Sama sätte lg 4 näeb ette, et käesolevat seadust ei kohaldata pakettreiside ega seotud reisikorraldusteenuste suhtes, mis kestavad vähem kui 24 tundi, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad öist majutust.
10.3.Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et praegusel juhul esineksid VÕS § 8661 lg-tes 1 ja 3 ning TurS § 1 lg-tes 3 ja 4 sätestatud välistused.
10.4.Hageja ei ole tõendanud ka seda, et praegusel juhul esineksid VÕS § 8661 lg-s 2 ja TurS § 1 lg-s 2 sätestatud välistused. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et täidetud peavad olema üheaegselt kõik kolm eelnimetatud tingimust. /.../ Reiside korraldamine peab toimuma vahetevahel üksikjuhtudena. Regulaarselt ja sagedamini toimuvad reisikorraldused peaksid /.../ hõlmatud olema ning seda ka siis, kui neist ei taotleta tulu ning pakkumine toimub piiratud arvule reisijatele. /.../ Mittekasumliku eesmärgi hindamisel ei pea lähtuma isiku juriidilisest vormist – MTÜ, SA vms –, vaid konkreetsest tegevuse iseloomust (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn, 2020, lk 396).
10.4.1.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja ei paku pakettreise juhuti, vaid korraldab reise regulaarselt. A. Emerson saatis kostjale 25.03.2020 e-kirja, kus märgitakse järgmist: „HikingEstonial on tulemas sel aastal Norra, Rootsi, Soome, Ibiza, Mallorca ja Kilimandzaro matkad ning 2021 on väj ahõogatud Laos, Gröönimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tenerife jne kuhu saab oma osalustasu ringi tõsta kui Iraan 2021 ei sobi“ (tl 39-40). Kostja on esitanud hageja Facebooki konto väljavõtte, mille järgi korraldas hageja suvel 2020 reisi Lapimaale (tl 44). Kostja on esitanud 18.06.2020 ajaleheartikli, kus A. Emerson hageja asutajana avaldas järgmist: „Pärast pooleteisekuulist vaikust läheb nüüd päris hästi – 2+2 reeglit järgides toimuvad Hiking Estonia matkad mitu korda nädalas“ (tl 57-58). Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et hageja ei korralda reise vahetevahel üksikjuhtudena, vaid tegeleb sellega regulaarselt.
10.4.2.Hageja ei ole tõendanud, et ta pakub reise mittekasumlikul eesmärgil. Kohtule esitatud vaidlusaluse seiklus- ja matkareisi kirjeldusest nähtub, et selle maksumus oli 1400 eurot. Esitatud asjaolude alusel ei saa väita, et märgitud summa oli mõeldud reisiga seotud otseste kulude katteks ja et hageja ei taotlenud reisi korraldamisega enesele tulu teenimist viidatud tasu teatud ulatuses. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja poolt esitatud 18.06.2020 ajaleheartiklis tõi A. Emerson välja järgmist: „Hiking Estonia matkad toimuvad mitu korda nädalas ja osa suviseid matku on juba välja müüdud“ (tl 57-58). Sellest nähtub, et hageja müüb matkasid, mis kinnitab seda, et hageja tegevus on suunatud muuhulgas tulu teenimisele.
10.4.3.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja pakub reise avalikkusele. Kuulutus vaidlusaluse reisi kohta oli avaldatud hageja Facebooki lehel (tl 27–30). Hageja ei ole tõendanud, et tema Facebooki lehele pääseb üksnes piiratud arv isikuid, näiteks ainult matkaklubi liikmed. Kohtule esitatud vaidlusaluse reisi kuulutusest ei järeldu, et see oleks olnud suunatud kindlale sihtgrupile. Kuulutusest nähtub pigem see, et selle adressaadiks oli avalikkus, st laiem ring isikuid ja muuhulgas need, kes ei ole hageja kui matkaklubi liikmed.
10.5.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamata on VÕS § 8661 lg-s 2 ja TurS § 1 lg-s 2 sätestatud välistused.
