X hagi Telegram Media MTÜ ja Y vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõudes või alternatiivselt väärtushinnangute ebakohasuse tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja X (isikukood XXX, aadress XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko (e-post: [email protected]) Kostja I Telegram Media MTÜ (registrikood 80427008, aadress Pärnu mnt 31, pk 63 10119 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige H. T. Kostja II Y (isikukood XXX, aadress XXX; e-post XXX) Kostjate I ja II lepinguline esindaja: advokaat Liina Männiste-Tordik (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
25. november 2021
RESOLUTSIOON
Hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud X kanda.
2.Välja mõista X’lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulud so riigilõiv summas 150 eurot.
3.H. R.l tuleb punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Määrata kostjate menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.10.12.2020 ilmus veebiportaalis Telegram (www.telegram.ee) kostja II artikkel „Y.: TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“. Artiklis avaldati hageja kohta järgmised väited: X(endine X). Kominterni reha, kes igal hommikul marsib Internatsionaali saatel B.G. ja G. S. taktis. Tema on Eestis tegutsev isehakanud tõeminister ja faktikontrollija, kelle ainukeseks ülesandeks on suukorvistada ja naeruvääristada kõiki, kes mõtlevad teisiti kui tema. Delfi ridades opereeriv X on Samara pioneerilaagri enesekindel võsuke, kes on tudeerinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust, kuid mingil põhjusel pole tema hariduskäigust miskit külge hakanud, sest neiul puuduvad arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna. Olles Facebooki faktikontrolli partner Eestis, kuritarvitab kommunist N oma positsiooni täiesti jultunult, sildistades isegi maailma kuulsate oma ala spetsialistide arvamuslugusid libauudisteks. Oktoobrilaps sildistaks libauudiseks isegi Telegrami kommentaari valitsuse vastustest teabenõudele “Avalik Kiri Eesti vastutavatele isikutele seoses COVID-19 tingitud kriisist”. Kusjuures Avaliku Kirja ennast Delfi ega faktikontroll mitte kunagi avaldada ei nõustunud, isegi mitte raha eest. Üks viimaseid kommunist X üllitisi oli artikkel Telegramist ja Eestis elavast Saksa ärimehest, mille sisu oli suures osas puhas vale ja laim. Tundub, et X puhul on tegemist psühhopaadiga, sest tema emailid on viisakad ja lõbusad, kuid tema artiklid on ründavad ja kubisevad lausvaledest. Tasub ära märkida, et X rünnakud Telegrami vastu hoogustusid peale seda, kui Telegram hakkas regulaarselt Delfile lugejanumbrite ja populaarsuse poolest ära tegema.
2.Artiklis on hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited, et hageja on psühhopaat ning et hageja on kommunist. Juhul kui kohus leiab, et sõna psühhopaat kasutamine hageja suhtes ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang, siis on tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
3.Lisaks sellele on hageja kohta avaldatud ebakohased väärtushinnangud, et: neiul puuduvad arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna ja Olles Facebooki faktikontrolli partner Eestis, kuritarvitab kommunist X oma positsiooni täiesti jultunult.
4.Avaldatud faktiväited on valed ning väärtushinnangud on ebakohased, mistõttu on nende avaldamine õigusvastane. Lisaks sellele, et hageja kohta avaldatud faktiväited on valed ja avaldatud väärtushinnangud on ebakohased, puudus kostjatel õiguslik alus hageja isikuandmete töötlemiseks. Ebaõiged faktiväited
5.Väide 1 - X puhul on tegemist psühhopaadiga. Väide 1 on vale, hageja ei ole psühhopaat. Juhul kui kohus peab väidet 1 siiski väärtushinnanguks, on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Väärtushinnang peab põhinema õigetel faktilistel asjaoludel. Hageja töötab
AS-s Ekspress Meedia ajakirjanikuna. Tema käitumises ei ole psühhopaadile omaseid tunnuseid, talle ei ole omane isiksust väärastav tunde- ja tahteelu haiguslik kõrvalekalle. Inimese nimetamine psühhopaadiks loob temast negatiivse kuvandi kui isikust, kellel puudub empaatiavõime, kelle käitumine on häirunud, kelle tundeelu on väärastunud ja kes justkui ründab inimesi ja valetab nende peale. Midagi sellist ei ole hagejale omane ning seetõttu on väära negatiivse kuvandi loomine hagejast õigusvastane.
