K. S. (varasema perenimega K.) hagi T. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1932,26 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K. S. (varasema perenimega K.; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Simona Vissak (epost: [email protected]) Kostja: T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xxxx, xxxxx xxx; e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja T. P.lt K. S. kasuks põhivõlg summas 1754,14 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 28,32 eurot.
3.Välja mõista T. P.lt K. S. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (1 754,14 eurot) alates 20.11.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-20-124589 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.K. S. (varasema perenimega K.) esitas 26.06.2020.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. P.lt 1 700,38 euro saamiseks. Kohus tegi 13.07.2020.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas vastuväite 14.07.2020. Pärnu Maakohtu 03.08.2020.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 24.08.2020 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse saamiseks, mille kohus võttis 25.08.2020 määrusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid K. K. ja T. P. 19.05.2020.a BMW 316 (vin kood XXXXXXXXXXXXXXX) registreerimisnumber xxxxxx, müügilepingu (suulise) K. O. vahendusel, kes on müüja poolt volitatud isikuks (edaspidi volitatud müüja) kõnealuses müügitehingus. Sõiduki soetamismaksumus oli 1350 eurot, mille hageja tasus 19.05.2020 sularahas. Sõiduki müügikuulutus oli avaldatud auto24.ee veebikeskkonnas ning avaldatud info viitas tavapäraseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud sõiduki omadustele. Sõidukil tekkisid 19.05.2020 probleemid, mis puudutasid sõiduki mootori tööd ning käivitumist. Hageja võttis puuduste ilmnemisel koheselt ühendust volitatud müüjaga. Järgmisel päeval (20.05.2020) hageja sõidukit ei kasutanud. Vead ilmnesid taas 21.05.2020 sõiduki kasutamisel. Hageja teavitas volitatud müüjat korduvalt tekkinud takistustest. Kuna sõidukiga edasi sõita ei saanud, tellis hageja puksiiri, mis toimetas sõiduki töökotta, kus vaadati sõiduk üle ning teostati diagnostika. Puudused fikseeriti 21.05.2020.a xxx xxx OÜ-s. Remonditöökojas tuvastati diagnostikat tehes mootoririke (veakoodid 2866, 27BB, 27B8), purunenud tagavedru ning puudused piduriseadmetel. Asjatundja I. H. poolt koostatud raport ja hinnang (edaspidi raport) on lisatud hagiavaldusele. Raportist nähtuvalt tuvastati sõidukil ülevaatamise käigus mitu ohtlikku viga, mistõttu ei läbiks sõiduk asjatundja hinnangul tehnoülevaatust ega tohiks osaleda liikluses.
3.Hageja teavitas 19.05.2020, 21.05.2020, 23.05.2020 ja 24.05.2020 volitatud müüjat sõidukil esinevatest puudustest ning tegi ettepaneku tuvastatud puudused kostjal/volitatud müüjal likvideerida või raha tagastada. Hoolimata hageja poolt korduvalt antud täiendavatele
2-20-124589 tähtaegadele, ei ole puuduseid kõrvaldatud ega näidatud üles mingit valmidust selle tegemiseks tulevikus.
