08. oktoober 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-2006
Tsiviilasi
Flagito OÜ hagiavaldus Air Baltic Corporation AS-i vastu hüvitise ja viivise tasumise nõudes
Hagihind
606 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Flagito OÜ (registrikood 14275048, aadress Tähe tn 34, 11619 Tallinn) Lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tuul
Kostja
Akciju sabiedrība „Air Baltic Corporation“ (Läti Vabariigi välisriigi registrikood 40003245752, aadress Lidosta „Rīga“, Tehnikas iela 3, Mārupe, Mārupes novads, LV-1053, Läti Vabariik Lepinguline esindaja advokaat Ken Kaarel Gross
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista Akciju sabiedrība-lt „Air Baltic Corporation“ (Läti Vabariigi välisriigi registrikood 40003245752) Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks 592,26 (viissada üheksakümmend kaks koma kakskümmend kuus) eurot.
3.Välja mõista Akciju sabiedrība-lt „Air Baltic Corporation“ (Läti Vabariigi välisriigi registrikood 40003245752) Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks viivis põhinõude 509,71 (viissada üheksa koma seitsekümmend üks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.10.2021.a (üheksandast oktoobrist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 467,16 (nelisada kuuskümmend seitse koma kuusteist) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud Akciju sabiedrība „Air Baltic Corporation“ (Läti Vabariigi välisriigi registrikood 40003245752) kanda.
5.Välja mõista Akciju sabiedrība-lt „Air Baltic Corporation“ (Läti Vabariigi välisriigi registrikood 40003245752) Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks menetluskulud 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot.
6.Välja mõista Akciju sabiedrība-lt „Air Baltic Corporation“ (Läti Vabariigi välisriigi registrikood 40003245752) Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks viivis menetluskulude 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei A tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seotud poolte väidetega (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause) (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 2-19-16650, p 13 ja nr 3-2-1-7-10, p 16).
3.Kohus loeb asjas tuvastatuks järgmised asjaolud:
2 (8)
-
Reisija A-L Mil oli kinnitatud broneering nr xxx Air Baltic Corporation AS (kostja) lendudele xxx ja xxx lähtepunktiga Portugal (Lissabon) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia), mis pidid toimuma 04.08.2020. - Lennumarsruudi Portugal (Lissabon) ja Eesti (Tallinn) vahemaa on 3314 kilomeetrit. - Kostja lennud XXX ja XXX tühistati. - Reisija A-L M ostis iseseisvalt uued lennupiletid lõppsihtkohta Tallinnasse broneeringu numbritega XXX ja XXX, mis toimusid 06.08.2020, st 2 päeva esialgsetest planeeritud lendudest hiljem. Reisija A-L M pidi ööbima 2 ööd (04.08.2020 - 06.08.2020) hotellis, mis maksis 96,20 eurot ning kasutama 04.08.2020 taksot, et sõita lennujaamast hotelli, mis maksis 7,39 eurot ning 06.08.2020 taksot, et sõita hotellist lennujaama, mis maksis 6,12 eurot. - 13.08.2020 loovutas reisija A-L M kostja lendudest XXX ja XXX tulenevad nõuded Flagito OÜ-le (hageja). - Hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole hüvitise saamiseks, kuid kostja ei ole hüvitist tasunud. Hageja nõuab kostjalt hüvitist 400 eurot ning hotelli ja takso kulude kahju 109,71 eurot ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas kostja vabaneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tuleneva hüvitise 400 eurot tasumisest erakorralise asjaolu tõttu. Kostja hinnangul hagejal puudub kahju hüvitamise nõue summas 109,71 eurot.
4.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti. VÕS § 76 lg 1, sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on märkinud, et üldpõhimõtte kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-132-04 p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Hüvitise nõude 400 eurot õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004 (määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille artikkel 7 (1) näeb ette, et reisijal on õigus hüvitisele kuni: • 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; • 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 3 (8)
• 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Vahemaid mõõdetakse suurringjoone meetodil. Hotelli ja takso kulude kahju nõude 109,71 eurot õiguslikuks aluseks on määruse artikkel 9 koostoimes artikli 5 lõike 1 punktiga b, mis näeb ette järgmist. Lennu tühistamise korral pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi. Kui osutatakse artiklile 9 (õigus hoolitsusele), pakutakse reisijatele tasuta järgmist: a) ooteajaga võrreldes piisav söök; b) hotellimajutus, kui tuleb oodata üks või mitu ööd või kui reisija peab ootama kavandatust kauem; c) transport lennujama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel.