6.Väide 2 - kommunist X. Väide 2 on vale, hageja ei ole kommunist. Hageja ei ole kommunistliku partei liige, ega kommunismi pooldaja. Parteisse kuulumist ja/või ideoloogia pooldamist on võimalik õige/vale skaalal hinnata. Seega on tegemist samuti faktiväitega. Parteilise kuuluvuse tõendamiseks on võimalik esitada tõendeid. Ideoloogia pooldamine peab olema pooldaja tegevuses väljendunud või mingil moel materialiseerunud. Isikut võib pidada kommunistliku maailmavaate pooldajaks kui ta oma sellekohast poolehoidu on tegevuse või väljendusega realiseerinud. Hageja ei ole kommunist, see väide on vale. Ebakohased väärtushinnangud
7.Väide 3 - neiul puuduvad arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna. Hageja on kutsealase tegevuse eest saanud auhinna „Kõige kaasahaaravam lugu, hageja kutsealasele tegevusele ei ole etteheiteid ei tööandjal ega pressinõukogul. Väärtushinnang, et hagejal puuduvad teadmised ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna ei põhine tõestel faktidel ning on ebakohane. Väide on hageja suhtes selgelt negatiivne, jätab temast mulje kui ebaprofessionaalsest ajakirjanikust ning on seetõttu au ja head nime teotav ning õigusvastane.
8.Väide 4 - Olles Facebooki faktikontrolli partner Eestis, kuritarvitab kommunist X oma positsiooni täiesti jultunult. Kuritarvitama tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt millegi tarvitamises tahtlikult liiale, üle harilike v. lubatud piiride minema. Kellegi kannatust, usaldust, külalislahkust kuritarvitama. Avaldajad ei põhjenda millegagi ajakirjaniku väidetavaid positsiooni kuritarvitusi. Väide on meelevaldne ning olemuselt solvav. Positsiooni või võimu kuritarvitused on meie kultuuriruumis negatiivse tähendusega. Hagejale omistatakse põhjendamatult tegevust, mis ei ole talle omane.
9.Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud õigusvastaselt hageja isikuandmed. Vastavalt IKS-le võib isikuandmeid töödelda nõusoleku alusel ning ilma nõusolekuta, kui selleks esineb seaduslik alus. Vastavalt IKS §-le 4 võib isikuandmeid töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui esineb avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetikaga ega riku ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Käesoleval juhul puudub hageja suhtes avalik huvi täielikult ja absoluutselt. Kostjad on avaldanud artikli, milles kasutatakse solvavaid väljendeid, paljude avaliku elu tegelaste suhtes. Artikkel ei sisalda ei uudiseid ega diskussiooni ega lisa mitte midagi avalikule debatile ühiskonnas toimuva osas. Avaldatu ei ole kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
10.Hageja palub kohustada kostjat I ja kostjat II avaldama ühe nädala jooksul käesolevas tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumisest veebiportaalis www.telegram.ee 10.12.2020 ilmunud artikli „Y.: TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“ eespool artikli esialgsest tekstist ning samuti eraldi artiklina avaldama vähemalt esialgse artikliga samas tekstisuuruses jaformaadis teade, millega lükatakse ümber 10.12.2020 avaldatud artiklis olev ebaõige faktiväide alljärgnevalt: MTÜ Telegram Media ja Y. avaldasid X kohta järgmiseid ebaõigeid väiteid: - 10.12.2020 artiklis „Y.: TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“ esitasid MTÜ Telegram Media ja Y väite, et X on psühhopaat. See väide on vale.
10.12.2020 avaldatud artiklis „Y TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“ esitasid MTÜ Telegram Media ja Y. väite, et X on kommunist. See väide on vale. Hageja palub kohustada kostjat I ja kostjat II avaldama 10.12.2020 artikli „Y.: TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“ pealkirja järele sulgudesse tekst “artikkel sisaldab ebaõigeid väiteid, mille osas on avaldatud eraldi teade ebaõigete väidete ümberlükkamise kohta”. Hageja palub mõista kostjatelt I ja II välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja palub menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Kostjate vastus
Kostjad hagi ei tunnista ja esitavad hagile alljärgnevad vastuväited.
12.Kostja I peamiseks tegevuseks on ajakirja Telegram (edaspidi Telegram) veebi ja paberväljaande kirjastamine. Kostja II on kostja I juhatuse liige ja Telegrami üks peamisi sisuloojaid. Telegrami sisu jaguneb 10 alagrupi vahel: Eesti, Maailm, Teadus, Tervis, Kehakultuur, Areng, NWO, Müstika, Arvamus ja Rõõm. Esimese 9 alagrupi all käsitletakse uudiseid ja uuringuid vastavalt alagrupi pealkirjale ning 10. alagrupp „Rõõm“ on ajaviite rubriik, mis on eelkõige suunatud meelelahutusele, kergemate teemade käsitlemisele ja muu hulgas kajastab ka erinevaid naljapilte, kurioossume kogu maailmast ja satiirilisi tekste.