4.Hageja taganes 15.06.2020 lepingust ning nõudis sõiduki eest makstud müügihinna 1350 euro tagastamist koos talle tekitatud kahju hüvitamisega, edastades 15.06.2020 teate ja nõude volitatud müüjale e-posti ja kostjale posti ning 18.06.2020 e-posti teel. Kostja ega volitatud müüja nõudele ei vastanud. Kostja ei ole nõuet täitnud ning hageja nõuab hagiavalduses lisaks müügihinna tagastamisele kostja tegevusest tingitult tekkinud kahju hüvitamist, s.o kokku summas 404,14 eurot, millele lisandub viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 28,32 eurot. Eeltoodust tulenevalt tekkisid hagejal järgmised kulutused, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab: tellitud puksiir, sõiduki diagnostika ning kütusefiltri vahetus summas 95 eurot (koos km). Puudustega sõiduki maanteeametis registreerimisega seotud kulu summas 48 eurot. Kuivõrd ostja oli sunnitud müüjast tulenevatel põhjustel pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole, tekkis hagejal taganemisavalduse ja nõude koostamisega kulu õigusabiteenuse näol summas 150 eurot (koos km). Lisaks tekkis hagejal puudustega auto kindlustamisest kulu summas 6,26 eurot ning sõidukõlbmatule sõidukile kütuse eest 58,38 eurot. Veelgi enam on ostja olnud sunnitud kandma täiendavaid kulusid seoses alternatiivsete transpordivahenditega kokku summas 46,50 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus kokku summas 1782,46 eurot, millest 1754,14 eurot on põhivõlgnevus. Viivis on seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, teine lause) arvestatuna hagiavalduse esitamise hetkest põhinõuetelt 28,32 eurot, millele lisandub viivis kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast seadusjärgses määras arvestatuna põhivõlgnevuselt summas 1754,14 eurot kuni võlgnevata kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul toetuvad hageja nõuded ainult tema isiklikule arvamusele sõiduki seisukorrast ning sõiduki ülevaatust teostanud autoteeninduse töötaja arvamusele mis aga ilmselge ei tohiks olla piisav põhjus esitada hagi iga sõiduki müüja kohta kui ostja seda mingil põhjusel soovib. Kostja leiab, et hageja tõendid ei ole objektiivsed kuna osaliselt esitatud tõendites on tegemist ostja enda isikliku arvamusega ning ainult üks tõend (autoteeninduse arve teostatud tööde kohta) võiks olla teoreetiliselt objektiivne kuid seda juhul kui oleks läbiviidud vastavat toimingud tegemaks kindlaks ajagraafiku mil sõidukil mootoririkke tekkis. Hageja poolne autoteeninduse töötaja väitis oma kirjavahetuses hagejaga et rike ei saanud tekkida üleöö, ning pidi juba pikalt olema ning müüja mingil põhjusel pidi olema sellest teadlik. Kostja on tavaline õpetaja ning ei oma mingeid teadmisi sõidukite remondiga seotud valdkondades. Samuti leiab kostja, et töökoja töötaja arvamus on subjektiivne sest antud hagis ei ole ära toodud kuidas tehti kindlaks, et rike oli enne sõiduki müümist, mis tehniliste vahenditega, mis protseduure järgides. Pole ära toodud ka seda kuidas on võimalik antud juhtumi puhul kindlaks teha ajagraafikut antud rikke kohta. Kostja kasutuse ajal sõidukil antud vigu ei esinenud, probleeme mootori tööga ei olnud.
6.Ostja tegi proovisõidu ning olles rahul sõidukiga oli nõus seda ostma. Ostjale müüdi sõiduk mis müümise hetkel oli juba praktiliselt 20 aastat vana ning läbisõiduga üle 200 000 kilomeetri. Ilmselge et selline sõiduk ei saa olla sama kvaliteediga nagu uus ning võib esineda rikkeid. Hetkel teadaolevat ei ole seadusandlusega kindlaks määratud, kui palju üks kasutatud sõiduk, mis ajavahemikul võib katki minna ja mitu korda ja mis mahus.
