22.november 2021 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-21-2711
Tsiviilasi
Aktsiaselts Eesti Raudtee hagi osaühing DUO AUTO vastu kahju 21036.14 eurot ja viivise 1122.56 eurot nõudes. 22 158.70 eurot.
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts Eesti Raudtee, reg.kood 11575838, asukoht Telliskivi 60/2 ,Tallinn, Harju maakond, e-post [email protected] , volitatud esindaja Maarja Radziwill, e-post [email protected] Kostja : Osaühing DUO AUTO, reg.kood 10765525, asukoht Tehnika tn.5, Paikuse alev, Pärnu linn ,Pärnu maakond, e-post [email protected] , lep.esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal, e-post [email protected]
Menetluse viis
06.10.2021 kohtu korraldav eelistung ja edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Eesti Raudtee hagi Osaühing DUO AUTO vastu. 2.Välja mõista osaühing DUO AUTO ́lt aktsiaselts Eesti Raudtee kasuks kahju summas 21 036.14 (kakskümmend üks tuhat kolmkümmend kuus eurot ja neliteist senti) eurot ja viivis 1122.56 (üks tuhat ükssada kakskümmend kaks eurot ja viiskümmend kuus senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Osaühing DUO AUTO kanda. Välja mõista Osaühing DUO AUTO ́lt AS Eesti Raudtee kasuks kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud s.o. riigilõiv summas 900 (üheksasada) eurot. Lk 1 / 8
2-21-2711 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt 20.02.2018.a toimus Keila-Vasalemma jaamavahel asuval Kulna III kategooria reguleerimata raudteeülesõidukohal AS Eesti Liinirongid Stadler Flirt elektrirongi ja poolhaagisega veoauto kokkupõrge. Poolhaagisega veok Scania R-500 (registrimärgiga xxxxxxxxxxxx) sõitis suure kiirusega raudteeülesõidukohal reisirongile teed andmata elektrirongi esiossa, mille tagajärjel sai kahjustada AS Eesti Raudteele (edaspidi hageja) kuuluv rööbastee, raudteeülesõidukoha kate ning tähispostid. Juhtumiga seoses algatati õnnetuse põhjustanud Duo Auto OÜ (edaspidi kostja) töötaja A.B. suhtes väärteoasi nr 2302,18,001483, milles 08.08.2018.a tehtud otsusega karistati A.B.’it Liiklusseaduse § 223 lg 1, § 224 lg 2 ja § 232 järgi juhindudes KarS § 56 lõikest 1 juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis hagejale kahju summas 45 921,99 eurot , millest kindlustus on hüvitanud kokku 24 885,85 eurot ning 21 036,14 eurot on tänaseni hüvitamata. Hageja on pöördunud kostja poole kahju hüvitamise nõudega, millele kostja on vastu vaielnud, väites, et ei vastuta kahju tekitamise eest, kuna tal puudus võimalus kontrollida õnnetuse põhjustanud töötaja terviseseisundit ning tal puudus kontroll enda töötaja käitumise üle. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ning on sunnitud vaidluse lahendamiseks pöörduma kohtusse. VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 5-le on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1054 lg 2 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Hagejale on tekkinud kahju kostja töötaja õigusvastase tegevuse tagajärjel, kes täitis kahju tekitamise ajal tööülesandeid ning kasutas tööülesannete täitmisel kostja sõidukit. Kostja töötaja süül põhjustatud avarii tagajärjel on hagejale tekkinud varaline kahju summas 45 921,99 eurot, millest kindlustus on hagejale hüvitanud 24 885,85 eurot. Kindlustussummat ületav hagejale tekkinud kahju on seega 21 036,14 eurot (45 921,99 - 24 885,85). Riigikohus on enda otsuses nr 3-2-1-150-15 punktis 15 leidnud, olukorras kus töötajast vedurijuht põhjustas vedurite kokkupõrke, on tööandja käitumine omistatav töötajale, kuna kokkupõrget ei oleks toimunud, kui vedurijuht ja tööandja ei oleks olnud