13.10.12.2020 ilmus Telegrami „Rõõmu“ rubriigis kostja II poolt kirjutatud artikkel pealkirjaga „TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“ (edaspidi artikkel). Artikkel oli selgelt meelelahutusliku ja satiirilise eesmärgiga ja on ilmunud rubriigis „Rõõmu“, artiklit ilmestab foto Jim Carrey komöödiafilmi „Liar, Liar“ plakatist ning Jim Carrey on ülemaailmselt ja mitmele põlvkonnale tuntud koomik. Enne artikli sisu on märkus: „See on Telegram.ee subjektiivne TOP Eesti suurimatest libainfo levitajatest (I osa – persoonid).“ Eesti Keele seletav sõnaraamat (EKI) defineerib sõna „subjektiivne" järgmiselt: üksikisiku, indiviidi vaatepunktist lähtuv; rohkem isiklikul arvamusel kui faktidel põhinev, isikliku arvamuse kohane. Enne artikli sisu on lisatud järgmine märkus: „NB! Selleks, et peavoolu esindajad ise paremini aru saaksid, millest ma räägin, panin järgneva teksti Delfi-translatorisse, mis konverteeris selle ärapanijatele omasesse kõnepruuki ehk faktikontrolli-kastmesse. Head lugemist!“ Eelkirjeldatud märkusest saab selgelt järeldada, et artikkel on tehtud teadlikult ülepaisutatud kõnepruugiga ja selle eesmärk on huumor ja satiir. Artikli põhitekstile eelnev selgitus „panin järgneva teksti Delfi translatorisse, mis konverteeris selle...“, näitab selgelt, et autor on teadlikult kirjutanud artikli absurdi ja satiirivõtmes.
14.Artiklis kujutatavatele tegelaskujudele on antud meelelahutuslikud hüüdnimed, näiteks: 1) A. “Popcorn” P.– särav popcorni-staar Koroonataevas; 2) K. F. “Fritz” ja M. K. “Boombastic“; 3) J. R., väidetav Eesti peaminister ehk lihtsustatult öeldes lihtsalt “Pabermask”; 4) I. “Maskipallur” L.; 5) Ü. “LAN-ühendus” L.; 6) M. “Mehukatti” S.; 7) M. “Tsunaamipoiss” K.; 8) T. “Süstlapoiss” K.. 6. Eelnevalt kirjeldatu näitab selgelt, et artikkel oli kirjutatud satiirilises laadis ning selles ei esitatud väiteid või hinnanguid, mida keegi võiks või peaks tõeks pidama, tegemist on meelelahutuse rubriiki kuuluva satiiriga. Satiiri on EKI defineerinud kui isiku v. ühiskonna pahede ja puuduste tauniv v. paljastav väljanaermine; terav pilge.
15.Artiklis naljatleti seoses isikutega, keda kostjad subjektiivselt on märganud, kui isikud, kes ühel või teisel viisil kajastavad või avalikustavad koroonakriisga seotud infot. Enne artikli ilmumist käsitles hageja Ekspress Meedia uuriva toimetuse juures tegutseva Eesti Päevalehe Faktikontrolli raames ja muus vormis Ekspress Meedia väljaannetes vähemalt 55 korral erinevat koroonaga seotud infot. See tähendab, et hageja osales ajakirjanikuna aktiivselt ühiskondlikus ja
avalikus debatis seoses koroonaga ja hagejal peab olema valmidus aktsepteerida enda tööga seotud kommentaare seoses tema poolt avaldatuga.
16.Artiklis ei ole esitatud faktiväiteid mida tuleks ümber lükata. Kogu artikkel oli kantud meelelahutuslikust sisust, teadlikult suuremaks paisutatud ja kohati absurdsete väidetega, ehk tegemist oli satiiriga. Artikli sissejuhatuses oli selgelt öeldud, et tegemist on subjektiivse artikliga, mis on teadlikult pandud ärapanevasse vormi. Eelnev tähendab, et artiklis esitatut ei saa võtta tõena ega faktidena ja kogu kontekst on selline, et ei ole mõeldav, et ükski lugeja pidas artiklis esitatut faktiväideteks. Käesoleval juhul esitatud tekst oli teadlikult nö üle võlli, varustatud selgitava sissejuhatusega, seega ei saa ühelgi juhul keegi eeldada, et artiklis hagejaga seotud väiteid saab võtta faktidena. Absurdne on nõuda, et kostjad lükkaksid ümber faktiväited olukorras, kus hagejad on selgelt loonud konteksti, mis viitab, et artiklis ei esitata faktiväiteid.
Satiir ja huumor on osa sõnavabadusest.
18.Artiklis ei ole esitatud ebakohaseid väärtushinnanguid või väärtushinnanguid üldse. Kostja on eelnevalt selgitanud, et kogu artikkel oli satiir. Hagiavalduse kohaselt on artiklis esitatud ebakohaseid väärtushinnanguid, millega on loodud hagejast negatiivne kuvand ja kahjustatud hageja õigust heale nimele. Käesoleval juhul ei ole artikli eesmärk olnud mingite hinnangute, seal hulgas ebakohaste hinnangute andmine ja seda on artikli alguses ka rõhutatud. Artikli näol oli tegemist ilmselge huumori ja satiiriga.