7.Uurides avalikest infoallikatest (nt internet) selgus et antud sõidukite mootori rikke võib täiesti päeva pealt endast teada anda. Samuti ei saa aksepteerida need väited mis hageja ära tõi sõiduki tagastamise põhjuseks - Murtud tagumine vedru- tegemist ei ole varjatud defektiga sest kui ostja oleks omal soovil antud sõidukit lasknud kontrollida kuskil pädevas kohas (nt
2-20-124589 tehnoülevaatus või autoteenindus) siis oleks see koheselt välja tulnud, loomulikult juhul kui vedru ei murdunud hiljem, hageja kasutuses. Samuti ka tagumiste pidurite seisukord (et väidetavalt jäävad peale) - viimane punkt ka suure küsimärgi all sest hetkel teadaolevat saab antud probleemi mõõta ning kontrollida ainult vastavat sertifikaati omavas tehnoülevaatuse punktis, kus spetsiaalsel stendil saab mõõta ratta veeretakistust. Sõidukit ju müüdi kasutatuna seisukorras nagu ta on ning keegi ei lubanud et sõiduk on 100% veavaba- seda ta ei saagi olla vaikimisi kuna ta on ikkagi kasutatud. Samuti sellist infot ei kajastatud ka müügikuulutusel. Samuti toob hageja nimekirja puudustest mis avastati sõiduki hilisemal ülevaatusel töökojas ning arvestades sõiduki vanust, läbisõitu ning kõigest 3x punkti rikete kohta mida hageja esitas siis tegemist ikkagi kohe kindlasti sõidukiga, mille kvaliteet ei ole alla keskmise sest oma vanuse ja läbisõidu kohta on tal üllatavalt vähe rikkeid. Samuti toob hageja sõiduki tagastamise põhjuseks asjaolu et vastavalt seadusele ei ole tal võimalik sõidukit kasutada kuna see on rikkis, kuid ostes sõiduk ei olnud rikkis ning ostja sellega ju sõitis ning seda ka mitte ühe päeva- ehk siis väide ei saa olla õige. Sest isegi uue auto puhul ei ole garantiid, et sa teele ei jää mõne rikkega päevapealt. Seadusest tulenevalt ei ole kostjal kohustust anda kasutatud sõidukile müümisel mingit garantiid. Võttes kokku ülalmainitud ei näe kostja absoluutselt mingit seaduslikku alust, miks ta peaks antud sõiduki tagasi võtma ning raha tagastama. Mootori rikke tekkis alles peale sõiduki üleandmist mingi aja möödudes, vedru ja pidurite seisukord (juhul kui tegemist oleks probleemiga enne müüki) oleks võimalik koheselt tuvastada kui sõiduk oleks lastud ülevaadata mõnes pädevas asutuses või „asjatundja” poolt. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Käesoleva asja hind on 1 932,26 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste faktiliste asjaolude üle: • K. K. ja T. P. sõlmisid 19.05.2020 sõiduki BMW 316 (vin kood XXXXXXXXXXXXXXX) registreerimisnumber xxxxxx müügilepingu. • Otsese valduse üleandmisel ei nimetanud kostja esindaja hagejale sõidukil ühtegi puudust. • Hageja taganes 15.06.2020 avaldusega 19.05.2020 müügilepingust põhjusel, et müügilepingu esemel on tuvastatud hulgaliselt varjatud puudusi, mille tagajärjel on sõiduki sihtotstarbeline kasutamine võimatu (tl 13-14). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes sõidukil varjatud puudus, mille eest kostja vastutas ning mille tõttu oli hagejal õigus müügilepingust taganeda ja nõuda kahju hüvitamist. Hagi põhineb asjaolul, et sõidukil tekkisid pärast vaidlusaluse sõiduki valduse saamist 19.05.2020 probleemid, mis puudutasid mootori tööd ning käivitumist. Hageja hinnangul müüs kostja varjatud puudustega sõiduki. Hageja leiab, et ta on
2-20-124589 lepingust kehtivalt taganenud, nõuab kostjalt lepingu lausel saadu tagastamist summas 1350 eurot ja kahjuhüvitist summas 404,14 eurot, ning viidatud summadelt viivise väljamõistmist.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Lepingust taganemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on poolte lepingulist suhet lõpetava kujundusõigusega ning lepingu lõppemiseks piisab tahte väljendamisest (VÕS § 188 lg 1). Lepingust taganemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja taganes 15.06.2020 avaldusega kostjale sõiduki müügilepingust. Pooled ei vaidle ka selle üle, et müügilepingust taganemise avaldus on kostjale või tema esindajale kättetoimetatud, seega on iseenesest täidetud lepingust taganemise formaalne eeldus.
12.VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
13.Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15: „... müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest kolleegiumi arvates tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11, p 19): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ja ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2)“.
