2-21-15041/3 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Menetluse käik Eesti Haigekassa esitas 24.09.2021. a kohtule hagiavalduse (tl 1-2) Jxxxxx Lxxxxxxxxx vastu 1713,97 euro nõudes. Kohus võttis hagi 13.10.2021. a määrusega (tl 20-21) menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 20.10.2021. a (tl 25). Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Jxxxxx Lxxxxxxxx Viru Maakohtu 26.05.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6068 (tl 3-8) süüdi Mxxxx Sxxxxxxxx (ravikindlustatud isik) tervisekahjustuste tekitamises. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid. Kannatanu on saanud Eesti Haigekassalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 1713,97 eurot. Hageja edastas kostjale ettepaneku kahju vabatahtliku hüvitamise osas (tl 10), mis toimetati kostjale kätte ja mis on kostja poolt täies ulatuses tasumata. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu

sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. RaKS § 39 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Hagiavaldusele on lisatud Rakvere Haigla AS ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS arved (tl 11-14), millest nähtuvalt on kannatanul tekkinud kulud ravi ja ravimite näol kokku summas 1713,97 eurot. Hageja on raviteenuseid osutanud haiglatele hüvitanud arvete alusel kokku 1713,97 eurot. Kahju suuruseks võib seega lugeda 1713,97 eurot. Mxxxx Sxxxxxxxx tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tulemusel kannatanule tervisekahjustuste tagajärjel tekkinud kahjuga. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud 11.05.2020. a tervisekahjustuse tekitamistest tulenevat rahalist kohustust hageja ees, mida on hagejal õigus ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel nõuda. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja teatel tal menetluskulud puuduvad. Sellest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahalises suuruses kindlaks.