5.Euroopa Kohus on oma lahendis leidnud, et tegutsev lennuettevõtja on erakorralise asjaolu esinemisel vabastatud määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi. Sellest tuleneb vastavalt määruse nr 261/2004 põhjenduses 1 viidatud eesmärgile tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ning selle määruse põhjendustes 12 ja 13 ning artikli 8 lõikes 1 ette nähtud nõudele muuta lennu tühistamisest või pikaajalise hilinemisest mõjutatud reisijate teekonda mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, et erakorralise asjaolu esinemisel ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest, võttes eelmises punktis viidatud vajalikud meetmed, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem. Hoolsus, mida sellelt lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab nimelt seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (Euroopa Kohtu otsus asjas C‐74/19 p-d 57-59). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt reisija A-L Mi eest hüvitist 400 eurot, kui lend üle 1500 kilomeetri pikk ja lend tühistatakse. Erakorralise asjaolu esinemise korral peab lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele hüvitise maksmise kohustusest, rakendama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kas kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (vt ka Euroopa Liidu Kohtu 11.06.2020 pressiteadet nr 68/20 kohtuotsuse C-74/19 kohta ja otsust asjas C‐74/19 p-d 57-59). Kostja peamine vastuväide hageja hüvitise nõudele 400 eurot on erakorralise asjaolu esinemine. Kostja tõi välja, et ei olnud võimalik lendu liinil Lissabon (Portugal)-Läti (Riia)-Eesti (Tallinn) teostada, kuna see oli Läti Vabariigi poolt kehtestatud määruse alusel keelatud. Võimaliku erakorralise asjaolu esinemise korral peab kostja kui lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisija A-L Mile hüvitise maksmise kohustusest, lisaks rakendama kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kas kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (vt ka Euroopa Liidu Kohtu 11.06.2020 pressiteadet nr 68/20 kohtuotsuse C-74/19 kohta ja otsust asjas C‐74/19 p-d 57-59). Kostja ei ole seda antud juhul teinud. Olenemata võimalikust erakorralisest asjaolu esinemisest (COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud võimalik lend liinil Lissabon, Portugal – Riia, Läti), tulnuks kostjal kui lennuettevõtjal pakkuda reisijale asenduslendu. Tagamaks teekond lõppsihtpunkti Tallinna mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Asenduslennu pakkumine eeldab kostja kui lennuettevõtja 4 (8)
aktiivset tegutsemist. Kohtuasja materjalidest ei nähtu kostja poolt asenduslennu pakkumist reisija AL Mile. Kohtu hinnangul ei välista seetõttu kostja vastuväide hageja põhinõuet 400 eurot.
6.Hageja nõuab kostjalt määrusest tulenevat hüvitist 400 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et reisija A-L Mil oli kinnitatud broneering nr XXX Air Baltic Corporation AS (kostja) lendudele XXX ja XXX lähtepunktiga Portugal (Lissabon) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia), mis pidid toimuma 04.08.2020. Lennumarsruudi Portugal (Lissabon) ja Eesti (Tallinn) vahemaa on 3314 kilomeetrit. Kostja lennud XXX ja XXX tühistati. Reisija A-L M ostis iseseisvalt uued lennupiletid lõppsihtkohta Tallinnasse broneeringu numbritega XXX ja XXX, mis toimusid 06.08.2020, st 2 päeva esialgsetest planeeritud lendudest hiljem. 13.08.2020 loovutas reisija A-L M kostja lendudest XXX ja XXX tulenevad nõuded hagejale. Hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole hüvitise saamiseks, kuid kostja ei ole hüvitist tasunud. Sama nähtub ka kohtule esitatud tõenditest (hageja 08.02.2021 hagiavalduse lisad). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda määruse nr 261/2004 järgi kostjalt reisija A-L Mi eest hüvitist 400 eurot. Hagejale on loovutatud reisija hüvitise nõue ja lend üle 1500 kilomeetri pikk, lend tühistatud ning kostja asenduslendu ei pakkunud. Olenemata võimalikust erakorralisest asjaolu esinemisest (COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud võimalik lend liinil Lissabon, Portugal – Riia, Läti), tulnuks kostjal kui lennuettevõtjal pakkuda reisijale asenduslendu. Tagamaks teekond lõppsihtpunkti Tallinna mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Kostja vastuväide ei välista hageja nõuet. Kohus rahuldab hageja põhinõude 400 eurot.
