Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

EDASIKAEBE KORD

1(7)

2-20-116745 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja palub 29. juuni 2020 hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 6335,24 eurot, seisuga 29. juuni 2020 sissenõutavaks muutnud seadusjärgsed viivised perioodi 26. juuni 2020 kuni 29. juuni 2020 eest kokku 5,55 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras 8,00% aastas alates

2-20-116745 Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Edaspidi nõuab hageja viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30. juunist 2020 põhinõudelt 6335,24 eurot kuni selle kohase tasumiseni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub tunnistada hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 29. juunit 2017 summas 5204,54 eurot, on aegunud. Kostja leiab, et käesolevas vaidluses ei kohaldu käsundita asjaajamise regulatsioon ning sellest tulenevalt on kõik nõuded, mis olid tekkinud enne 29. juunit 2017 aegunud. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et poolte vaheline õigussuhe põhineb käsundita asjaajamisel ning et hageja nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja on seisukohal, et kostjale esitatud arvetel soojendatud vee koguse näitude muutumine (kasv) viitab lepingulisele suhtele ega ole kooskõlas käsundita asjaajamise õigusega. Eeltoodut arvestades on kostja seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud ega ka usutavaks teinud käsundita asjaajamise eeldust, ei saa antud vaidluses kohaldada käsundita asjaajamise regulatsiooni. Kuna aga hageja ei ole tõendanud käsundita asjaajamise tuvastamiseks vajalikke asjaolusid, ei kohaldu hageja nõudele ka 10-aastane aegumisetähtaeg. Kostja on seisukohal, et hageja nõue kui tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on kolm aastat, on aegunud. Hagi on kohtule esitatud 29. juunil 2020. Seega on hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 29. juunit 2017, aegunud. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Hageja teatab, et seoses kostja poolt esitatud aegumise vastuväitega hageja täpsustab kohtule 29. juunil 2020 esitatud nõuet. Lähtuvalt asjaolust, et kostja ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (ettevõte kustutatud) oli sõlmitud Elamu hooldusleping, milles muu hulgas käsitleti ka soojusenergiat, kvalifitseerib hageja nõude seadusliku aluse ümber käsunduslepinguks. Nõude perioodiks on jaanuar 2017 kuni mai 2020. Märgitud perioodil on kostjale väljastatud arveid kogusummas 2142,15 eurot. Hageja on seisukohal, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega antud nõude arvestuslik periood algab jaanuaris 2017, kui muutus sissenõutavaks arve nr 27751, arve tasumise tähtaeg 25. jaanuar 2017. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on õigus nõuda võlgnikult viivist. Võttes arvesse, et arvetel märgitud viivisemäär 0,2% ületab maksimaalselt lubatud kolmekordset seadusjärgset määra, arvestab hageja antud juhul viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 8,00% aastas. Nõude täpsustamise seisuga on sissenõutava viivise suurus 358,74 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Edaspidi nõuab hageja viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04. novembrist 2020 põhinõudelt 2142,15 eurot kuni selle kohase tasumiseni. 3(7)

2-20-116745 Hageja palub kohtult rahuldada hagiavaldus täies ulatuses, välja mõista kostjalt hageja kasuks perioodil jaanuar 2017 kuni mai 2020 tekkind põhivõlgnevus 2142,15 eurot, seisuga kuni 03. november 2020 sissenõutavaks muutnud viivised seadusjärgses määras 358,74 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras 8,00% aastas alates 04. novembrist 2020 põhinõudelt 2142,15 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõua kostjalt soojusenergia eest esitatud arvete maksmata jätmisest tekkinud võlgnevuse tasumist. Vaidlust ei ole, et kostja on korteriomandi, asukohaga XXX omanik alates 2001. aastast (dtl 46). Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja leiab, et hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 29. juunit 2017 summas 5204,54 eurot, on aegunud. Kohus nõustub aegumise vastuväitega osaliselt. Kohus järeldab, et hageja nõue tuleneb poolte vahelisest lepingulisest suhtest soojusenergia tarnimiseks kostja korteriomandile. Hageja esitatud arved (dtl 49-160) on koostatud ainult kostja korteriomandi kohta, maksjaks on märgitud kostja isiklikult, arvestused on tehtud köetava pinna kohta 47,80 m2, mis on kostja korteriomandi eriosa pindala. Sooja vee arvestus on tehtud ühe inimese kohta. Arved on koostatud ja esitatud perioodi kohta alates 30. novembrist 2010 kuni 30. aprill 2020. Hageja esitatud Elamu Hoolduslepingust (dtl 216) selgub, et elumajas XXX oli kostja kui korteriomanik sõlminud lepingu Kiviõli Elamuettevõttega hoolduslepingu, mille p 10. nägi ette, et korteriomanik maksab eraldi iga kuu soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest otse soojusenergiaga varustamise teenust osutavale ettevõttele, s.o hagejale. Elumaja XXX haldamiseks oli 2014. aastal moodustatud korteriühistu, mille põhikiri soojusenergia eest tasumise osas teistsugust korda ette ei näinud (andmed korteriühistu loomise kohta ja põhikirjade tekstid on avalikult kättesaadaval äriregistris). Samuti kinnitavad hageja esitatud tabelid soojusenergia arvestuse kohta (dtl 288-297), et hageja on varustanud kortermaja XXX kõiki kortereid soojusenergiaga ja teinud soojusenergia jaotamise ja tasumise kohta arvestust iga korteriomandi kaupa eraldi ning esitanud ka arveid soojusenergia eest vähemalt alates 2016. aastast kuni 2020. aastani. Pooled ise ei vaidle ja nõustuvad, et poolte vahel on lepingulised suhted kostja korteriomandi soojusenergiaga varustamiseks. Kohus järeldab, et poolte vahel on lepingulised suhted kostja korteriomandi soojusenergiaga varustamiseks ning aegumise osas tuleb kohaldamisele tehingust tuleneva nõude aegumise sätted. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Soojusenergia kasutamiseks sõlmitud tähtajatust liitumislepingust tulenevad kohustused on korduvad kohustused. Vastavalt TsÜS § 154 lg 1, korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik arve esitab. Kohus viitab Riigikohtu 12. novembri 2008 lahendile tsiviilasjas 3-2-1-95-08, milles Riigikohus on jõudnud järeldusele, et: „/.../. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest 4(7)

