lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-5676/16

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-5676/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.11.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2475
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

XX hagi YY lõpetamiseks

vastu

valduse

rikkumise

Tsiviilasja number

2-25-5676

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja lõpetamine, riigilõivu tagastamine

menetluse

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja XX, isikukood XXX; lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kask; kostja YY, isikukood XXX; lepinguline esindaja vandeadvokaat Merili Laansoo.

Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2026

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja XX (XXX kinnistu registriosa numbriga 314104 omanik) ja kostja YY (XXX kinnistu, registriosa numbriga 314204 omanik) vahel sõlmitud kompromiss.
2.Kompromissis kokkulepitud tingimused on järgnevad:
2.1.Pooled lepivad kokku, et vaidlus lahendatakse selliselt, et olemasolev II korruse vahesein lammutatakse osas, mis ei asu kinnistu piiril (vastavalt Lisas 1 märgitule lammutatav seinaosa) ning lammutatud osas rajatakse II korruse vahesein kinnistu piirile (vastavalt Lisas 1 märgitule projekteeritud vahesein, edaspidi nimetatud kui uus vahesein) vastavalt käesolevale kompromissile ja selle lisale.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 09.11.20262-26-22043/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17920/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.10.20262-24-2871/94Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.10.20262-26-19805/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 26.10.20262-25-12264/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 23.10.20262-24-17971/25Tartu Maakohus Valga kohtumaja
2.2.Uue II korruse vaheseina täpne asukoht, ulatus ja kuju määratakse kindlaks käesoleva kompromissi Lisa 1 joonisel. Joonisel märgitud asukoht on pooltele siduv.
2.3.Pooled lepivad kokku, et vaheseina asukohta (nii säilitatavas kui muudetavas osas) ei ole vaja enne tööde alustamist kinnistutel füüsiliselt maha märkida ja vaheseina asukoht loetakse poolte vahel kokkulepituks Lisa 1 joonise alusel. Kostja kinnitab, et hoone pikitelge pidi kulgev vaheseina lühike osa, mis hetkel pole hageja II korruse poolelt nähtav (pikkusega 1480 mm), on ehitatud kinnistute vahelisele piirile nii nagu Lisa 1 joonisel märgitud.
2.4.Pooled lepivad kokku, et II korruse vahesein paikneb edaspidi nn sik-sakilise vaheseinana, järgides alumise korruse vaheseinte telgjooni ja Lisa 1 joonisel märgitud lahendust.
2.5.II korruse kinnistuid eraldav vahesein järgib eluhoone alumise korruse kinnistute piiriks olevaid vaheseinte kesktelgesid. Pooled loevad, et II korruse olemasolevad vaheseinad ja rajatav uus vahesein käesoleva kompromissi lisa 1 joonisel toodud kujul arvestavad kinnistu piiri. Eeldusel, et punktis 2.3 antud kostja kinnitus on tõene, loevad pooled, et rajatav vahesein paikneb kinnistu piiril ega ületa kinnistu piiri hageja kinnistule rohkem kui 15cm. Pooled loevad, et poolel on õigus oma poolel rajada sein paksemalt kui 15cm tingimusel, et see vastab seadustest tulenevatele nõuetele.
2.6.Pärast käesoleva kompromissi kinnitamist kohtus loobub hageja kõigist kohtuasjas esitatud ja esitada võidavatest nõuetest kostja vastu, mis puudutavad olemasoleva II korruse vaheseina säilitatud osas paiknemist hageja kinnistul nii nagu see on ja rajatava vaheseina paiknemist hageja kinnistul kuni 15 cm ulatuses, tingimusel, et kostja täidab käesolevast kompromissist tulenevad kohustused. Hageja loobub muuhulgas, aga mitte ainult, õigusest nõuda kostjalt olemasoleva vaheseina osalist või tervikuna eemaldamist, uue vaheseina osalist või tervikuna teisaldamist, kahju hüvitamist, kasutuseelise hüvitamist või muud rahalist hüvitist ulatuses, milles vahesein nii olemasolevalt kui rajatavalt paikneb Lisa 1 joonisel kokku lepitud asukohas. Hageja loobub ka hagis esitatud kahjuhüvitise nõudest, mis põhines kohtueelsetel õigusabikuludel.
2.7.Pooled ei loobu käesoleva kompromissiga nõuetest, mis tulenevad kompromissi rikkumisest.
2.8.Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss ammendab poolte vahelise vaidluse eseme ning pärast kompromissi kinnitamist puudub pooltel õigus esitada teineteise vastu samast asjaolust tulenevaid täiendavaid nõudeid, välja arvatud kompromissi rikkumisest tulenevad nõuded.