töösuhtes (töötaja, olles alkoholijoobes, väljus öösel väljaspool sõidugraafikut elektrirongiga jaamast ja sõitis valele rajale, põrgates kokku vastuliikunud rongiga). TsÜS § 132 lg 1 alusel vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Kuna nii kostja kui tema autojuht vastutavad hagejale kahju tekitamise eest samal alusel, siis vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1 ja 2). Riigikohus on märkinud (RKKKo, 1-17-6824, p 18), et VÕS § 137 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kui mitu isikut vastutavad samal alusel või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt, kusjuures nende isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse Lk 2 / 8
2-21-2711 laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Vastavalt TLS § 56 lõikele 1 kõrvaldab tööandja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes töötaja selleks päevaks (vahetuseks) töölt ning tööandja on kohustatud töölt kõrvaldama ka alkoholi, narkootiliste või toksiliste ainete või arstimite jääknähtudega, samuti arstimite mõju all oleva töötaja, kui töö nõuab erilist täpsust, on seotud suurema ohu allika valdamisega või selle vahetus läheduses töötamisega. Samuti on tööandja kohustatud mainitud juhtudel töötajat tööle mitte lubama ning on käesoleval juhul jätnud täitmata enda käibekohustuse, mille täitmine oleks õigushüve kahjustamise ära hoidnud. Seega käesoleval juhul asjakohased kostja väited, et ta ei vastuta selle eest, et tema alkoholijoobes töötajal oli ligipääs töövahenditele. Hagejal kui kannatanul on õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt, sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes VÕS § 137 lg 2 järgi, nagu on varasemalt kinnitanud ka riigikohus (RKTKo, 3-2-1-116, p 44). Käesoleval juhul pöörab hageja enda nõude kostja vastu. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu 02.11.2016 lahendis nr 3-2-1-101-26 on kolleegium punktis nr 18 märkinud, et varasema praktika kohaselt põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; Riigikohtu 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). Käesoleval juhul ei oleks kahju tekkinud, kui kostja töötaja ei oleks joobes olekus avariid põhjustanud. Kui kohus peaks leidma, et kostja ei vastuta kahju tekitamise eest VÕS § 1043 alusel, esitab hageja kahju hüvitamise nõude alternatiivselt VÕS § 1057 alusel, mille kohaselt vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest mootorsõiduki otsene valdaja. Autot õnnetuse ajal juhtinud isik ei saanud olla sõiduki otseseks valdajaks, kuna kostjaga töölepingulises või muus taolises suhtes oleva isikuna oli ta AÕS § 33 lg 3 mõttes valduse teenija. AÕS § 33 lg 3 kohaselt ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Seega vastutab VÕS § 1057 tähenduses kahju tekitamise eest kostja, sest oli nimetatud sätte mõistes sõiduki vastutava kasutajana ja autojuhi tööandajana sõiduki otseseks valdajaks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejale kuuluv raudtee sai rongi ja veoauto kokkupõrke tagajärjel kahjustada, mistõttu reguleerib kahju hüvitamist VÕS § 132. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Seetõttu lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 21 036,14 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja andis enda viimases kirjas nõude tasumiseks tähtaja 20.06.2020. Seega arvestab hageja kahju hüvitise summalt viivist alates maksetähtajale järgnevast kuupäevast 21.06.2020 kuni hagi esitamise kuupäevani 19.02.2021 vastavalt seadusjärgsele määrale, milleks on 8% aastas järgnevalt: 21 036,14 x 244 x 8% (aastas) = 1 122,56 eurot.