2-20-116745 tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 16. jaanuarist 2003 kuni 24. maini 2003 (tl-d 44-53, viimase arve tasumise tähtpäev oli 12. juuni 2003). Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2003. a lõppemisest. Siinkohal märgib kolleegium, et kohtud ei ole aegumise algusaega korrektselt kindlaks määranud. Mõlemad kohtud on leidnud, et aegumistähtaeg algas 31. detsembril 2003. Tähtaegade alguse ja lõppemise korral on aga oluline ka kellaaeg, seega oleks tulnud otsustes märkida aegumistähtaja algus ja lõppemine ka kellaajaliselt. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31. detsembril 2006 kell 24.00.“.

Kohus tuvastas, et avaldus MKM oli esitatud 28. aprillil 2020, mis peatas aegumise (TsÜS § 160 lg 2 p 3) ning seega on aegunud kõik hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks kuni 31. detsember 2016 (kaasa arvatud), kuna nende nõuete aegumine algas 01. jaanuarist 2017 ja lõppes

2-20-116745 täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ning kooskõlas tsiviilkohtmenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus nõustub hageja esitatud arvestusega viivise osas ja leiab, et kostja on kohustatud VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel maksma hagejale kuni 03. november 2020 sissenõutavaks muutunud viivist kokku 358,74 eurot ning edasiulatuvalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras 8,00% aastas alates 04. novembrist 2020 põhinõudelt 2142,15 eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus arvestab täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses viivisemääras 8,00% aastas põhinõudelt 2142,15 eurot alates 04. novembrist 2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19. novembrini 2021 (kaasa arvatud) kokku 178,74 eurot, kokku moodustab sissenõutav viivis 537,08 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja võlgnevuse 2142,15 eurot ja sissenõutava viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 537,08 eurot, kokku 2679,23 eurot ning edasiulatuva viivise alates 20. novembrist 2021 põhinõudelt 2142,15 eurot kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras 8,00% aastas. Hagi hind TsMS § 123 kohaselt määratakse hagi hind hagi esitamise aja seisuga. Hageja nõudeks vastavalt 26. juuni 2020 hagiavaldusele on välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 6335,24 eurot, seisuga 29. juuni 2020 sissenõutavaks muutnud seadusjärgsed viivised perioodi 26. juuni 2020 kuni 29. juuni 2020 eest 5,55 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras 8,00% aastas alates 30. juunist 2020 põhinõudelt 6335,24 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 ning § 134 lg 1 moodustab hagihind 6847,61 eurot (6335,24+5,55+506,82). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus, et tsiviilasja menetluse käigus hageja vähendas oma nõuet põhinõude osas ligikaudu 66% võrra ning seda pärast kostja poolt aegumise vastuväite esitamist. Kohus jättis Viru Maakohtu 08. juuni 2021 kohtumäärusega hagi osaliselt läbivaatamata, hageja poolt tagasivõetud põhivõlgnevuse 4193,03 euro, periood 01. november 2010 kuni 31. detsember 2016, nõude osas. Sama määrusega jättis kohus tagasivõetud nõude osas menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas vähendatud nõude osas hagi täies ulatuses nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete osas. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda, kuna kostjalt hageja menetluskulude täies ulatuses välja mõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane hageja nõude vähendamise tõttu.

6(7)

2-20-116745 Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ning seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Täitmine Välja mõistetud summad tuleb Y P tasuda Õ V OÜ arveldusarvele nr XXX LHV pangas. Selgituseks märkida: „Y P , tsiviilasi nr 2-20-116745“. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.