14.Selleks, et hinnata kostja vastutust rikkumise eest tuleb välja selgitada, kas müüdud asi vastas lepingutingimustele ning kas kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse osas. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada ka sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-10 p 12). Riigikohus on 15.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-18987 märkinud, et kasutatud
2-20-124589 asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks. Kasutatud sõiduki müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda.
15.Pooled kirjalikku müügilepingut sõiduki sõlminud ei ole. Müügikuulutuses nähtuvalt müüs kostja iseenesest sõidukorras vanemat sõidukit, kuulutusest ei nähtu, et sõidukil võiks esineda selliseid vigu, mis takistaksid sõidukil igapäevaliikluses osaleda. Riigikohus on muuhulgas selgitanud, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 19). Pooled ei ole esile toonud, et nad oleksid kokku leppinud selles, millistele tehnilistele tingimustele sõiduk vastama peab, seega sõiduki müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta ning sõiduk pidi VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele st sõidukit pidi olema võimalik ohutult teeliikluses kasutada ja sõiduk oleks pidanud läbima tehnilise ülevaatuse. VÕS § 77 lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.
16.Kohtule on esitatud xxx xxx OÜ raport, millest selgub, et müügilepingu esemeks oleval sõidukil tuvastati ülejärgmisel päeval pärast müügilepingu sõlmimist mitu ohtliku viga, selline auto ei läbiks tehnoülevaatust ja ei tohiks osaleda liikluses (dtl 44). Töökojas tuvastati järgmised puudused: diagnostikaga veakoodid 2866, 27BB, 27B8, mis viitavad tühikäigul valele hõredusele sisselaske lekke või reguleeritavate klappide valele asendile. Probleemid viitavad ülevaatuse järgi Valvetronicu veale (Valvetronicu mootor oli lahti käinud ning mootori tagaosa paksult hermeetikuga koos). See omakorda tähendab, et kui mootor jääb valesse asendisse, siis ei teki kompressioon ning mootor uputatakse kütust täis ja auto ei käivitu. Lisaks tuvastati ülevaatuse käigus umbes kütusefilter, murdunud tagavedru ning asjaolu, et tagapidurid jäävad peale (viga on seotud ketaste, klotside, pidurisadulaga). Asjatundja andis 22.09.2021 täiendava arvamuse, et sõiduk ei vastanud keskmisele kvaliteedile, kuivõrd sõiduk ei olnud sõidukõlbulik. Puudused olid veermikus, pidurites, turvavarustuses ja mootoritöös. Sõidukiga ei saanud osaleda liikluses, mootor jäi suvalisel hetkel seisma. Veermik ja pidurid olid ohtlikus seisuskorras. Seega on asjatundja arvamusega tõendatud, et vaidlusalune sõiduk ei vastanud keskmisele kvaliteedile, kuivõrd sõidukil esinesid sellised ohtliku rikked, millega sõiduk ei oleks tohtinud osaleda liikluses ega saanuks läbida tehnoülevaatust.
17.Asjatundja arvamusega on ka tõendatud, et puudused esinesid sõidukil juba enne müügilepingu sõlmimist. Nii on asjatundja osundanud, et antud rikked ei saa tekkida paarisaja kilomeetriga, ega ei ole tingitud loomulikust kulumisest. Eelpool viidatud asjatundja arvamusega on ka tõendatud, et puudused ei olnud tingitud loomulikust kulumisest, esinesid ilmselt juba enne müügilepingu sõlmimist, kuivõrd sõiduki Valvetronicu mootor oli lahti käinud ning mootori tagaosa paksult hermeetikuga koos. Asjatundja hinnangul oli näha, et vigu on üritatud ebakvaliteetselt remontida/peita. Kohtu hinnangul on kostja seega rikkunud müügilepingut, kuivõrd on andnud üle puudustega sõiduki.