Lk 3 / 8
2-21-2711 Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1 122,56 eurot. Hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile
2.Kostja kirjalikus vastuses leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hagi kirjeldavas osas käsitletakse kostja töötaja A.B. tegevust antud liiklusõnnetuse tekitamisel, kuid arusaamatutel põhjustel esitatakse nõue tema tööandja vastu. Lähtuvalt ohutusjuurdluse aruandest põhjustas antud õnnetuse inimlik eksimus ja avarii tekkimises olid süüdi ka valitsenud ilmastikuolud ja ei ole õige kogu vastutust panna autojuhile. Kuigi meditsiiniliselt tuvastati autojuhil küll alkoholijoove, ei saa tõsikindlalt tuvastada, et vaid selle tõttu avarii toimus. Vastavalt VÕS § 1057 vastutab kahju tekitamise eest mootorsõiduki otsene valdaja ehk autojuht. Seega ei saa kahju tekitamises vastutama panna tema tööandjat ehk kostjat, kes vastutaks kahju tekitamise eest vaid juhul, kui tal oleks olnud kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Seega vabaneb kostja vastutusest VÕS § 1054 lg.3 alusel. Seadus analoogiat kohaldades võib väita, et seadusandja on liikluskindlustuse seadust muutes piiranud tööandja regressvastutust ( § 54 ) vaid juhtudele, mil on rikutud töö ja puhkeaja nõudeid ja välistades tööandja regressvastutuse autojuhi poolt joobes kahju tekitamise eest. Sellega andnud ka juhise, et sellistel juhtudel ei vastuta tööandja ka kolmandatele isikutel autojuhi poolt tekitatud kahju eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik 3.Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jääb hagi juurde Kostja on enda vastuses
esitanud vastuväite, mille kohaselt töötaja tegevuse tagajärjel tekkinud liiklusõnnetuse puhul on arusaamatu nõude esitamine tööandja vastu. Samuti on kostja viidanud ohutusjuurdluse aruandele Lisa 1, mille kohaselt kostja väitel põhjustas õnnetuse inimlik eksimus ja avarii tekkimises olid süüdi ka valitsenud ilmastikuolud ning et kuigi autojuhil tuvastati alkoholijoove, ei saa tõsikindlalt tuvastada, et vaid selle tõttu toimus avarii. Kostja esitatud argumendid on vastuolulised ja ei tugine faktidel. Kostja poolt viidatud ohutusjuurdluse aruande punktis 6 on selgelt kirjas, et „õnnetuse otseseks põhjuseks on inimlik eksimus, kus meditsiiniliselt kindlaks tehtud joobeseisundis autojuht ei suutnud tähelepanu õigeaegselt lähenevale rongile ümber lülitada ning sõitis kokkupõrkesse rongiga.“ Õnnetuse kaudseid põhjuseid nimetatud ei ole ning need ei oma ka antud juhul tähtsust. Kostja töötaja süü avarii põhjustamisel on juba tuvastatud väärteo menetluses, mille peale kostja töötaja ka kaebuse esitas, kuid mis Harju Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-18-4344 rahuldamata jäeti. Nagu hageja juba enda hagiavalduses on selgitanud, siis olukorras, kus töötaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tööülesannete täitmisel ja tööandja vahendeid kasutades on tekkinud kahju, vastutavad töötaja ja tööandja kahju tekitamise eest solidaarselt, mis tähendab, et kahju kannatanu valib ise kelle vastu ta enda kahjunõude suunab. Kostja on enda vastuses esitanud vastuväite, mille kohaselt vastavalt VÕS § 1057 vastutab kahju tekitamise eest mootorsõiduki otsene valdaja ehk autojuht ning seega ei saa kahju tekitamises vastutama panna tema tööandjat ehk kostjat, kes vastutaks kahju tekitamise eest vaid juhul, kui tal oleks olnud kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Hageja on hagiavalduses juba selgitanud, et VÕS § 1057 mõistes on käesoleval juhul mootorsõiduki otseseks valdajaks mitte autojuht kes oli vastavalt AÕS § 33 lõikele 3 valduse teenija, vaid autojuhi tööandja ja mootorsõiduki omanik ehk kostja. Lisaks VÕS § 1054 lg 1 kohaselt kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või Lk 4 / 8