19.Kostjad ei ole ebaseaduslikult avaldanud hageja isikuandmeid. Hageja on ajakirjanikuna aktiivselt kirjutanud erinevaid koroonaga seotud artikleid ja oma tegevuse kaudu Faktikontrollis võtnud poole ka erinevates koroonaga seotud debattides. Seejuures on hageja korduvalt Faktikontrolli raames tunnistanud mitmed kostjate poolt avaldatud artiklid valedeks ehk väljendanud oma selget poolt ühiskondlikus debatis. Lisaks on hageja otseselt võtnud sõna kostjate suunal ja avaldanud arvamust Läti meediaväljaandele, kus nimetati Telegrami Eesti kõige populaarsemaks libainfot tootvaks portaaliks ning hageja kommenteeris omalt poolt selle väite sisu. Arvestades hageja (varasemat) käitumist ja hageja pidevat osalemist koroonakriisiga seotud debattides ja arvamuste avaldamises, peab ta olema valmis, et ka tema tööd ja käitumist selle teema raames mingil viisil kajastatakse. Artikkel ei puudutanud kuidagi hageja eraelu vaid hagejat puudutav lõik oli seotud ainult hageja töökohustustega, mille raames osaleb hageja avalikus ühiskondlikus arutelus seoses koroonaga ja ka artikkel oli ajendatud koroonaga seotud teemadest.
20.Kostjad on seisukohal, et artikkel on kooskõlas Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktiga 1.2, mille kohaselt ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Kostjad on eelnevalt tõendanud, et artikkel oli teadlikult tehtud satiirilises žanris ja keskmisele lugejale on see ka nii mõistetav. Seejuures on satiir oma olemuselt pilge ühiskonnas esineva suhtes ja sõnavabaduse kaitse all, seega saab artiklit pidada kui üheks näiteks igakülgse ühiskonna kajastuse kohta – kostjad valisid ühiskonnas päevakajalise teema käsitlemiseks selgelt satiirilise vormi.
21.Hagejal puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks. Vaidlusaluse artikliga ei ole hageja isiklikke õigusi rikutud ja kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja ei ole ka kuidagi põhjendanud, et talle oleks kostjate tegevuse tulemusena kahju tekkinud, kuid igasuguse kahju hüvitamise esmane ja üldine eeldus on siiski kahju tekkimine. Hageja väidab, et temast väidetavalt loodud ebaõige kuvand ja avaldatud ebakohased hinnangud on tekitanud hagejas halbu emotsioone, hingelisi kannatusi ja enesehinnangu langust ning ta on pidanud paljudele inimestele selgitama, et antud hinnangud ei pea paika ega tugine faktiväidetel. Kostjate hinnangul ei ole selline põhjendus eluliselt usutav, sest artikli kontekst oli selgelt satiiriline ja huumorivõtmes ning keskmine lugeja pidi sellest aru saama.
Kohtuotsuse põhjendused
22.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
23.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 10.12.2020 ilmus veebiportaalis Telegram (www.telegram.ee) kostja II artikkel „Y.: TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“. Artiklis avaldati hageja kohta järgmised väited: X (endine X). Kominterni reha, kes igal hommikul marsib Internatsionaali saatel B G ja GS taktis. Tema on Eestis tegutsev isehakanud tõeminister ja faktikontrollija, kelle ainukeseks ülesandeks on suukorvistada ja naeruvääristada kõiki, kes mõtlevad teisiti kui tema. Delfi ridades opereeriv X on Samara pioneerilaagri enesekindel võsuke, kes on tudeerinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust, kuid mingil põhjusel pole tema hariduskäigust miskit külge hakanud, sest neiul puuduvad arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna. Olles Facebooki faktikontrolli partner Eestis, kuritarvitab kommunist X oma positsiooni täiesti jultunult, sildistades isegi maailma kuulsate oma ala spetsialistide arvamuslugusid libauudisteks. Oktoobrilaps sildistaks libauudiseks isegi Telegrami kommentaari valitsuse vastustest teabenõudele “Avalik Kiri Eesti vastutavatele isikutele seoses COVID-19 tingitud kriisist”. Kusjuures Avaliku Kirja ennast Delfi ega faktikontroll mitte kunagi avaldada ei nõustunud, isegi mitte raha eest. Üks viimaseid kommunist X üllitisi oli artikkel Telegramist ja Eestis elavast Saksa ärimehest, mille sisu oli suures osas puhas vale ja laim. Tundub, et X puhul on tegemist psühhopaadiga, sest tema emailid on viisakad ja lõbusad, kuid tema artiklid on ründavad ja kubisevad lausvaledest. Tasub ära märkida, et X rünnakud Telegrami vastu hoogustusid peale seda, kui Telegram hakkas regulaarselt Delfile lugejanumbrite ja populaarsuse poolest ära tegema.
Hageja on seisukohal, et kostjad on avaldanud järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid:
-
X puhul on tegemist psühhopaadiga.