18.Kostja on tuginenud sellele, et sõiduk oli vana ning nii vanal sõidukil võivad vead avalduda väga järsku. Samuti teeb kostja etteheiteid vead tuvastanud asjatundja asjatundlikkusele. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus märgib, et tehnoülevaatusel kehtivad kõigile sõidukitele
2-20-124589 sarnased nõuded: sõiduk peab olema eelkõige ohutu - veermik ja pidurid korras, märgutuled ja heitgaasid korras. Asjatundja arvamusega on käesoleval juhul tõendamist leidnud hageja väide, et käesoleval juhul see nii ei ole. Sõiduk ei oleks tohtinud osaleda liikluses, kuivõrd sõiduki mootor jäi suvalistel ajahetkedel seisma. Samuti nähtub asjatundja arvamusest, et rikked ei saa tekkida paarisaja kilomeetriga ega ei ole tingitud loomulikust kulumisest. Kohus märgib, et hageja on tõendanud, et diagnostika ja ülevaatuse korraldanud asjatundja on isik, kes tegutseb antud valdkonnas alates 2007 aastast ning on juhatuse liige alates 2012 ettevõttes xxx xxx OÜ, mille tegevusaladeks ongi mootorsõidukite remont ja diagnostikate tegemine, sh veakoodide lugemine. Seega ei ole asjakohased kostja etteheited, et tegemist on subjektiivse hinnanguga.
19.VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
20.Kohus leiab, et kostja vastutust ei välista ega piira ka asjaolu, et hageja vaatas sõiduki üle enne müügitehingus kokkuleppele jõudmist ja tegi sellega proovisõitu. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (RKTKo 26.09.2007.a tsiviilasi nr 3-2-1-71-07, p 13). Äratuntavad puudused on seega sõiduki kokkuleppelised omadused ja nende esinemine ei too kaasa müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust. See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Asjatundja on selgitanud, et ilma erialaste teadmisteta ja seadmeteta ei saa ostja vaatluse käigus antud rikkeid tuvastada. Ka remonditöökotta tuues ei tuvastata ilma erivahendeid või diagnostikaseadmeid kasutamata kõnealuseid vigu. Nende vigade tuvastamine eeldab põhjalikku läbivaatust ja ainult proovisõiduga ei tuvastaks selliseid puuduseid, välja arvatud juhul kui just proovisõidu ajal sõiduk olemasoleva rikke tõttu juhuslikult seiskub. Samas ka sellisel juhul tuleb rikke tuvastamiseks kasutada erivahendeid. Riigikohus on lahendis 2-1437663 p-s 14 selgitanud, et kui vea põhjuseks on muuhulgas sõiduki vale hooldus, mis toob kaasa mootoririkked, siis on tegemist varjatud puudusega, mida ei saanud tavapärasel ülevaatamisel tuvastada.
21.Riigikohus on ka selgitanud, et ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda VÕS § 218 lg 4 järgi vastutusest üksnes juhul, kui ostja puudustest teadis. Vaidlusalusel sõidukil tuvastatud vead on selline varjatud puudus, mida hageja ei teadnud ega pidanud sõidukit ostes teadma. Seetõttu ei vabane kostja vastutusest. Hagejal ei olnud ka kohustust puudusi enne lepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata sõiduki ülevaatusele spetsialist vm asjatundja tuvastamaks võimalikke sõidukil olevaid vigu. Kohus rõhutab, et puudusi, mille tagajärjel sõidukit ei saanud sihipäraselt kasutada st sõiduk ei tohtinud ega saanud osaleda teeliikluses ei olnud võimalik tuvastada tavapärase ülevaatuse käigus, sest neid ei saa tuvastada erivahendeid kasutamata.
22.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on müügilepingut rikkunud, müünud hagejale varjatud puudustega sõiduki. Riigikohus on rõhutanud, et kasutatud sõidukil
2-20-124589 müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda. Kohtu hinnangul ei võimaldaks välja toodud puudused tehnoülevaatuse läbimist, lisaks ei olnud võimalik sõidukit kasutada liikluses so sihtotstarbeliselt.
