Arvila OÜ (endine Stix KV OÜ) hagi X ja Y vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.05.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Arvila OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ, registrikood 14092508), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kostja I: X (esialgse kostja Q üldõigusjärglane) (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrus Post Kostja II: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja H
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 25.05.2021 otsus muutmata, arvestades ka käesoleva otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-12255 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Arvila OÜ (endise ärinimega Six KV OÜ, hageja) esitas 15.08.2019 Pärnu Maakohtule hagi Q ja Y (kostja II) vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Q suri 29.01.2020 ning 03.06.2020 määrusega kaasati tema asemel kostjana menetlusse X (kostja I).
3.Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kinnistu asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, XXX (registriosa nr XXXXXX). Hagejale kuulub 1/4 kaasomandist. Kuna kaasomanikud ei suutnud kokkulepet sõlmida kaasomandi lõpetamiseks ning asja jagamiseks, siis on hageja sunnitud pöörduma kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse. Hageja palub lõpetada poolte kaasomand kinnistule, määrates kinnistu müümise avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha eest maksta esmalt ära kulutused enampakkumise korraldamisele ning ülejäänud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt igaühe kaasomandi osa suurusele.
4.Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited
5.Kostja I ei vaidle vastu kaasomandi lõpetamisele, kuid ei olnud nõus kaasomandi lõpetamisega hageja soovitud viisil. Kostja I on eakas inimene, kes vajab pidevat kõrvalabi. Hageja poolt välja pakutud variant tähendaks talle kodu kaotust. Kostjal I puuduvad rahalised võimalused hageja kaasomandi osa välja osta. Kinnistu avaliku enampakkumise korral aga ei suudaks kostja I enampakkumisel osaleda.
6.Kostja II hagiavaldusele vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohtu 25.05.2021 otsusega hagi rahuldati, lõpetati poolte kaasomand kinnistule registriosa numbriga XXXXXX selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel, müügist saadud raha eest makstakse esmalt ära kulutused enampakkumise korraldamisele ning ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt iga kaasomaniku kaasomandi osa suurusele (hageja 1⁄4, kostja II 1⁄4 ja kostja I 1⁄2). Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
8.Kaasomandis olevast kinnisasjast kuulub hagejale 1⁄4 mõttelist osa, kostjale I 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale II 1⁄4 mõttelist osa. Kaasomanikest kasutab kinnisasja igapäevaselt elamiseks ainult kostja I. Kostja I on korduvalt teatanud vastuhagi esitamise soovist, kuid vastuhagi esitanud ei ole. Poolte vahel jäi kompromiss sõlmimata, kuna kostja I ei leidnud rahastamise võimalusi hagejale kokkulepitud hüvitise maksmiseks. 14.01.2021 istungil andis kohus pooltele aega asja lahendamiseks kohtuväliselt. 01.02.2021 teatas hageja, et asi ei ole kohtuväliselt lahenenud, sest kostja I loobus kokkulepitud tehingust. Kuna kostjad vastuhagi esitanud ei ole, saab kohus lähtuda üksnes hageja esitatud nõudest ja hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viisist – müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel (asjaõigusseadus § 77 lg 2).
2-19-12255
9.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Praeguses asjas hageja menetluskulude väljamõistmine kostjatelt oleks äärmiselt ebaõiglane. Üks kostja on alaealine. Hageja ei ole hagiavalduses ega menetluse käigus väitnud, et oleks kaasomandi lõpetamise nõuet esitanud alaealise seaduslikule esindajale kohtuväliselt. Teine kostja oli hagiavalduse esitamise ajal Q, kes oma tervise seisundi tõttu ei olnud suuteline kaasomandi kasutuskorra ega kaasomandi lõpetamise osas adekvaatseid seisukohti esitama. Kostja I on menetluses kostjana oma abikaasa Q surma tõttu. Kostja I soovi leida rahalisi vahendeid hageja kaasomandi osa väljaostmiseks ei ole põhjust pidada menetluse venitamiseks ega hagejale täiendavate menetluskulude tekitamiseks. Olukorras, kus kostjatel ei ole piisavalt raha, et enda omandi säilitamiseks osta välja hageja 1⁄4 kaasomandiosa, kuigi vähemalt kostja I seda soovib, ning hagi rahuldamise tagajärjena kaotavad kostjad oma kaasomandiosa praegu teadmata rahalise hüvitise vastu, ei ole õiglane jätta nende kanda ka kõiki menetluskulusid. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas 18.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud.