-
kommunist X
Hageja leiab, et kui kohus peab väidet „X puhul on tegemist psühhopaadiga“ siiski väärtushinnanguks, on tegemist ebakohuse väärtushinnanguga.
Hageja on seisukohal, et kostjad on avaldanud järgnevad ebakohased väärtushinnangud:
- neiul puuduvad arusaamad ajakirjanduseetikast ning uurivast ajakirjandusest ja loogikast tervikuna Olles Facebooki faktikontrolli partner Eestis, kuritarvitab kommunist X oma positsiooni täiesti jultunult.
Hageja leiab, et kostja on avaldanud õigusvastaselt hageja isikuandmeid.
27.Kostjad leiavad, et antud artiklis ei ole avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Nimetatud artiklis avaldatu näol on tegemist satiiriga. Samuti leiavad kostjad, et antud artiklis ei ole avaldatud ebaseaduslikult hageja isikuandmeid.
28.Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks Avaldamiseks saab kohtu hinnangul lugeda mingi info teatavaks tegemist kolmandatele (avaldatava teabega otsest puutumust mitteomavatele) isikutele. Riigikohus on avaldamise ja avaldaja mõistet selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 tehtud otsuse p-s 25, leides, et avaldamine (VÕS § 1047 tähenduses) on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Avaldajaks on ka isik, kelle kontrolli
all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, lk 664).
29.Käesoleval juhul on avaldamine toimunud 10.12.2020 veebiportaalis Telegram (www.telegram.ee) ilmunud kostja II artiklis „Y. TOP libainfo levitajad Eestis (I osa – persoonid)“.
30.Hageja on esitanud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnang sisu tõesust ja väärust (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-161-06. p 10, nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis selles mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).
31.Hageja esita lisaks veel kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on ebaõigete faktiväidete avaldamine, ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ja isikuandmete õigustamatu kasutamine. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1), samuti isikuandmete õigustamatu kasutamine (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ning IKS § 4).
32.Kohus peab asja lahendamisel hindama kõigepealt seda, kas tegemist on satiiri žanris esitatud lausetega. Kui tegemist ei ole satiiriga, siis tuleb kohtul hinnata, kas tegemist on faktiväitega VÕS § 1047 mõttes või on hagejale tekitatud kahju ebakohase väärtushinnangu avaldamisega VÕS § 1046 tähenduses.
33.„Eesti keele seletav sõnaraamat“ 2009 (https://www.eki.ee) kohaselt tähendab sõna „satiir“ järgmist: 1. isiku v. ühiskonna pahede ja puuduste tauniv v. paljastav väljanaermine; terav pilge, 2. naeruvääristava ning teravalt pilkava sisuga kirjandusteos (luuletus, näidend, jutustus vm.). Seega on võimalik satiiri konkreetsete tunnuste abil piiritleda muust väljaütlemisest.
34.Kostja on viidanud tsiviilasjas nr 2-18-19018 jõustunud maakohtu otsusele, milles on kohus viidanud meediaspetsialist J. P. poolt antud eksperthinnangule, milles kohaselt „.. satiiri peamised tööriistad on liialdus, e. hüperbool, pilkamine, iroonia, naeruvääristamine ja karikatuur/../ Eksperthinnangu kohaselt selleks, et esitatut tajutakse satiirina peab kogu situatsioon olema nii palju üle vindi keeratud, et see näib ebareaalne/../ See võimaldab kuulajal normide rikkumisest kõrvale vaadata, sest see „ei ole ju päriselt“. Kui situatsioon on liiga
realistlik, tekib kuulajas pigem hukkamõistev hoiak ning humorist muutub kuulaja jaoks lihtsalt kõlvatuks taktitundeliseks inimeseks. /.../. Kui kokkusobimatus on liiga ühele või teisele poole kaldu, ei tajuta seda naljakana.“
35.Riigikohus on leidnud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Kohtu hinnangul kohaldub Riigikohtu seisukoht ka käesoleval juhul, olukorras, kus on vajalik tuvastada, kas tegemist on satiirižanri kuuluva artikliga ja selles avaldatud lausetega või mitte. Kohus peab lähtuma satiiri tunnuste hindamisel seega sellest, kuidas saab avaldatust aru keskmine mõistlik lugeja. Kuidas tundis ennast hageja antud lausete puhul ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust.
36.Vaidlust pole selle üle, et kostja I peamiseks tegevuseks on ajakirja Telegram (edaspidi Telegram) veebi ja paberväljaande kirjastamine ja kostja II on kostja I juhatuse liige ja Telegrami üks peamisi sisuloojaid. Vaidlust pole samuti selle üle, et Telegrami sisu jaguneb 10 alagrupi vahel: Eesti, Maailm, Teadus, Tervis, Kehakultuur, Areng, NWO, Müstika, Arvamus ja Rõõm. Kostjad on selgitanud, et esimese 9 alagrupi all käsitletakse uudiseid ja uuringuid vastavalt alagrupi pealkirjale ning 10. alagrupp „Rõõm“ on ajaviite rubriik, mis on eelkõige suunatud meelelahutusele, kergemate teemade käsitlemisele ja muu hulgas kajastab ka erinevaid naljapilte, kurioossume kogu maailmast ja satiirilisi tekste. Vaidlusalune artikkel on ilmunud 10.12.2020 Telegrami rubriigis „Rõõm“.