2-21-2711 kutsetegevusega. Käesoleval juhul on tõendatud ja selles osas puudub vaidlus, et kostja töötaja põhjustas avarii tööülesandeid täites ning töövahendeid kasutades. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.06.10.2021 kohtu korraldaval eelistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 06.10.2021 kohtu korraldaval eelistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus poolte nõusolekul jätkas asjas kirjaliku menetlusega , andis tähtajad täienduste ja täiendavate tõendite esitamiseks , vastamise tähtaja, määras eelmenetluse lõpptähtaja ja kohtuotsuse tegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 5.Kohus kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas kogutud kõigi tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.20.02.2018 toimus Harju maakonnas , Kulna- Vasalemma tee l raudteeületuskohal õnnetus , kus A.B.`i poolt juhitud veoauto ja elektrirong põrkasid kokku. 11.07.2018 koostatud väärteoprotokolli AB1545353 kohaselt juhtis A.B. 20.02.2018 mootorsõidukit Scania R-500 koos haagisega CF- 200 Kulna – Vasalemma teel. A.B. juhtides mootorsõidukit tõkkepuuta ja foorita ülesõidukohale lähenedes ei olnud tähelepanelik ega sõitnud sellise kiirusega , et tal oleks võimalik sujuvalt seisma jääda ja veenduda, et ei lähene raudteesõidukit ning sõitis ette vasakult lähenenud rongile, mis sõitis tema juhitud sõidukile küljelt otsa. Põhjustades LS nõuete rikkumisega liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju Swedbank AS-le , OÜ-le Duo Auto, AS-le Eesti Liinirongid ning põhjustades kerged terviserikked füüsilistele isikutele. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,95 mg/g. A.B. rikkus sellega LS § 59 lg.1,3; § 69 lg.3. 6.1 LS § 59 lg.1 järgi raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohas. Lg.2 järgi lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-is 60 loetletud juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees. Lg.3 järgi tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale tohib juht sõita alles siis , kui ta on veendunud, et ei lähene raudteesõidukit. LS § 69 lg.3 järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. 6.2 Otsusega väärteoasjas 2302,18,001483 LS § 223 lg.1, § 232 ja § 224 lg.2 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste eest määrati A.B. ́ile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks. A.B. kaebas väärteosasja otsuse 2302, 18,001483 /08.08.2018 edasi kohtusse, kuid tema kaebus jäeti Harju Maakohtu otsusega 4-18-4344/ 08.01.2019 rahuldamata (tl.65- 71). Otsus jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusega 29.04.2019 (tl.77). Seega on tõendatud, et raudteeületuskohal toimunud liiklusõnnetuse põhjustas Aleksander Balandin.
7.Õnnetuse toimumise ja väärtegude toimepanemise ajal töötas A.B. kostja OÜ DUO AUTO autojuhina (tl. 87-88). A.B. juhtis Swedbank Liising AS poolt OÜ Duo Auto kasutusse antud veoautot Scania R500, reg.märgiga xxxxxxxxxxxx koos OÜ Duo Auto haagisega Kraker CF -200 reg.märgiga 348GT. Haagis oli laaditud 22-24 tonni turbaga. A.B. Lk 5 / 8
2-21-2711 täitis õnnetuse toimumise ajal tööülesandeid ( Õnnetusjuhtumi Kulna raudteeületuskohal 20.02.2018 ohutusjuurdluse aruanne tl.26- 60). Ka kostja esindaja eelistungil kinnitas, et kahju tekitamise ajal töötaja A.B. täitis tööülesandeid (tl.84).
8.VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi v. vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 p.5 ja 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi v. sellega sarnase õiguse v. valduse rikkumisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse (VÕS § -d 1043 ja 1045), kahju tekkimise põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg.4). Kostja vabaneb vastutusest kui ta tõendab , et ta ei ole kahju tekkimises süüdi (VÕS § 1050 lg.1). 8.1 Kostja töötaja poolt kohtumääruse p.6 nimetatud Liiklusseaduse rikkumiste tagajärjel tekkis kahju AS Eesti Raudteele kokku summas 45 921.99 eurot. Kahju seisneb raudtee kahjustamises (materjalid) ja selle kordategemise töödes (töölised, masinad, mehhanismide, tööriistade ja autode kulu, tellitud tööd, teenused) ja pinnasereostuse likvideerimine (tl. 5-6). Seega kostja töötaja tööülesannete täitmisel rikkudes LS § 59 lg.1,3; § 69 lg.3 põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada kolmanda isiku s.o. AS Eesti Raudtee vara. Kahju tekitamine hagejale on õigusvastane VÕS § 1045 p.de 5 ja 7 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et tema töötaja ei tekitanud kahju õigusvastaselt ega olnud kahju tekitamises süüdi. 8.2 Kahju suurust kostja ei vaidlustanud. Kindlustusandjate ERGO Insurance SE ja AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali poolt on hagejale hüvitatud kahju summas 22 963.86 eurot ja 1921.99 eurot s.o. kokku 24 885.85 eurot (tl. 78-80, 89-91). Hageja kahjunõue kostja vastu on kindlustusandjate poolt hüvitamata jäetud osa s.o. 45 921.99 – 24 885.85 = 21 036.14 eurot.