7.Hageja nõuab hagis viitega määruse artiklile 9 kostjalt hotelli ja taksokulude kahju 109,71 eurot. Kostja hinnangul hagejal puudub hotelli ja takso kulude kahju nõue 109,71 eurot. Kohus esmalt osundab, et eristada tuleb määruse artiklis 9 toodud hoolitsuse hüvitist (söök, hotellimajutus, transport lennujama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel) ja artiklis 12 toodud lisahüvitist. Euroopa Kohus on vastupidiselt kostja seisukohale oma lahendites leidnud, et kui vedaja ei täida talle määruse nr 261/2004 artiklitega 8 ja 9 pandud kohustusi, on reisijad õigustatud nõudma hüvitist nimetatud artiklites sätestatud alustel (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas C‐83/10 p-d 44, 46). Lennureisija võib selle alusel, et lennuettevõtja ei ole täitnud oma kohustust pakkuda määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsust, nõuda tagasi ainult need summad, mis iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades näivad lennuettevõtja poolt nimetatud reisija eest hoolitsemise kohustuse täitmata jätmise korvamiseks vajalikud, asjakohased või mõistlikud, mida peab hindama siseriiklik kohus (Euroopa Kohtu otsus asjas C‐12/11 p 66). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lennud XXX ja XXX tühistati. Reisija A-L M ostis iseseisvalt uued lennupiletid lõppsihtkohta Tallinnasse broneeringu numbritega XXX ja XXX, mis toimusid 06.08.2020, st 2 päeva esialgsetest planeeritud lendudest hiljem. Reisija A-L M pidi ööbima 2 ööd (04.08.2020 - 06.08.2020) hotellis, mis maksis 96,20 eurot ning kasutama 04.08.2020 taksot, et sõita lennujaamast hotelli, mis maksis 7,39 eurot ning 06.08.2020 taksot, et sõita hotellist lennujaama, mis maksis 6,12 eurot. 13.08.2020 loovutas reisija A-L M kostja lendudest XXX ja XXX tulenevad nõuded hagejale. Hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole hüvitise saamiseks, kuid kostja ei ole hüvitist tasunud. Sama nähtub ka kohtule esitatud tõenditest (hageja 08.02.2021 hagiavalduse lisad). Asenduslennu pakkumine eeldab kostja kui lennuettevõtja aktiivset tegutsemist. Kohtuasja materjalidest ei nähtu kostja poolt asenduslennu pakkumist reisija A-L Mile. Samuti ei nähtu kostja poolt lennu tühistamise järgset määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohutuse täitmist. Kostja ei pakkunud hotellimajutust ning transporti lennujama ja hotelli vahel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõutud summad hotellimajutuse ja transpordi eest on põhjendamatult kõrged. Kohtu hinnangul ei ole ebamõistlik pikk ajavahe 2 päeva erakorralise asjaolu esinemise tõttu tühistatud lennu ja tarbijast reisija poolt iseseisvalt otsitud uue asenduslennu vahel. Kohtu hinnangul ei välista kostja vastuväide hageja nõuet hotelli ja takso kulud eest kokku 109,71 eurot. Reisija A-L M tegi need põhjendatult kostja kui lennuettevõtja poolt määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohutuse täitmata jätmise tõttu. Kohtu hinnangul on täidetud hageja nõude eeldused ka siseriikliku õiguse järgi VÕS § 115 järgi. Võlgnikust kostja kui lennuettevõtja on reisijaveolepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1). Kostja 5 (8)
lennud XXX ja XXX tühistati. Kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Olenemata võimalikust erakorralise asjaolu esinemisest ei pakutud reisijale asenduslendu, reisija pidi ise uued lennupiletid ostma ja kostja jättis täitmata määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ja artiklis 9 ette nähtud hoolitsuse kohutuse. Reisijale tekkis kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Hotelli ja takso kulud kokku 109,71 eurot. Kahju on hõlmatud rikutud reisijaveolepingu kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Kostja pidi möönma kahju tekkimist reisijale lennu tühistamise korral. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju ei oleks tekkinud kui kostja oleks taganud asenduslennu lõppsihtpunkti Tallinna mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Kohus rahuldab hageja hotelli ja taksokulude kahju nõude 109,71 eurot kostja vastu.