37.Kohus leiab, et vaidlusalune artikkel on kirjutatud meelelahutusliku ja satiirise sisu ja eesmärgiga. Kohus põhjendab oma seisukohata järgnevalt.
38.Kõigepealt oli antud artikkel avaldatud rubriigis „Rõõm“, mis on suunatud peamiselt meelelahutusele, kergemate teemade käsitlemisele ja muuhulgas kajastab ka erinevaid naljapilte, kurioossume maailmast ja satiirilisi tekste. Hageja on leidnud, et Telegrami rubriiki „Rõõm“ ei ole võimalik määratleda meelelahutuse ja/või huumori sisuga ja on selle tõendamiseks esitanud artikli, mis on lisaks rubriigis „Rõõm“ avaldatud ka rubriigis „Arvamus“. Kohus märgib, et „Rõõmu“ artiklite juures on naerunäo märk, samuti on mitmed sissekanded kujundatud meelelahutuslikult- neile on kujunduselementidena animeeritud pilte ja nö bänner vormis välja paistvat tekst, B. G videole on lisatud naeratav nägu. Samas „Arvamuse“ rubriigi sissejuhatused on emotsioonitud ja informatiivsed: esitatud on ainult pealkiri ja loos kajastatud inimese nägu või neutraalselt artiklit esitav kujutis (tlk 58-59).
39.Lisaks sellele viitab satiirile kõigepealt see, et artiklit ilmestab foto Jim Carrey komöödiafilmi „Liar, Liar“ plakatist ning Jim Carrey on ülemaailmselt ja mitmele põlvkonnale tuntud koomik. Ebatõenäoline, et Jim Carrey komöödiafilmi plakat juhataks sisse faktipõhise artikli. Enne artikli sisu on lisatud järgmine märkus: „NB! Selleks, et peavoolu esindajad ise paremini aru saaksid, millest ma räägin, panin järgneva teksti Delfi-translatorisse, mis konverteeris selle ärapanijatele omasesse kõnepruuki ehk faktikontrolli-kastmesse. Head lugemist!“ Eelkirjeldatud märkusest saab järeldada, et artikkel on tehtud teadlikult ülepaisutatud kõnepruugiga ja selle eesmärk on huumor ja satiir. Eesti kultuuriruumis on selge, et viide ärapanemisele viitab varem 11 aastat tele-eetris olnud saatele „Ärapanija“, mis oli populaarne huumorisaade, milles saatejuhid kommenteerisid ja parodeerisid päevakajalisi sündmusi. Eesti keele seletava sõnaraamatu“ 2009 (https://www.eki.ee) kohaselt tähendab sõna „ärapanemine“ järgmist: (pahatahtlik) nöökimine, koha kättenäitamine. Artikli põhitekstile eelneb selgitus „panin järgneva teksti Delfi translatorisse, mis konverteeris selle...“, näitab seda, et autor on kirjutanud absurdi ja satiirivõtmes.
40.Artiklis kujutatavatele tegelaskujudele on antud meelelahutuslikud hüüdnimed, näiteks: 1) A. “Popcorn” P. – särav popcorni-staar Koroonataevas; 2) K. F. “Fritz” ja M. K.
“Boombastic“; 3) J. R., väidetav Eesti peaminister ehk lihtsustatult öeldes lihtsalt “Pabermask”; 4) I. “Maskipallur” L.; 5) Ü. “LAN-ühendus” L.; 6) M. “Mehukatti” S.; 7) M. “Tsunaamipoiss” K.; 8) T. “Süstlapoiss” K.. Nimetatud hüüdnimesid ei kohtu arvates pidada kuidagi tõsiseltvõetavaks.