23.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjat/ tema volitatud esindajat puudustest õigeaegselt teavitanud. Samuti on hageja andnud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid sõidukil olevaid puudusi kõrvaldatud ei ole. Seega on täidetud ka müügilepingust taganemise materiaalne eeldus ja hageja on hageja kohaselt taganenud 19.05.2020.a müügilepingust ning tal on õigus kostjalt tagasi nõuda 19.05.2020 müügilepingu alusel kostjale üle antud rahasumma 1 350 eurot.
24.Hageja nõuab ka kostjalt tagasinõutavalt summalt 1 350 eurot ka viivist alates raha saamisest. Kohus märgib, et VÕS § 189 lg 1 viimase lause järgi tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Kohus juhib hageja tähelepanu, et intress ja viivisintress on erinevad õiguskaitsevahendid. Viivist on võimalik välja mõista alates ajast, millal hageja teatas oma nõudest kostjale, sellest ajast lõpeb ka intressi arvestamine. Kuivõrd puuduvad muud pooltevahelised kokkulepped, tuleb kostjalt välja mõista intress summalt 1350 arvates raha saamisest VÕS § 94 sätestatud määras, edasi mõistab kohus välja viivise. Kuivõrd viidatud ajavahemikul oli VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäär 0,00%, tuleb seega kostjalt välja mõista viivis raha tagastamisega viivitamise eest alates 16.06.2020.a kuni 24.08.2020 summas 20,66 eurot.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks müügihinna tagastamisele kostja tegevusest tingitult tekkinud kahju hüvitiseks kokku 404,14 eurot, millele lisandub viivis. Hagejal tekkisid järgmised kulutused, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab: tellitud puksiir, sõiduki diagnostika ning kütusefiltri vahetus summas 95 eurot (koos km), puudustega sõiduki maanteeametis registreerimisega seotud kulu summas 48 eurot. Kuivõrd ostja oli sunnitud müüjast tulenevatel põhjustel pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole, tekkis hagejal taganemisavalduse ja nõude koostamisega kulu õigusabiteenuse näol summas 150 eurot (koos km). Lisaks tekkis hagejal puudustega auto kindlustamisest kulu summas 6,26 eurot ning sõidukõlbmatule sõidukile kütuse eest 58,38 eurot. Lisaks on ostja olnud sunnitud kandma täiendavaid kulusid seoses alternatiivsete transpordivahenditega kokku summas 46,50 eurot.
26.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 järgi koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
27.Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on müügilepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega ning kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kuivõrd kostja müüs hagejale oluliste puudustega sõiduki, tuli hagejal tellida puksiir ning kanda täiendavaid kulusid sõiduki diagnostikale, parandustöödele ning asjatult sõiduki tankimisele, kuivõrd müüdud sõiduk ei vastanud nõutud kvaliteedile ega olnud kasutatav
2-20-124589 sihtotstarbeliselt. Järelikult pidi olema kahju tekkimine kostjale ettenähtav või tingitud kostja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ilma kostjapoolse lepingu rikkumiseta ei oleks hageja pidanud sõidukit remonditöökotta teisaldama ning ühtlasi sellega seotud teisi kulusid kandma. Seega tuleb kostjalt vastavad kulud hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole esitanud ka sisulisi vastuväiteid kahjunõude suurusele.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kohtueelsed õigusabi kulud summas 150 eurot. Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-15-13).
29.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastas, et hageja lepingulise esindaja 15.06.2020 kostjale edastatud lepingust taganemise avaldus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul on kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik. Kohus nõustub ka õigusabiteenuse tunnihinnaga. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelse õigusabiteenuse osutamisega tekkinud kahju summas 150 eurot.
30.Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga summas 28,32 eurot ja sealt edasi viivise alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on kohustusi rikkunud ja hagejale on kahju tekkinud, tuleb kostjalt lisaks kahjuhüvitisele ka viivis välja mõista. Kohus kontrollis hageja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisearvutust viivisekalkulaatori abil ning nõustub hageja arvutuskäiguga.
31.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada, põhivõlgnevus summas 1754,14 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista, samuti tuleb välja mõista viivis nõude tekkimisest kuni hagiavalduse esitamiseeni summas 28,32 eurot ja sealt edasi seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
2-20-124589 Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
35.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.