Pooled lepivad kokku, et kumbki pool kannab enda menetluskulud ise.

2.10.Kõik käesoleva kompromissiga seotud teated, kooskõlastustaotlused, ligipääsutaotlused ja kinnitused esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eposti teel järgmistele aadressidele: Hageja: XXX Kostja: XXX
2.11.Teade loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval pärast selle saatmist.
2.12.Kostja kohustused ja õigused
2.12.1.Kostja kohustub oma kulul korraldama II korruse vaheseina rajamiseks ja allesjääva vaheseina seadustamiseks vajalikud projektid, ehitusdokumendid, ehitusteatise või muud haldusõiguslikud toimingud ulatuses, milles need on vaheseina rajamiseks ja seadustamiseks õigusaktide või pädevate haldusorganite seisukoha järgi vajalikud. Kostja kohustub oma kulul ehitama uue vaheseina osa, hagejale ei teki uue vaheseina osa ehitamisega mingeid kulusid (v.a siseviimistluse vms kulud, mida hageja soovib teha). Kui allesjääva vaheseina osas tekib vajadus teha kulusid, siis on pooled kokku leppinud, et kostja kannab kulud, mis on seotud võimaliku Päästeameti vm ametiasutuse ettekirjutusega tuleohutuse osale ja muud kulude osas kannab kumbki pool kulud, mis seonduvad allesjääva seina osaga, mis jääb tema kinnistule (sh kannab nii kulud kui teostab tegevused). 2.12.2.Kostja kohustub esitama vajalikud taotlused, teatise, projektid ja muud dokumendid hiljemalt 31.10.2027, eeldusel, et hageja on täitnud kõik käesolevast

kompromissist tulenevad koostöö -, kooskõlastus- ja ligipääsukohustused. 2.12.3.Kostja kohustub hagejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama ehitustööde algusest 5 tööpäeva ette. 2.12.4.Kostja kohustub rajama esmalt uue vaheseina selle osa, mis paikneb kinnistute piiril ja/või kostjale kuuluva kinnistu poolel ning mille rajamine on tehniliselt võimalik enne olemasoleva vaheseina hageja kinnistul paikneva osa lammutamist. Kostja valib ehitamisel materjalid omal valikul arvestades ehituslikke nõudeid. 2.12.5.Kostjal ei ole kohustust rajada ajutist vaheseina.

