Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-2006
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.10.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Air Baltic Corporation apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul
AS-i
08.11.2021
Kostja (apellant) Air Baltic Corporation AS (Läti registrikood 40003245752), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Soom ja vandeadvokaadi abi Ken Kaarel Gross Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Air Baltic Corporation AS-i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 08.10.2021 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud Air Baltic Corporation AS-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-21-2006 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 08.02.2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hagejale välja mõista hüvitise 400 eurot ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 11.29 eurot, kahjuhüvitise 109.71 eurot ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 4.22 eurot, lisaks edasiulatuva viivise põhinõudelt ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli reisijal X-l broneering kostja 04.08.2020 lendudele BT676 ja BT361 lähtepunktiga Portugal (Lissabon) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia). Lennud tühistati ning kostja ei pakkunud reisijale asenduslendu. Reisija ostis iseseisvalt uued lennupiletid lõppsihtkohta Tallinnasse esimesel võimalusel broneeringu numbritega Y9SD8D ja Z6ZZ9P, mis toimusid 06.08.2020. Eeltoodust tulenevalt pidi reisija ööbima 2 ööd, st 04.-06.08.2020 hotellis, mis maksis 96.20 eurot ja kasutama 04.08.2020 taksot, et sõita lennujaamast hotelli, mis maksis 7.39 eurot ning kasutama 06.08.2020 taksot, et sõita hotellist lennujaama, mis maksis 6.12 eurot.
3.13.08.2020 loovutas reisija oma nõuded hagejale. 17.08.2020 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis reisija hotelli- ja transpordikulude hüvitamist. 14.09.2020 vastuses märkis kostja, et lennu tühistamise põhjustas erakorraline asjaolu, milleks oli COVID-19 pandeemia ning keeldus hüvitamast reisija kulusid. 02.10.2020 esitas hageja kostjale täiendava nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 261/2004 (edaspidi määrus) alusel ning kulude hüvitamist. Kostja 02.10.2020 nõudekirjale ei vastanud, kompensatsiooni ei maksnud ega reisija kulusid ei hüvitanud.
4.Reisijal on õigus nõuda määruse artikli 5 lõike 1 punkti c alusel vastavalt artiklile 7 hüvitist lennu tühistamise eest. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: 1) tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud; ja 2) lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida tühistamist. Kostja peab tõendama, et ta võttis kasutusele kõik võimalikud meetmed. Kostja ei pakkunud reisijale teekonna muutmist ega teiste lennuettevõtjate pakutavaid lende, seega ei täitnud kostja hoolsuskohustust ega võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid ning ei ole ka vabastatud hüvitise maksmise kohustusest.
5.Vastavalt määruse artikli 9 lõike 1 punktidele a–c on lennu tühistamise korral reisijatel õigus hoolitsusele, mil lennuettevõtja peab reisijale pakkuma, tasuta ooteajaga võrreldes piisavalt süüa/juua, hotellimajutust ning transporti lennujaama ja majutuskoha vahel. Kui lennuettevõtja seda ei tee, on reisijal õigus kanda need kulud ise ja nõuda lennuettevõtjalt hüvitist. Antud juhul ei täitnud kostja määruse artikli 9 lõikest 1 tulenevat hoolsuskohustust, mistõttu reisija pidi ise maksma majutuse ning lennujaama ja majutuskoha vahelise transpordi eest. Reisija kahju on 109.71 eurot.
6.Hageja teavitas kostjat lennu tühistamisest tulenevast kahju hüvitamise nõudest 109.71 eurot 17.08.2020 ning hüvitise nõudest 400 eurot 02.10.2020. Seega on hageja viivisenõue kahjunõudelt alates 17.08.2020 kuni hagi esitamiseni 4.22 eurot ning hüvitisenõudelt alates 03.10.2020 kuni hagi esitamiseni 11.29 eurot.
2-21-2006
7.Hageja nõuab ka sissenõudmiskulusid 40 eurot, kuna kostja ei ole hageja nõuet tasunud ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist.
