Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

mille järgi on kostja saanud kasutusse limiiti 4000 eurot. Krediidiliini limiiti võib kasutada korduvalt. Krediidiliinilepingus on sätestatud, et tasumisele kuulub 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Krediidikontolepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 54,57 % aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, kuivõrd kostja jättis 14.09.2023 seisuga osamaksed tasumata. Tasumata olid 01.08.2023-01.10.2023 arved. Vastavalt lepingu punktile II Põhitingimused klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt. Krediidiandja saatis 30.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 14.09.2023. 14.09.2023 edastas krediidiandja lepingu lõpetamise teate ning kohustas tasuma põhivõlgnevust kokku summas 1546,54 eurot, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 14.09.2023. Krediidiandja loovutas 09.10.2023 võlgnevuse hagejale. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamaksed kokku summas 4610 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid muuhulgas põhiosa katteks 3286,10 eurot ehk asus laenu kasutama. Kostja poolt on lepingu ülesütlemise seisuga tasumata põhiosa summas 1323,90 eurot, mille osas on hagejal kostja vastu nõue. Vastavalt lepingu XXX punktile II intressimäär on fikseeritud 37,88 % aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1323,90 eurot, siis arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja arvutab intressi alates krediidi tagasi maksmata jätmisest, s.o 31.05.2023 (viimane laekumine oli 30.05.2023) kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 14.09.2023 summas 217,67 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.09.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.11.2024 VÕS § 113 lg 1 määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 192,66 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 21.11.2024 seadusjärgses viivisemääras, s.o 12,25% aastas.

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová v Finway a.s., p 64).

muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Lisaks on kaks aastat hiljem, 22.03.2023, kantud kostjale üle 2000 eurot. Sellele ei eelnenud teadaolevalt mingit kontrolli tarbija krediidivõimekuse kohta, kuigi kahe aasta jooksul võivad paljud asjaolud olla muutunud (töö kaotus, sissetuleku vähenemine, võlad jne).

saatmine (hagihoiatus) 5 eurot. Hageja on selle tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad. Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude nõudmise õigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud tasude osas (VÕS § 403 4 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 lause 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse võla sissenõudmiskulude osas 35 euro ulatuses VÕS § 115 ja § 1132 lg 2 p 1 alusel.

seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.