8.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga hüvitise nõude esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni järgnevalt: põhivõlgnevuselt summas 109,71 eurot viivis 8% aastas perioodi eest 17.08.2020 kuni 08.02.2021 summas 4,22 eurot; põhivõlgnevuselt summas 400 eurot viivis 8% aastas perioodi eest 03.10.2020 kuni 08.02.2021 summas 11,29 eurot, kokku summas 15,51 eurot. Lisaks nõuab kostja viivist põhivõlgnevuselt summas 509,71 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja ei ole täitnud hageja nõuet. Kohus rahuldas hageja põhinõude (hüvitis) 400 eurot ja kahju nõude 109,71 eurot, kokku 509,71 eurot. Hageja nõudis hüvitist kohtuväliselt, kuid kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. Kostja on oma kohustuse täitmisega viivituses. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 509,71 eurolt arvestatuna hagiavalduse esitamiseni 08.02.2021 summas 15,51 eurot ja põhinõudelt 509,71 eurot arvestatuna seadusjärgses määras hagiavalduse esitamise järgnevast päevast (09.02.2021) kuni kohtuotsuse tegemiseni (08.10.2021) summas 27,04 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitiselt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 509,71 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 09.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 467,16 eurot (põhinõude ulatuses viivis 509,71 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 15,51 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 27,04 eurot = 467,16 eurot).
9.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 eurot. Kohus leidis eelnevalt, et hageja saab nõuda kostjalt viivist. Hageja on nõudnud hüvitist kohtuväliselt (hagiavalduse lisades reisija nõudekirjad). Kostja ei ole hüvitist hagejale kohtuväliselt tasunud. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohtu hinnangul on hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude 40 eurot nõude.
10.Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt järgmistest kohustustest tulenevate nõuete täitmist: põhinõue (hüvitis) 400 eurot ning hotelli- ja taksokulude kahju nõue 109,71 eurot (kokku 509,71 eurot), 509,71 eurolt arvestatud sissenõutav viivis 15,51 eurot, jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhinõudelt alates 09.02.2021 kuni kohtuotsuse
6 (8)
tegemiseni 08.10.2021 summas 27,04 eurot ja edasi kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast 09.10.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Kokku hageja nõuded kostja vastu summas 592,26 eurot (509,71+15,51+27,04+40=592,26), millele lisandub jooksva viivise nõude kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast 09.10.2021. Kohus leiab, et kostja esile toodud ning kohtu tuvastatud asjaolud ei A alust jätta seadusest tulenevat kohaldamata. Kohus rahuldab hageja nõuded ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
11.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 125 eurot kindlaksmääramist. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 125 eurot osas, sest riigilõiv 125 eurot on vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi kostja vastu hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude (riigilõiv) suuruseks 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja lepingulise esindaja menetluskulud 17.09.2021 nimekirja kohaselt kokku 350 eurot ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 350 eurot. Hageja tõi menetluskulude nimekirjas välja, et hageja on käibemaksukohustuslane. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja menetluskulud kindlaks ilma käibemaksuta TsMS § 174 lg 10 järgi. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas advokaadist lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud vastavalt taotletule 140 eurot ilma käibemaksuta, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse tasu (vt ka RKTKm 2-16-3785, p 31.4.). Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine) kuluda vastavalt taotletule 2,5 tundi. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 350 euro ulatuses (2,5*140=350). Samuti on põhjendatud hagilt tasutud riigilõiv 125 eurot. Hageja menetluskulud on kokku põhjendatud 475 (350+125=475) euro ulatuses. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud 475 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 475 eurot.
14.Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7 (8)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.