8.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Kostjal oli Läti Vabariigi kehtestatud piirangute osas eelteave, kuna Läti Vabariigi valitsuse määrus nr 360 jõustus 10.06.2020. Portugal oli nakkusohtlike riikide nimekirjas hiljemalt 26.06.2020. Eesti Vabariigi valitsuse määrus kehtis 18.05.–14.07.2020. Kostja müüs lennupiletid 14.07.2020, seejuures oli Portugal nakkusohtlike riikide nimekirjas ka perioodil 17.07.–07.08.2020. Eeltoodud teabe alusel ei saa kostja asuda seisukohale, et lennu tühistamist ei olnud võimalik vältida. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohustus maksta hüvitist vastavalt määruse artiklile 7 ning kohustus pakkuda hoolitsust ja abi samaaegsed ja kumulatiivsed. Lennuettevõtja ei saa vabaneda neist ühest, tasaarvestades selle teisega. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lennu tühistamise põhjustas erakorraline asjaolu määruse artikli 5 lõike 3 mõttes, mida kostja ei saanud vältida. Vastavalt Läti Vabariigi valitsuse määrusele nr 360 peatati ajutiselt rahvusvaheline reisijatevedu kõikidest riikidest ja riikidesse, kus oli registreeritud koroonaviiruse lai levik, sh olid keelatud lennud Portugali ja Läti vahel, kuivõrd nakkusohtlike riikide hulgas oli lennu ajal ka Portugal. Samaaegselt Läti Vabariigi määrusega kehtis ka Eestis 17.05.2020 majandus- ja taristuministri käskkiri nr 98, millega piirati ajutiselt lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel ning peatati Eesti õhuruumis kõik Eesti lennuväljadele saabuvad ja väljuvad lennud, mille lähte- või sihtkoht asub riigis, kus viimase 14 päeva kumulatiivne haigestumine 100 000 elaniku kohta on suurem kui 25 elanikku. Ministri 27.07.2020 käskkirjaga pikendati piiranguid kuni 31.08.2020. Käskkirja alusel olid mh keelatud otselennud Eesti ja Portugali vahel. Seega ei olnud kostjal võimalik korraldada vahemaandumisega lendu (Portugal-LätiEesti) ega otselendu (Portugal-Eesti), kuivõrd mõlemad variandid olid riigivõimu korraldusest tulenevalt keelatud.
10.Kostja on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed artikli 5 lõike 3 mõttes. Läti Vabariigis kehtestatud piirangute tõttu ei saanud samal liinil lende teostada ükski teine lennuettevõtja. Arvestades piirangute eesmärke ei saa lennuettevõtjalt mõistlikult võttes eeldada mistahes asenduslendude pakkumist.
11.Tegemist oli ka ettenägematu asjaoluga, kuna nakkusohtlike riikide loetelu muutub vastavalt hetkeolukorrale. Sama ettenägematud on riikide valitsuste kehtestatud piirangud lennuliiklusele.
12.Seoses kulutuste hüvitamise nõudega leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et kahe öö ulatuses majutuskulud oleksid olnud vajalikud, asjakohased või mõistlikud. Teiseks tuleb määruse artikli 12 lõike 1 esimese lause kohaselt määruse alusel antud hüvitis lisahüvitisest maha arvata. Seega isegi, kui hagejal on lennu tühistamisest ja hoolitsuskohustuse rikkumisest tulenevad nõuded, on hoolitsuskohustuse rikkumisest tulenev kahjunõue hõlmatud lennu tühistamisest tuleneva hüvitisega.
Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas 08.10.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 592.26 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 509.71 eurot alates 09.10.2021 kuni
2-21-2006 kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 467.16 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis hageja menetluskulude katteks välja 475 eurot koos viivisega.
14.Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: • reisijal oli kinnitatud broneering nr O29L7C kostja lendudele BT676 ja BT361 lähtepunktiga Portugal (Lissabon) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia), mis pidid toimuma 04.08.2020; • lennumarsruudi Portugal (Lissabon) ja Eesti (Tallinn) vahemaa on 3314 kilomeetrit; • kostja lennud BT676 ja BT361 tühistati; • reisija ostis iseseisvalt uued lennupiletid lõppsihtkohta Tallinnasse broneeringu numbritega Y9SD8D ja Z6ZZ9P, mis toimusid 06.08.2020, st 2 päeva esialgsetest planeeritud lendudest hiljem. Reisija pidi ööbima kaks ööd (04.–06.08.2020) hotellis, mis maksis 96.20 eurot ja pidi kasutama taksot 04.08.2020, et sõita lennujaamast hotelli, mis maksis 7.39 eurot, ja 06.08.2020, et sõita hotellist lennujaama, mis maksis 6.12 eurot; • 13.08.2020 loovutas reisija kostja lendudest BT676 ja BT361 tulenevad nõuded hagejale; • hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole hüvitise saamiseks, kuid kostja ei ole hüvitist tasunud.