2.12.6.Pärast seda, kui hageja on olemasoleva vaheseina kokkulepitud osas lammutanud ja andnud kostjale üle lammutamisel säilinud kasutuskõlbliku materjali, kohustub kostja lõpuni ehitama uue vaheseina selle osa, mis asub hageja kinnistul. Kostjal ei ole kohustust vaheseina viimistleda.
2.12.7.Kostja lõplik ehitustähtaeg on 30 kalendripäeva (ehitus lõpeb eelduslikult hiljemalt 31.12.2027), arvates päevast, mil kõik järgmised eeldused on kumulatiivselt täidetud, st lõplik vaheseina valmimise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil viimane alljärgnevatest eeldustest on täidetud: a) hageja on andnud kõik vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused, mis on vajalikud ehitustegevusega alustamiseks; b) hageja on lammutanud olemasoleva vaheseina kokkulepitud osa; c) hageja on andnud kostjale üle lammutamisel säilinud materjali; d) hageja on taganud kostjale ja kostja volitatud isikutele vajaliku ligipääsu oma kinnistul asuvasse hoonesse, et vahesein valmis ehitada. 2.12.8.Kostja ei ole oma kohustuste täitmisega viivituses, kui viivitus on tingitud ühest või mitmest järgmisest asjaolust: a) hageja ei anna nõutavat nõusolekut või kooskõlastust; b) hageja ei võimalda ligipääsu; c) hageja esitab haldusorganile või kolmandale isikule vastuväite, mis on vastuolus kompromissiga; d) hageja viivitab lammutamisega; e) hageja lammutab kokkulepitust erinevas ulatuses või kahjustab lammutuse käigus olemasolevat või rajatavat vaheseina; f) pädev haldusorgan projekteerija, ehitaja, mõõdistaja või muu isik nõuab hagejalt täiendavat nõusolekut, dokumenti või toimingut ja hageja ei esita seda või viivitab esitamisega, sh on pooled kokku leppinud, et hagejapoolne viivitus toob automaatselt kaasa p-s 2.12.7 toodud tähtaja pikenemise vähemalt viivituse võrra.
2.12.9.Kui vaheseina rajamine või selle püstitamise lõpetamine ei ole võimalik hagejast tuleneva asjaolu tõttu, ei ole hagejal õigust esitada kostja vastu nõudeid, mis tulenevad uue vaheseina rajamata jätmisest, viibimisest või asukohast, ulatuses, milles see on põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest.
2.12.10.Kostja vastutab hagejale kuuluva vara kahjustamise eest üksnes ulatuses, milles kahju on põhjustatud kostja või kostja töövõtja tegevusega ning kahju ei tulene hageja juhistest, hageja viivitusest, olemasoleva hoone seisukorrast, varjatud

puudustest või hageja poolt tehtavast lammutamisest.

