Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-2711
Kohtuasi
Aktsiaselts Eesti Raudtee hagi Osaühing DUO AUTO vastu kahju 21 036.14 euro ja viivise 1122.56 euro hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing DUO AUTO apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838), esindaja Maarja Radziwill
detsembri
2021.
a
Kostja (apellant) Osaühing DUO AUTO (registrikood 10765525), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing DUO AUTO 22. detsembri 2021. a apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22. novembri 2021. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-2711 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Osaühing DUO AUTO kanda. Aktsiaseltsil Eesti Raudtee ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-21-2711 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Eesti Raudtee (hageja) esitas XX Pärnu Maakohtule Osaühing DUO AUTO (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahju summas 21 036.14 eurot ja viivise 1122.56 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 20. veebruaril 2018. a Keila-Vasalemma jaamade vahel asuval Kulna III kategooria reguleerimata raudteeülesõidukohal AS Eesti Liinirongid Stadler Flirt elektrirongi ja poolhaagisega veoauto kokkupõrge. Poolhaagisega veok Scania R-500 (registrimärgiga XXXXXX) sõitis suure kiirusega raudteeülesõidukohal reisirongile teed andmata elektrirongi esiossa, mille tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv rööbastee, raudteeülesõidukoha kate ning tähispostid. Juhtumiga seoses algatati õnnetuse põhjustanud kostja töötaja X suhtes väärteoasi nr 2302,18,001483, milles 8. augustil 2018. a tehtud otsusega karistati X liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1, § 224 lg 2 ja § 232 järgi juhindudes KarS § 56 lg-st 1 juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis hagejale kahju summas 45 921.99 eurot, millest kindlustus hüvitas kokku 24 885.85 eurot ning 21 036.14 eurot on hüvitamata.
3.Hageja hinnangul on talle tekkinud kahju kostja töötaja õigusvastase tegevuse tagajärjel, kes täitis kahju tekitamise ajal tööülesandeid ning kasutas tööülesannete täitmisel kostja sõidukit. Kostja töötaja süül põhjustatud avarii tagajärjel on hagejale tekkinud varaline kahju summas 45 921.99 eurot, millest kindlustus on hagejale hüvitanud 24 885.85 eurot. Kindlustussummat ületav hagejale tekkinud kahju on 21 036.14 eurot. Hagejale tekkis kahju kostja töötaja õigusvastase tegevuse tagajärjel, kes täitis kahju tekitamise ajal tööülesandeid ning kasutas tööülesannete täitmisel kostja sõidukit. Hageja tõi esile, et kostja X tööandjana oli kohustatud töötajat mitte tööle lubama. Selle kohustuse täitmata jätmine oleks ära hoidnud õigushüve kahjustamise. Hageja esitas õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ning VÕS § 1054 alusel kostja kui X tööandja vastu summas 21 036.14 eurot. Alternatiivselt esitas hageja kahju hüvitamise nõude VÕS § 1057alusel, sest kostja oli sõiduki vastutava kasutajana ja autojuhi tööandjana sõiduki otseseks valdajaks. Lisaks esitas kostja vastu põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise summas 1122.56 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Kostja hinnangul käsitleb hagi kostja töötaja tegevust, kuid arusaamatul põhjusel on hagi esitatud kostja kui tööandja vastu. Kostja viitas ohutusjuurdluse aruandele, mille kohaselt põhjustas õnnetuse inimlik eksimus ning avarii tekkimises olid süüdi ka valitsenud ilmastikuolud, mistõttu ei ole õige panna kogu vastutust autojuhile. Ei saa tõsikindlalt tuvastada, et avarii toimus vaid autojuhi joobe tõttu.
6.VÕS § 1057 alusel ei saa vastutada kostja, sest tal ei olnud konrolli kahju tekitanud käitumise üle, mistõttu vabaneb kostja vastutusest VÕS § 1054 lg 3 alusel. Kostja väitis, et seaduse analoogiat kohaldades on seadusandja liikluskindlustuse seadust muutes piiranud tööandja regressvastutust (LKindlS § 54) vaid juhtudele, mil on rikutud töö ja puhkeaja nõudeid ja
2-21-2711 välistades tööandja regressvastutuse autojuhi poolt joobes kahju tekitamise eest. Seega on antud juhis, et sellistel juhtudel ei vastuta tööandja ka kolmandatele isikutel autojuhi poolt tekitatud kahju eest. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 22. novembri 2021. a otsusega hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks kahju summas 21 036.14 eurot ja viivse 1122.56 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud, s.o riigilõivu summas 900 eurot.