15.Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas kostja vabaneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) 261/2004 tuleneva hüvitise 400 eurot tasumisest erakorralise asjaolu tõttu.
16.Kohus juhindus asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lõikest 1, §-st 827, § 830 punktist 3, § 824 lõikest 3, § 76 lõikest 1, §-st 100, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest 1, § 115 lõikest 1, § 164 lõikest 1, § 166 lõikest 1. Hüvitisenõude 400 eurot õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Vahemaid mõõdetakse suurringjoone meetodil. Hotelli- ja taksokulude kahjunõude 109.71 eurot õiguslikuks aluseks on määruse artikkel 9 koostoimes artikli 5 lõike 1 punktiga b, mis näeb ette järgmist. Lennu tühistamise korral pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi. Kui osutatakse artiklile 9 (õigus hoolitsusele), pakutakse reisijatele tasuta järgmist: a) ooteajaga võrreldes piisav söök; b) hotellimajutus, kui tuleb oodata üks või mitu ööd või kui reisija peab ootama kavandatust kauem; c) transport lennujaama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel.
17.Euroopa Kohus on otsuses nr C‐74/19 (punktid 57–59) leidnud, et tegutsev lennuettevõtja on erakorralise asjaolu esinemisel vabastatud määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud tarvitusele olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu
2-21-2006 tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi. Sellest tuleneb vastavalt määruse põhjenduses 1 viidatud eesmärgile tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ja määruse põhjendustes 12 ja 13 ning artikli 8 lõikes 1 ette nähtud nõudele muuta lennu tühistamisest või pikaajalise hilinemisest mõjutatud reisijate teekonda mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, et erakorralise asjaolu esinemisel ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, võttes eelmises punktis viidatud vajalikud meetmed, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida sellelt lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt reisija eest hüvitist 400 eurot, kui lend on üle 1500 kilomeetri pikk ja lend tühistatakse. Kostja peamine vastuväide hageja hüvitisenõudele on erakorralise asjaolu esinemine. Kostja tõi välja, et ei olnud võimalik lendu liinil Lissabon (Portugal) - Läti (Riia) - Eesti (Tallinn) teostada, kuna see oli Läti Vabariigi kehtestatud määruse alusel keelatud. Erakorralise asjaolu esinemise korral peab lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele hüvitise maksmise kohustusest, rakendama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kas kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (vt ka Euroopa Liidu Kohtu 11.06.2020 pressiteadet nr 68/20 kohtuotsuse C-74/19 kohta). Kostja ei ole seda antud juhul teinud. Olenemata võimalikust erakorralisest asjaolu esinemisest (COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud võimalik lend liinil Lissabon, Portugal - Riia, Läti), tulnuks kostjal kui lennuettevõtjal pakkuda reisijale asenduslendu tagamaks teekond lõppsihtpunkti Tallinna mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Asenduslennu pakkumine eeldab kostja kui lennuettevõtja aktiivset tegutsemist. Kohtuasja materjalidest ei nähtu kostja poolt reisijale asenduslennu pakkumist. Kohtu hinnangul ei välista seetõttu kostja vastuväide hageja põhinõuet 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hüvitisenõue põhjendatud. Reisija hüvitisenõue on loovutatud hagejale ja lend oli üle 1500 kilomeetri pikk, lend tühistati ning kostja asenduslendu ei pakkunud. Seega mõistis kohus kostjalt hagejale välja 400 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt ka määruse artikli 9 alusel hotelli- ja taksokulude 109.71 euro hüvitamist. Eristada tuleb määruse artiklis 9 toodud hoolitsuse hüvitist (söök, hotellimajutus, transport lennujama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel) ja artiklis 12 toodud lisahüvitist. Euroopa Kohus on vastupidiselt kostja seisukohale leidnud, et kui vedaja ei täida talle määruse artiklitega 8 ja 9 pandud kohustusi, on reisijad õigustatud nõudma hüvitist nimetatud artiklites sätestatud alustel (vt ka Euroopa Kohtu otsus nr C‐83/10, punktid 44, 46). Lennureisija võib selle alusel, et lennuettevõtja ei ole täitnud oma kohustust pakkuda määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsust, nõuda tagasi ainult need summad, mis iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades näivad lennuettevõtja poolt nimetatud reisija eest hoolitsemise kohustuse