2.12.11.Kostja annab käesolevaga hagejale sõnaselge, tingimusteta ja tagasivõtmatu nõusoleku II korruse vaheseina osaliseks lammutamiseks vastavalt käesolevas kompromissis kokkulepitule, sh Lisa 1 joonisel toodule ja p-s 2.13.11 toodud mõõtusid arvestades.
2.12.12.Kui haldusorgan, projekteerija, ehitaja, mõõdistaja või muu isik nõuab kostja eraldi nõusolekut, kooskõlastust või allkirja lammutatava seinaosa eemaldamiseks, kohustub kostja selle andma hiljemalt 5 tööpäeva jooksul vastava kirjaliku nõude saamisest hagejalt või hageja volitatud isikult.
2.12.13.Kostja kinnitab, et alates 01.11.2027 ei ole lammutataval vaheseinal kostja poolel mitte mingeid kommunikatsioone (nt elektrijuhtmeid, veetorusid vms).
2.12.14.Kostja kohustub mitte esitama haldusmenetluses, ehitusregistris, kohaliku omavalitsuse menetluses või muus menetluses vastuväiteid, mis on vastuolus käesoleva kompromissiga või kostja poolt käesolevas kompromissis antud nõusolekuga.
2.12.15.Kui kostja ei anna punktis 2.12.12 nimetatud nõusolekut või kooskõlastust tähtaegselt või esitab punktis 2.12.14 vastuväiteid, loetakse see kostjapoolseks rikkumiseks ning hagejal on õigus kompromissist taganeda, mille tagajärjel kaotab käesolev kompromiss kehtivuse.
2.13.Hageja kohustused ja õigused
2.13.1.Hageja annab käesolevaga kostjale sõnaselge, tingimusteta ja tagasivõtmatu nõusoleku II korruse vaheseina tervikuna rajamiseks ja seadustamiseks Lisa 1 joonisel märgitud asukohta, sealhulgas olemasoleva vaheseina osaliseks säilitamiseks asukohas ja kujul nagu see on ja uue vaheseina rajamiseks nii, et see paikneb hagejale kuuluval kinnistul kuni 15 cm ulatuses.
2.13.2.Kui haldusorgan, projekteerija, ehitaja, mõõdistaja või muu isik nõuab hageja eraldi nõusolekut, kooskõlastust või allkirja, kohustub hageja selle andma hiljemalt 5 tööpäeva jooksul vastava kirjaliku nõude saamisest kostjalt või kostja volitatud isikult.
2.13.3.Hageja kohustub võimaldama kostjale, kostja töövõtjatele, projekteerijatele, mõõdistajatele, ehitusjärelevalve tegijatele ja muudele volitatud isikutele mõistliku ligipääsu hageja kinnistule ja hoone osale ulatuses, mis on vajalik vaheseina projekteerimiseks, ehitamiseks, kontrollimiseks, mõõdistamiseks ja kasutusele võtmiseks. Hageja kohustub tagama ligipääsu sellisena nagu see hetkel on (hageja hoones teisele korrusele viiva avause mõõdud on 70x85 cm), hagejal ei ole kohustust teha toiminguid ligipääsu parendamiseks (nt suurendada enda hoones teisele korrusele viiva luugi avaust vms), hagejal ei ole õigust ligipääsu kitsendada.
2.13.4.Hageja kohustub mitte esitama haldusmenetluses, ehitusregistris, kohaliku omavalitsuse menetluses või muus menetluses vastuväiteid, mis on vastuolus käesoleva kompromissiga või hageja poolt käesolevas kompromissis antud nõusolekuga.
2.13.5.Kui hageja ei anna punktis 2.13.2-2.13.3. nimetatud nõusolekut, kooskõlastust või ligipääsu tähtaegselt, loetakse see hagejapoolseks rikkumiseks ning kostjal on õigus kompromissist taganeda, mille tagajärjel kaotab käesolev kompromiss kehtivuse.
2.13.6.Hageja kinnitab, et kostja poolt Lisa 1 joonisel märgitud asukohta rajatav uus II korruse vahesein rajatakse ja olemasolev vahesein säilitatakse hageja nõusolekul ning hagejal ei ole pärast käesoleva kompromissi kinnitamist õigust esitada kostja vastu nõudeid mh põhjusel, et vahesein paikneb Lisa 1 joonisel kokku lepitud ulatuses hageja kinnistul.
2.13.7.Hageja kohustub mitte vaidlustama vaheseina asukohta, mitte esitama selle asukoha tõttu kostja vastu lammutamis-, teisaldamis-, kahju hüvitamise, kasutuseelise hüvitamise ega muid nõudeid, tingimusel et kostja rajab uue vaheseina kooskõlas käesoleva kompromissi ja Lisa 1 joonisega.
2.13.8.Hageja kohustub võimaldama ligipääsu vähemalt 5 tööpäeva kirjalikult ette teatamisel, välja arvatud kiireloomuliste ohutuse või kahju vältimisega seotud toimingute korral, mille puhul peab hageja võimaldama ligipääsu esimesel võimalusel.
2.13.9.Hageja kohustub mitte takistama kostja tööde tegemist, sealhulgas mitte keelama töövõtjate ligipääsu, mitte takistama töövahendite paigaldamist, mitte esitama põhjendamatuid vastuväiteid haldusorganitele ning mitte andma kolmandatele isikutele juhiseid, mis takistavad või viivitavad kostja kohustuste täitmist.
2.13.10.Hageja kohustub oma kulul lammutama olemasoleva II korruse vaheseina üksnes selles ulatuses, mis on märgitud käesoleva kompromissi Lisa 1 joonisel.
2.13.11.Hageja kohustub lammutamisel tegema sisselõike välisseina palgi siseküljest max 4180 mm kaugusel (Lisas 1 toodud joonisel on seinaosa pikkus eluhoone II korrusel välisseina palgi siseküljest 4280 mm, seega lammutamiseks vajalik sisselõike koht hagejale kuuluval Mällo kinnistul peaks olema ca 10 cm seinte lõikumiskohast eemal). Hageja kohustub lammutamisel jälgima, et olemasoleva ja säilitatava seinalõigu kahjustamise vältimiseks hoidutakse esialgu sisselõike tegemisest täpselt vaheseinte lõikumiskohal. Hiljem on hagejal õigus lammutada vahesein ka välisseina palgi siseküljest 4280 mm kauguselt, kui on selge, et see ei kahjusta olemasolevaid säilitatavaid ja uue projekteeritud vaheseina lõikusid.
2.13.12.Hageja ei või lammutada ega kahjustada seda vaheseina osa, mille kostja on enne lammutustöid rajanud või mille säilitamises pooled on Lisa 1 joonisega kokku leppinud.
2.13.13.Hagejal tekib õigus lammutamiseks alates 01.11.2027 ja see õigus ei sõltu mitte ühestki eeltingimusest (nt kostja viivitusest vms). Hageja kohustub lammutustööd tegema hiljemalt 30.11.2027.
2.13.14.Hageja vastutab lammutustööde haldusõigusliku poole eest. Hageja ei pea kostjat eraldiseisvalt haldusõiguslike dokumentatsiooniga seonduvalt eelnevalt teavitama ega kostjal ei ole õigust nende kohta küsida. Kui hageja vajalikke projekte, taotlusi ja teatiseid ei esita, siis vastutab ta sellega seotud haldusõiguslike tagajärgede eest ainuisikuliselt.
2.13.15.Hageja kohustub lammutustööde tegemisel kasutama mõistlikku hoolsust ning vältima kostja vara, kostja poolt rajatud vaheseina, hoone kandekonstruktsioonide ja muude tehnosüsteemide kahjustamist.
2.13.16.Hageja kohustub lammutamisel tegutsema selliselt, et materjal säiliks võimalikult suures ulatuses taaskasutatavana, kuid kostja mõistab, et lammutamisel