11.Hageja esitas väite, et ta ei ole reisiettevõtja TurS § 5 lg 1 tähenduses. Märgitud säte näeb ette, et reisiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb pakettreiside ja seotud reiskorraldusteenustega seonduva majandus- või kutsetegevuse eesmärgil kas reisikorraldajana, reisivahendajana või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana.
11.1.Õiguskirjanduses tuuakse välja, et reisikorraldaja mõiste on suhteliselt lai. Hoolimata sellest, et VÕS § 866 lg 1 ja TurS § 5 lg 1 kasutavad mõistet „ettevõtja“, on pakettreisilepingu sätete kohaldamise mõttes reisikorraldajaks iga isik, kes on tasu eest kohustunud teise isiku ees osutama reisiteenuste kogumi. Sätete kohaldamine ei eelda seega, et reisikorraldaja tegutseks reisi korraldades oma majandus- või kutsetegevuses. Peatüki kohaldamise seisukohalt ei ole tähtsust sellel, kas reisiteenuse pakkuja on ettevõtjaks äriseadustiku (ÄS) § 1 tähenduses. Siiski on reisikorraldaja ilmselt enamasti hõlmatud VÕS § 1 lg-s 6 sisalduva ettevõtja definitsiooniga (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn, 2020, lk 402).
11.2.Eeltoodust nähtub, et hageja õiguslik vorm – mittetulundusühing – ei välista hageja lugemist reisikorraldajaks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja pakub reise regulaarselt ning ta teeb seda avalikkusele tulu saamise eesmärgil. Kohus on eelnevalt tuvastanud ka seda, et hageja kohustus osutama hagejale vaidlusaluse seiklus- ja mägimatka tasu eest. Viidatud asjaolud kinnitavad, et hageja on ettevõtja VÕS § 1 lg 6 tähenduses. Eeltoodu alusel saab hagejat lugeda reisikorraldajaks/reisiettevõtjaks VÕS § 866 lg 1 ja TurS § 5 lg 1 tähenduses.
12.Hageja avaldas 18.03.2020 e-kirjas, et vaidlusalune reis lükkub aasta võrra edasi (tl 37). Vastuseks hageja kirjale teatas kostja 18.03.2020 e-kirjas, et ta soovib raha tagasi saada (tl 37). Kohus leiab, et kostja 18.03.2020 e-kiri on hinnatav avaldusena pakettreisilepingust taganeda. VÕS § 874 lg 1 sätestab, et enne reisi algust võib reisija lepingust igal ajal taganeda. Sama sätte lg 2 esimene lause järgi kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule, kui reisija taganeb lepingust. Hageja on tagastanud kostjale poole reisitasust. Kostjal on õigus nõuda hagejalt ülejäänud reisitasu 700 eurot tagastamist VÕS § 874 lg 2 esimese lause ja VÕS § 189 lg 1 esimese lause alusel. Kohus rahuldab kostja vastuhagi ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 700 eurot. B
13.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled sõlmisid pakettreisilepingu, millest kostja on kehtivalt taganenud, mistõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt reisitasu 700 eurot tagastamist. See välistab hageja poolt esitatud hagi rahuldamise. Kohus jätab hagi rahuldamata. C
14.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb hagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohus rahuldab vastuhagi, mistõttu tuleb vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
15.Kostja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust 125 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 1098 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
16.Kohus leiab, et kostja poolt tasutud riigilõiv 125 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
17.Kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja tasumäär põhjendatud.
18.Kostjale osutati õigusabi vastavalt 5,5 tunni (tl 67) ja 1,75 tunni (tl 68) ulatuses. Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisele kulunud aeg on põhjendatud ja ei ole ülepaisutatud. Kostja poolt esitatud menetlusdokumendid sisaldavad sisulist õiguslikku analüüsi ja dokumentidele on lisatud tõendid. Kohus määrab kostja lepingulise esindaja kulude suuruseks 1098 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
19.Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 1223 eurot (125 eurot + 1098 eurot). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja hüvitise menetluskulude katteks 1223 eurot.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.