2-21-2006 täitmata jätmise korvamiseks vajalikud, asjakohased või mõistlikud, mida peab hindama siseriiklik kohus (Euroopa Kohtu otsus nr C‐12/11, punkt 66). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lennud BT676 ja BT361 tühistati. Reisija ostis iseseisvalt uued lennupiletid lõppsihtkohta Tallinnasse broneeringu numbritega Y9SD8D ja Z6ZZ9P, mis toimusid 06.08.2020, st 2 päeva esialgsetest planeeritud lendudest hiljem. Reisija pidi ööbima 2 ööd (04.–06.08.2020) hotellis, mis maksis 96.20 eurot ning kasutama 04.08.2020 taksot, et sõita lennujaamast hotelli, mis maksis 7.39 eurot ning 06.08.2020 taksot, et sõita hotellist lennujaama, mis maksis 6.12 eurot. Asenduslennu pakkumine eeldab kostja kui lennuettevõtja aktiivset tegutsemist. Kohtuasja materjalidest ei nähtu kostja poolt asenduslennu pakkumist. Samuti ei nähtu kostja poolt lennu tühistamise järgset määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohustuse täitmist. Kostja ei pakkunud hotellimajutust ning transporti lennujaama ja hotelli vahel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõutud summad hotellimajutuse ja transpordi eest on põhjendamatult kõrged. Kohtu hinnangul ei ole ebamõistlik pikk ajavahe 2 päeva erakorralise asjaolu esinemise tõttu tühistatud lennu ja tarbijast reisija poolt iseseisvalt otsitud uue asenduslennu vahel. Eeltoodust tulenevalt on hotelli- ja taksokulude 109.71 eurot hüvitamise nõue põhjendatud, reisija tegi need põhjendatult kostja kui lennuettevõtja poolt määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohustuse täitmata jätmise tõttu.
19.Kohtu hinnangul on täidetud nõude eeldused ka siseriikliku õiguse järgi VÕS § 115 alusel. Võlgnikust kostja kui lennuettevõtja on reisijaveolepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lõige 1). Kostja lennud tühistati. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1). Olenemata võimalikust erakorralise asjaolu esinemisest ei pakutud reisijale asenduslendu, reisija pidi ise uued lennupiletid ostma ja kostja jättis täitmata määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohustuse. Reisijale tekkis kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128), s.o hotelli- ja taksokulud kokku 109.71 eurot. Kahju on hõlmatud rikutud reisijaveolepingu kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2). Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3). Kostja pidi möönma kahju tekkimist reisijale lennu tühistamise korral. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja oleks taganud asenduslennu lõppsihtpunkti Tallinna mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Seega mõistis kohus kostjalt kahjuhüvitisena välja 109.71 eurot.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates iga hüvitise nõude esitamisest kuni hagi esitamiseni järgnevalt: põhivõlgnevuselt 109.71 eurot viivis 8% aastas perioodi 17.08.2020–08.02.2021 eest 4.22 eurot; põhivõlgnevuselt 400 eurot viivis 8% aastas perioodi 03.10.2020–08.02.2021 eest 11.29 eurot, kokku 15.51 eurot. Lisaks nõuab kostja viivist põhivõlgnevuselt 509.71 eurot seadusjärgses määras alates 09.02.2021 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Kohus rahuldas hageja põhinõude (hüvitis) 400 eurot ja kahjunõude 109.71 eurot, kokku 509.71 eurot. Hageja nõudis hüvitist kohtuväliselt, kuid kostja hüvitist kohtuväliselt ei tasunud. Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Kohus rahuldas hageja viivisenõude ning mõistis kostjalt hagejale välja sissenõutavaks muutunud viivise 509.71 eurolt hagi esitamiseni 08.02.2021 15.51 eurot ja hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 27.04 eurot. Hageja esitas ka edasiulatuva viivise nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel, mille kohus rahuldas osaliselt. Hageja ei ole põhjendanud, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Seega mõistis kohus kostjalt välja viivise põhinõude 509.71
2-21-2006 eurot tasumata osalt seadusjärgses määras alates 09.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 467.16 eurot (509.71 - 15.51 - 27.04 = 467.16).
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 40 eurot. Kohus leidis eelnevalt, et hageja saab nõuda kostjalt viivist. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt (hagiavalduse lisades reisija nõudekirjad). Kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. VÕS § 113 1 lõige 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldas hageja sissenõudmiskulude 40 eurot nõude.