võib osa materjalist paratamatult kahjustuda ning see antakse üle olukorras, milles see on. Hageja kohustub ladustama lammutatud vaheseina materjali talle kuuluva eluhoone II korrusel kuni uue vaheseina ehitustööde lõpuni, kuid mitte kauem kui 31.12.2027.

2.13.17.Kui hageja lammutustööde käigus kahjustab kostja vara, kostja poolt rajatud või säilitatavat vaheseina osa või muud hoone osa, kohustub hageja hüvitama kostjale kõik kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud mõistlikud kulud. Hagejal ei ole kohustust kahju hüvitada kui see on tekkinud kostjalt saadud puuduliku või väära info tõttu, sh nt siis kui hageja järgib lammutustöödel käesolevas kompromissis sätestatud ala mõõte ning sellel alal lammutamisel ilmnevad ootamatused, mis viivad kostja vara kahjustumiseni.
3.Määruse lisa 1 on kompromissi ja seda kinnitava määruse lahutamatuks osaks.
4.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-5676 menetlus.
5.Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kohtumääruse avalikustamisel asendada hageja nimi tähemärkidega XX ja kostja nimi tähemärkidega YY ning jätta avaldamata poolte isikukoodid, sünniajad ning aadressid.
7.Rahuldada XX taotlus hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks ja tagastada 245 eurot XX pangakontole nr XXX.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 2 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Maakohtu menetluses on XX hagi YY vastu valduse rikkumise lõpetamiseks. Pooled esitasid 10. novembril 2026 kohtule kinnitamiseks kompromissi koos menetluse lõpetamise taotlusega.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt ja kohus leiab, et antud juhul neid ei esine. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega, sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Samuti ei anna alust kompromissi kinnitamata jätmiseks asjaolu, et pooled on soovinud jätta endale võimaluse kokkuleppest taganeda.
3.Menetlusosalised on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Arvestades kompromissi sisu rõhutab kohus siiski järgmist. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

4.Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).
5.Kohus kinnitab kompromissi määrusega ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse otsust tegemata.
6.Menetlusosalised kannavad TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul sisaldab kompromiss kokkulepet menetluskulude osas ja seega jätab kohus muud menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda.
7.Pooled on esitanud taotluse, milles paluvad kohtumääruse avalikustamisel asendada TsMS § 462 lg 2 alusel poolte nimed tähemärkidega ning paluvad mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega ja aadressi. Kohus rahuldab nimetatud taotluse ning määrab TsMS § 462 lg 2 alusel, et arvutivõrgus avaldatavas resolutsioonis asendatakse hageja nimi tähemärkidega XX ja kostja nimi tähemärkidega YY ning jäetakse avaldamata poolte isikukoodid, sünniajad ning aadressid.
8.Hageja tasus hagiavalduselt 13. aprillil 2025 riigilõivu 490 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja palub seoses kompromisslepingu sõlmimisega tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 245 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab riigilõivu taotluses märgitud kontole.
9.TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega kahele päevale alates kohtumääruse kättesaamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.10.20262-23-8207/66Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20262-16-14682/140Riigikohtu tsiviilkolleegium