11.Ebaõige on maakohtu tuginemine TsMS § 162 lg-le 4. See, et üks kostja on alaealine ning teine kostja on astunud menetlusse oma abikaasa surma tõttu, ei ole õigustavaks asjaoluks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus peab arvestama ka menetlusosalise käitumist menetlusprotsessis.
12.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole kaasomandi lõpetamise nõuet esitanud alaealise seaduslikule esindajale kohtuväliselt. Hagi lisana on esitatud kohtuväline pöördumine kostjatele, mis oli edastatud mh ka kostja II seaduslikule esindajale kõikidele teadaolevatele aadressidele. Tagasisidet kostja II seaduslikult esindajalt ei olnud. Lisaks kuritarvitas kostja II seaduslik esindaja oma menetlusõigusi. Kostja II seaduslik esindaja venitas menetlust, avaldas vahetult enne igat istungit kohtule, et enda ja/või oma laste haigestumise tõttu ei saa istungile ilmuda (tõendeid kohtuistungile ilmumist takistava haiguse kohta ei ole aga esitanud), ei vastanud menetlusdokumentidele ega kohtu päringutele, kas ta oleks nõus asja kirjaliku menetlemisega, mistõttu määras kohus iga kord istungi (kuhu oli vaja hageja esindajal Tallinnast tulla).
13.Kostja I osas märkis hageja, et pärast hagi esitamist oli menetlus peatatud Q surma tõttu kuni pärimismenetluse lõpetamiseni. Kohtumenetlus jätkus pärast menetluse uuendamist. Kostja I seisukohad muutusid menetluse jooksul pidevalt. Ta palus täiendavat aega vastuhagi esitamiseks, kuid vastuhagi ei esitanud. Kompromissläbirääkimiste tõttu lükkas kohus toimingud edasi, kuid läbirääkimiste lõppstaadiumis keeldus kostja I kokkulepetest. Lõpuks nõustus kostja I kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel, millega tunnistas esitatud hagi. Vastustaja seisukoht
14.Kostjad apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, kuid täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel otsuse põhjendusi.
2-19-12255
16.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
17.Praeguses asjas taotles hageja kaasomandi lõpetamist ja kostjad ei vaielnud sellele vastu. Kostja II ei vaielnud vastu ka kaasomandi jagamise viisile. Tuvastatud ei ole, et kostja II seaduslik esindaja oleks oma menetlusõigusi kuritarvitanud.
18.Kostja I vaidles alguses vastu kaasomandi lõpetamise viisile, sest soovis hageja osa välja osta, et oma elukohta säilitada. Kaasomand jagati siiski hageja soovitud viisil, sest kostja I eaka inimesena ei suutnud leida vahendeid hageja osa väljaostmiseks. Sellises olukorras leidis maakohus põhjendatult, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda, nagu valdava kohtupraktika kohaselt jäetakse menetluskulud juhul, kui mõlemad pooled esitasid hagi kaasomandi lõpetamiseks.
19.Kaasomandi lõpetamise hagides on üldjuhul põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt ka RKTKo 3-2-1-70-10, p 14). Ringkonnakohus leiab, et ka käesoleval juhul lõpetati kaasomand eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi hageja soovitud viisil.
20.Eeltoodu alusel jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab sama põhimõtte alusel TsMS § 163 lg 1 järgi ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.