8.Maakohtu otsuse kohaselt kostja töötaja poolt LS § 59 lg 1, 3 ja § 69 lg 3 rikkumiste tagajärjel tekkis kahju hagejale kokku summas 45 921.99 eurot. Kahju seisneb raudtee kahjustamises (materjalid), selle kordategemise töödes (töölised, masinad, mehhanismide, tööriistade ja autode kulu, tellitud tööd, teenused) ja pinnasereostuse likvideerimises. Maakohus järeldas, et kostja töötaja rikkus tööülesannete täitmisel LS § 59 lg 1, 3 ja § 69 lg 3 põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada kolmanda isiku, s.o hageja vara. Kahju tekitamine hagejale on õigusvastane VÕS § 1045 p-de 5 ja 7 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et tema töötaja ei tekitanud kahju õigusvastaselt ega olnud kahju tekitamises süüdi. Maakohus tõi esile, et kahju suurust kostja ei vaidlustanud.
9.Maakohus märkis, et kostja väited, et kahju tekitamises vastutab autojuht ja kahju tekitamises ei saa vastutama panna tööandjat, ei ole põhjendatud ega õiged. Maakohus selgitas, et kostja vastutab oma töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest TsÜS § 132 lg 1 alusel nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest ning õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 1 alusel nagu enda tekitatud kahju eest, mida kinnitab ka Riigikohtu kohtupraktika. X käitumine on omistatav kostjale, sest õnnetust ei oleks toimunud, kui X ei oleks töötanud kostja juures ja olnud tööülesannete täitmisel. X ja tema tööandja vastutavad kahju eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt.
10.Maakohus ei nõustunud kostja väidetega seoses vastutusest vabanemisega VÕS § 1054 lg 3 alusel ega ka liikluskindlustuse seaduse analoogia rakendamisega. Maakohus selgitas, et VÕS § 1054 lg 1 on kohaldatav eelkõige töötajate suhtes, kellel on neid oma majandustegevuses kasutatava isikuga püsiv lepinguline suhe. VÕS § 1054 lg 3 kohaldub aga eelkõige juhul, kui täidetakse ühekordset käsundit või töövõtulepingut, mille täitjat ei kasutata püsivalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kuivõrd X töötab kostja juures alaliselt töölepingu alusel alates 2012. a, ei ole VÕS § 1054 lg 3 kohaldatav. Samuti ei kuulu kohaldamisele LKindlS § 54, sest selles on sätestatud kindlustusandja regressnõue, millega antud juhul tegemist ei ole.
11.Maakohus tõi välja tuginedes VÕS § 127 lg-le 1, et kui kostja töötaja ei oleks tööülesannete täitmisel liiklusseaduse sätteid rikkunud, ei oleks ka õnnetust juhtunud ega hagejale kahju tekkinud. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et hageja kahjunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 21 036.14 eurot. Viivisele ega viivise arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud, mistõttu kuulub viivis põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni summas 1122.56 kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 162 lg 1 järgi jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning mõistis hageja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 900 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2-21-2711
13.Kostja leidis, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kostja hinnangul piirneb tööandja vastutus vaid nende tegevuste osas, mille üle on tal võimalik teostada kontrolli. Kuivõrd töötaja asus tööülesandeid täitma Harjumaal, kuid kostja reaalne asukoht on Pärnumaal, ei olnud kostjal võimalik hommikul kontrollida töötaja seisundit, mistõttu vabaneb tööandja vastutusest VÕS § 1054 lg 3 alusel. Kohtu järeldus, et liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui töötaja ei oleks tööandja juures töötanud ei oma põhjuslikku seost õnnetuse toimumise asjaoludega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
15.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
16.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hageja saab VÕS § 1054 alusel nõuda kostjalt kui liiklusõnnetuse põhjustanud X tööandjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja nõue põhjendatud eelkõige seetõttu, et kostja ei saanud enda töötaja seisundit kontrollida, mistõttu vabaneb VÕS § 1054 lg 3 alusel vastutusest, lisaks ei oma põhjuslikku seost õnnetuse toimumisega asjaolu, et töötaja töötas kostja juures. Kostja ei vaidlusta seda, et tema töötaja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv vara ning hagejale tekkis kahju summas 21 036.14 eurot.