22.Tõendid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jättis kohus juhindudes TsMS § 238 lõigetest 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
23.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
24.Kohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud 475 euro (s.o riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 350 eurot) ulatuses, millise summa mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks koos viivisega välja.
Apellatsioonkaebus
25.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
26.Maakohus kohaldas ebaõigesti määruse artikli 5 lõiget 3. Kohus ei seadnud iseenesest kahtluse alla, et tühistatud lendude teostamist keelanud Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi korraldused on käsitletavad erakorralise asjaoluna määruse artikli 5 lõike 3 mõttes. Samas leidis kohus, et kostja, jättes reisijale pakkumata asenduslendu, ei võtnud kasutusele kõiki vajalikke meetmeid. Väär on kohtu käsitlus, et lennuettevõtja on määruse artikli 5 lõikele 3 tuginemiseks kohustatud tõendama reisijale asenduslennu pakkumist olukorras, kus lennu sihtkohariigis on rahvatervise kaitseks kehtestatud piirangud, mis keelavad lennuliikluse algus- ja lõppsihtkoha vahel. Kostja leiab, et olukorras, kus nii Lätis kui Eestis on kehtestatud COVID-19 pandeemia tõkestamiseks piirangud, mis keelavad kõnealuste lendude teostamise, ei ole kostja kohustatud reisijale asenduslendu pakkuma. Samuti ei olnud kostjal mõistlikult võimalik pakkuda ühtegi ümberistumistega asenduslendu, kuna piirangute mõtteks on takistada inimeste liikumist nakkusohtlikust riigist sihtkohta. Kostja viitab Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-20-19040.
27.Kuivõrd kostja ei olnud kohustatud pakkuma reisijale asenduslendu, puudub hagejal kahjunõue hotelli- ja taksokulude osas. Kohus ei ole arvestanud kostja vastuväiteid seonduvalt sellega, et hageja ei ole kahjunõuet tõendanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lõike 21 järgi menetlusse võtmata.
29.TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt põhinõude 509.71 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, hagi esitamise ajaks
2-21-2006 sissenõutavaks muutunud viivise 15.51 euro ja lisanduva viivise seadusjärgses määras väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lõige 21).
30.Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
31.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selleks, et lennuettevõtja vabaneks määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 kohaselt artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, tulnuks kostjal praeguses olukorras pakkuda reisijale asenduslendu. Kuigi otselennud Portugalist Eestisse ja Lätti olid riigivõimude korralduste alusel keelatud, ei ole kostja tõendanud, et tal ei olnud võimalik pakkuda reisijale ka ühtegi muud ümberistumisega asenduslendu või et kõigist võimalikest riikidest, kus vahemaandumine toimuks, oleksid lennud lõppsihtkohta Eestisse keelatud. Kaebuses viidatud tsiviilasja nr 2-20-19040 aluseks olevad asjaolud erinevad käesoleva vaidluse asjaoludest – viidatud asjas pakkus kostja reisijale asenduslendu, millest reisija keeldus. Seega ei ole põhjendatud tugineda selles asjas tehtud ringkonnakohtu otsusele. Ekslik on kaebuse seisukoht, et maakohus ei arvestanud kostja väiteid hotelli- ja taksokulude hüvitamise nõude tõendamatuse osas. Kohus on vaidlustatud otsuses kostja vastuväiteid käsitlenud ja neile vastanud. Kohus leidis õigesti, et kõnealuse nõude puhul ei ole tegemist määruse artikli 12 mõistes lisahüvitise nõudega, vaid määruse alusel (st artikli 9 rikkumisest tulenevalt) antava hüvitisega. Samuti leidis kohus õigesti, et kahepäevane ajavahemik tühistatud lendude ja reisija poolt asemele broneeritud lendude vahel ei ole ebamõistlikult pikk. Kolleegium lisab, et varasemate lendude puudumine on ka eluliselt usutav, arvestades Portugali ja Eesti vahelist suhteliselt pikka lennuteekonda Euroopa kontekstis ning ka võimalikke teiste riikide kehtestatud piiranguid (st vahemaandumistega lendude valik oli eelduslikult piiratum kui tavaolukorras). Hageja on ka tõendanud majutuse kulude mõistlikkust Lissaboni keskmist hinnataset arvestades.
32.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lõike 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lõike 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja s.o
2-21-2006 kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.