41.Lisaks eelnevale kinnitab seda, et tegemist on satiiriga ja artiklis ei ole esitatud väited, mida lugeja võiks pidada faktiväiteks või väärtushinnangut see, et antud artiklis on avaldatud veel järgmised absurdsed väited: „Novembris 2020 tunnistati Popcorn Kultuuriministeeriumi poolt aasta idioodiks.“ Iga lugeja saab aru, et Kultuuriministeerium ei tegele „aasta idioodi“ nimetamisega ja vastavale lausele klikkides jõuab hoopis ERR-i artiklini, mille kohaselt valiti A. P. aasta kodanikuks. „J. R., väidetav Eesti peaminister ...“. See, et J. R. oli artikli ilmumise ajal Eesti peaminister on Eestis üldsusele teada fakt. Hagejaga seotud lõigus on viidatud hagejale kui „Kominterni rehale“. „Kominterni“ sõnale klikkides jõuab vastava Vikipeedia leheküljeni, millest saavad ka need isikud, kellel ehk varem selline teadmine puudus, järeldada, et sellist organisatsiooni enam ei eksisteeri, mis tähendab, et sinna ei saa keegi enam ka kuuluda. Ü. L. kohta on artiklis öeldud, et „... tekib kahtlus, kas tegemist üldse on inimesega või pigem robotiga, kelle operatsiooniprogramm Windows’95 ja LAN-ühendus on ajale jalgu jäänud“. Ühelgi lugejal ei saa tõsimeeli tekkida kahtlus, et vastava isiku puhul on tegemist robotiga.
42.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et arvestades artikli avaldamise rubriiki, seda illustreerivat fotot, artikli sissejuhatuses toodud selgitusi ja kogu artikli naljatlevat ja kohati absurdset tooni, siis on antud artiklis avaldatud väidete näol keskmise mõistliku lugeja arvates tegemist huumori ja satiiriga. Keskmine mõistlik lugeja ei saa võtta artiklis avaldatud väiteid faktidena ja väärtushinnangutena.
43.Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on mitmes lahendis (näiteks EIK lahendid Eon v. France, 14. märts 2013, p 60; Alves da Silva v. Portugal, 20. oktoober 2009, p 27) selgitanud, et satiir on kunstilise väljenduse ja ühiskondlike kommentaaride vorm, mille olemuslik eesmärk on provotseerida ja agiteerida, kasutades tegelikkuse liialdamist ja moonutamist. Igasugust sekkumist sellisesse väljendusvabadusse tuleb eriti hoolikalt kaaluda. Lahendis Vereinigung Bildender Künstler v. Austria (Vereinigung Bildender Künstler v. Austria, 25. Jaanuar 2007, p 33-39) oli vaidluse all, kas ülepingutatud ja satiiriliste elementidega maal rikkus maalil kujutatud isiku õigust eraelule. Austria kohtute otsus keelas vaidlusaluse maali eksponeerimise isiku eraelu kaitseks, kuid kunstnik oli seisukohal, et selline keeld rikub tema õigust sõnavabadusele. EIK märkis lahendi punktides 34 ja 35, et maal ei kujutanud isiku eraelu, vaid oli seotud isiku avaliku positsiooniga (poliitik). Sellises ametis peab isik kriitikasse sallivamalt suhtuma. Samuti tõi EIK välja, et maalil oli veel 33 inimest, kellest osad olid avalikkusele väga tuntud ja keda kõiki esitleti satiirilisel viisil. Seejuures isik, kes maalil enda kujutamise suhtes kaebuse esitas, oli võrreldes teiste maalil kujutatud isikutega kõige vähem tuntud ja tänapäeval, olles poliitikast taandunud, isik, keda avalikkus ei mäleta üldse. Kokkuvõttes leidis EIK, et kaaludes isiku isiklikke huve ja võttes arvesse tema kujutamise kunstilist ja satiirilist laadi, oli Austria kohtute otsus ebaproportsionaalne ja rikkus Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10 – sõnavabadus.
44.Seega on satiir sõnavabaduse osana kaitstud ja seda isegi juhul, kui see puudutab inimest, kes ei ole (enam) avaliku elu tegelane.
45.Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses artiklis avaldatud väited avaldatud eesmärgiga hagejat solvata, tema au teotada või tema isiklikke õigus muul viisil kahjustada. See on paljuski maitseküsimus kas tegemist on hea satiiriga. Kohtu hinnangul on tegemist pigem halva satiiriga, kuid pelgalt asjaolust, et tegemist on halva satiiriga, ei saa järeldada, et satiiri adressaadi isiklikke õigusi oleks rikutud. Väited ja hinnangud, mis on esitatud lubatud satiiri žanris
(olenemata sellest, kas satiir on hea või või mitte), ei saa kellegi isiklikke õigusi rikkuda. Antud juhul on tegemist lubatud satiiriga, millest ei tulene hageja õiguste rikkumist.
46.Põhjusel, et hageja isiklikke õigusi vaidlusaluses artiklis rikutud ei ole, siis puudub kohtul vajadus hinnata, kas hagejal on faktiväite talumiskohustus. Satiiri valdkonda kuuluva lausete osas puudub kohtul võimalus hinnata, kas isikul on kohustus seda taluda või mitte. Kui tegemist on satiiri tunnustele vastava lause või muu esitusega, ei saa talumiskohustuse küsimus kõne alla tulla. Samuti ei saa kohus hinnata, kas satiir on olnud õigustatud.
47.Riigikohus on lahend nr 3-2-1-80-13 punktis 36 märkinud, et „Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelvaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudutmist, lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist /../ Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest“.