9.TsÜS § 132 lg.1 järgi isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- v. kutsetegevusega. VÕS § 1054 lg.1 järgi kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus – või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. 9.1 Kostja väited , et kahju tekitamises vastutab autojuht ja kahju tekitamises ei saa vastutama panna tööandjat, ei ole põhjendatud ega õiged. Kostja vastutab oma töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest TsÜS § 132 lg.1 alusel nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest ning õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg.1 alusel nagu enda tekitatud kahju eest. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-190-14 p. 11. Tööandja vastutust oma töötaja poolt tööülesannete täitmisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest reguleerib VÕS § 1054 lg.1. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-48-06 p. 13. A.B. ́i käitumine on omistatav kostjale, kuna õnnetust ei oleks toimunud, kui A.B. ei oleks töötanud Osaühingus DUO AUTO ja olnud tööülesannete täitmisel. A.B. ja tema tööandja vastutavad kahju eest solidaarselt. VÕS § 137 lg.1 järgi kui mitu isikut vastutavad samal v. erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
Lk 6 / 8
2-21-2711 9.2 Kostja väitel tööandja vastutab kahju tekkimise eest vaid juhul , kui tal oleks olnud kontroll kahju tekitanud käitumise üle. Kostja vabaneb vastutusest VÕS § 1054 lg.3 alusel. Seaduse analoogiat kohaldades on seadusandja LKS muutes piiranud tööandja regressvastutust (§ 54) vaid juhtudele, mil on rikutud töö ja puhkeaja nõudeid, välistades tööandja regressvastutuse autojuhi poolt joobes kahju tekitamise eest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et VÕS § 1054 lg.1 on kohaldatav eelkõige töötajate suhtes, kellel on neid oma majandustegevuses kasutatava isikuga püsiv lepinguline suhe. VÕS § 1054 lg.3 kohaselt kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati v. kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Kohus leiab, et VÕS § 1054 lg.3 kohaldub eelkõige juhul , kui täidetakse ühekordset käsundit v. töövõtulepingut, mille täitjat ei kasutata püsivalt oma majandus- ja kutsetegevuses. A.B. töötab kostja juures alaliselt töölepingu alusel alates 2012 aastast ja seega antud juhul VÕS § 1054 lg.3 kohaldumisele ei kuulu. Samuti ei kuulu antud juhul kohaldamisele Liikluskindlustuse seadus. LKS § 54 sätestab kindlustusandja regressnõuet, millega antud juhul tegemist ei ole.
12.VÕS § 127 lg.1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta ei oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja töötaja ei oleks tööülesannete täitmisel LS sätteid rikkunud ei oleks ka õnnetust juhtunud ja hagejale kahju tekkinud. Arvestades eeltoodut on hageja kahjunõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 21 036.14 eurot.
13.VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg.1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 14.Hageja on esitanud kahjunõudelt viivise nõude perioodi 21.06.2020 kuni hagi esitamiseni 19.02.2021 eest kokku summas 1122.56 eurot s.o. viivis seadusjärgses määras. Hageja on esitanud kostjale kohtuväliselt kahju hüvitamise nõude ja palunud kahju hüvitada hiljemalt 20.06.2020 ( tl.7). Kostja esitas 19.06.2020 vastuse , milles kahju ei tunnistanud (tl.9). Kostja ei ole viivise summale ega viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega viivisenõue alates 20.06.2020 – hagi esitamiseni 19.02.2021 s.o. 244 päeva eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis 1122.56 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 122 lg. 1 järgi tsiviilasja hind on hagihind. TsMS § 122 lg.2 järgi hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 järgi tsiviilasja hinna arvutamisel võetakse aluseks hagi v. muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 133 lg.1 järgi hagihind Lk 7 / 8
2-21-2711 arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 134 lg.1 järgi hagihinda arvestades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on antud asjas hagihind kokku põhivõlg 21 036.14 eurot+ viivis 1122.56 eurot = 22 158.70 eurot.
16.TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja osaühing DUO AUTO kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 900 eurot, mis on hagi esitamisel vajalik ja vältimatu kulu ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik
Tln RKK 12.01.2022 määruse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Osaühing DUO AUTO 22. detsembri 2021. a apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22. novembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-2711 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Osaühing DUO AUTO kanda. Aktsiaseltsil Eesti Raudtee ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Lk 8 / 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.