17.VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on VÕS § 1043 deliktilisest üldvastutusest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldusteks tegu, kahjulik tagajärg, teo ja kahjuliku tagajärje vaheline seos, õigusvastasus ning süü. Seejuures hageja peab tõendama kostja teo, oma kahju ja põhjusliku seoses teo ja kahju vahel ning õigusvastasuse eeldused. Kostja vabaneb vastutusest, kui tõendab õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või süü puudumist.
18.Maakohus on praegusel juhul tuvastanud, et kostja töötaja rikkus tööülesannete täitmisel LS § 59 lg 1, 3 ja § 69 lg 3, mille tagajärjel põhjustas liiklusõnnetuse, milles sai kahjustada kolmanda isiku, s.o hageja vara. Maakohus järeldas, et kui kostja töötaja ei oleks tööülesannete täitmisel liiklusseaduse sätteid rikkunud, ei oleks ka õnnetust juhtunud ja hagejale kahju tekkinud. Kahju tekitamine hagejale oli õigusvastane VÕS § 1045 p-de 5 ja 7 alusel. Lisaks tuvastas maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema töötaja ei tekitanud kahju õigusvastaselt
2-21-2711 ega olnud kahju tekitamises süüdi. Seega tuvastas maakohus õigesti töötaja vastutuse delikti üldkoosseisu järgi VÕS § 1043 mõttes.
19.Teist isikut oma asjade ajamiseks kasutava isiku deliktilist vastutust õigusvastaste tegude eest, mida tema huvides tegutsev isik on toime pannud seoses oma tööülesannete täitmisega, reguleerib VÕS § 1054. Seejuures sisaldab paragrahv kolme erinevat koosseisu, mis on kohaldatavad erinevatel juhtudel. Tööandja vastutust oma töötaja poolt tööülesannete täitmisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest reguleerib VÕS § 1054 lg 1, mis sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Maakohus tuvastas otsuses, et X käitumine on omistatav kostjale, sest õnnetust ei oleks toimunud, kui X ei oleks töötanud kostja juures ja täitnud tööülesandeid. Seega ilmneb maakohtu otsusest, et X oli kostja töötaja, kes hagejale kahju tekitamise hetkel täitis kostja tööülesandeid, mistõttu vastutab kostja VÕS § 1054 lg 1 alusel hageja ees. Kostja on apellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohtu järeldus selle kohta, et liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui töötaja ei oleks töötanud kostja juures ning täitnud tööülesandeid, on kummaline ega oma põhjuslikku seost õnnetuse toimumise asjaoludega. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on jõudnud nimetatud järelduseni hinnates kostja vastutust töötaja eest VÕS § 1054 lg 1 järgi, põhjusliku seose teo ja kahjuliku tagajärje vahel delikti üldkoosseisu alusel tuvastas maakohus kohtuotsuse punktides 8.1, 8.2 ja 12. Seetõttu ei ole kostja etteheide asjakohane.
20.Mis puudutab kostja vastutusest vabanemist VÕS § 1054 lg 3 alusel, selgitas maakohus kolleegiumi hinnangul kohtuotsuses õigesti, et VÕS § 1054 lg 1 on kohaldatav eelkõige töötajate suhtes, kellel on neid oma majandustegevuses kasutatava isikuga püsiv lepinguline suhe. VÕS § 1054 lg 3 kohaldub aga eelkõige juhul, kui täidetakse ühekordset käsundit või töövõtulepingut, mille täitjat ei kasutata püsivalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et X töötas kostja juures alaliselt töölepingu alusel alates 2012. a. mistõttu ei ole VÕS § 1054 lg 3 kohaldatav. Lisaks märgib kolleegium, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p-st 15 tulenevalt on tööandjal kohustus kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja. Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine, mis on ka töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 2 p-st 6 tulenevalt üks tööandja põhikohustustest. See, millisel viisil tööandja tagab ohutu töökeskkonna ning kontrollib töötajate seisundit olukorras, kus töötaja alustab sõitu Harjumaalt, kuid tööandja on Pärnumaal, on tööandja enda korraldada.
21.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
22.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
23.Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et apellant oleks tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu, ei ole apellandil alust seda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi nõuda.
2-21-2711
24.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.