48.Hageja leiab, et artiklis on esitatud ebakohaseid väärtushinnanguid, mille loodi hagejast negatiivne kujund ja kahjustatud hageja õigust heale nimele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tegemist on huumori ja satiiriga, siis kohtu arvates vaidlusaluses avaldatud väiteid ei saa käsitleda ka väärtushinnangute esitamisena. Kuna tegemist on satiiriga, siis ei saa keskmine lugeja võtta avaldatud tõsimeelselt kostjate poolt hagejale hinnangu avaldamisena, ega teha selle pinnalt ka järeldusi hageja suhtes.
49.Hageja leiab kostjatele ette, et kostjad on ebaseaduslikult avaldanud tema isikuandmeid. Vastavalt IKS-le võib isikuandmeid töödelda nõusoleku alusel ning ilma nõusolekuta, kui selleks esineb seaduslik alus. Vastavalt IKS §-le 4 võib isikuandmeid töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui esineb avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetikaga ega riku ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Käesoleval juhul puudub hageja suhtes avalik huvi täielikult ja absoluutselt.
50.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja on ajakirjanikuna aktiivselt kirjutanud erinevaid koroonaga seotud artikleid ja oma tegevuse kaudu Faktikontrollis võtnud poole ka erinevates koroonaga seotud debattides. Seejuures on hageja korduvalt Faktikontrolli raames tunnistanud mitmed kostjate poolt avaldatud artiklid valedeks ehk väljendanud oma selget poolt ühiskondlikus debatis (tlk 21-41). Lisaks on hageja otseselt võtnud sõna kostjate suunal ja avaldanud arvamust Läti meediaväljaandele, kus nimetati Telegrami Eesti kõige populaarsemaks libainfot tootvaks portaaliks ning hageja kommenteeris omalt poolt selle väite sisu (tlk 42-49).
51.Seega arvestades hageja (varasemat) käitumist ja hageja pidevat osalemist koroonakriisiga seotud debattides ja arvamuste avaldamises, peab ta olema valmis, et ka tema tööd ja käitumist selle teema raames mingil viisil kajastatakse. Lisaks on kohus eelnevalt tuvastanud, et kostjate poolt avaldatud artikkel oli teadlikult tehtud satiirilises žanris ja keskmisele lugejale on see ka nii mõistetav. Seejuures on satiir oma olemuselt pilge ühiskonnas esineva suhtes ja sõnavabaduse kaitse all, seega saab artiklit pidada kui üheks näiteks igakülgse ühiskonna kajastuse kohta – kostjad valisid ühiskonnas päevakajalise teema käsitlemiseks selgelt satiirilise vormi.
52.Lisaks ei ole hageja esile toonud, kuidas isikuandmete avaldamine oleks tema õigusi kahjustanud. Kostjad ei ole avalikustanud hageja delikaatseid või eraelulisi andmeid vaid andmeid, mis on avalikkusele kättesaadavad seoses asjaoluga, et hageja osaleb koroonaga seotud ühiskondlikes aruteludes ja debattides. Eelnevast tuleneb, et hageja kui andmesubjekti õigusi ei ole kahjustatud, sest avaldatud artikkel on kooskõlas IKS §-ga 4.
53.Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjad ei ole rikkunud hageja isiklikke õiguseid, siis ei kuulu hageja nõuded andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamisele.
54.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. Hagi hinna määramine
55.TsMS § 136 lg 4 näeb ette, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes.
56.Hageja on hagiavalduses nimetanud hagihinnaks TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot, olles tasunud sellelt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel riigilõivu 300 eurot. Kohus võttis 16.03.2021 hagi menetlusse ja määras hagi hinnaks 3500 eurot.
57.Kohus leiab, et hagi hind on määratud ebaõigesti. Hageja on esitanud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes jättes nõutava summas hagis märkimata ja taotledes õiglast hüvitis kohtu äranägemisel. TsMS § 132 lg 3 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka mh au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue ei ole tuvastusnõue TsMS § 134 lg 3 tähenduses, vaid tegemist on mittevaralise nõudega TsMS § 132 lg 1 tähenduses. Seega on hageja esitanud 2 nõuet, milles kummagi hagi hind on 3500 eurot. RLS § 134 lg 1 ls 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on kohus hagi menetlusse võtmisel määranud ekslikult hagi hinnaks 3500 eurot. Kohus määrab hagi hinnaks 7000 eurot. Menetluskulude jaotus
58.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävadad poolte menetluskulud hageja kanda.
59.TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
60.TMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
61.RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulub 7000 euro suuruselt hagihinnalt tasumisele riigilõiv summas 450 eurot. Kuna hageja on tasunud 300 eurot, siis on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtust 150 eurot vähem.
62.Kuna hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtus vähem 150 eurot ja hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 150 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank, EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgituse reale märkida tsiviilasja number ning kohtule tuleb esitada tasumist kinnitav maksekorraldus.
63.TsMS § 179 lg 9 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
64.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.