Tartu valla (vallavalitsuse kaudu) hagi Tarvaprojekt Osaühingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tartu vald (vallavalitsuse kaudu; registrikood 75006486), esindaja vallasekretär Eve Kallas Kostja Tarvaprojekt Osaühing (registrikood 11291236), seaduslik esindaja Janno Jõe
Asja läbivaatamine
4.veebruari 2021 eelistung, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu valla (vallavalitsuse kaudu) hagi Tarvaprojekt Osaühingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista välja 13 800 eurot Tarvaprojekt Osaühingult Tartu valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks.
3.Jätta maakohtus kantud menetluskulud Tarvaprojekt Osaühingu kanda.
4.Määrata menetluskulude suurusena kindlaks tasutud riigilõiv 650 eurot.
Mõista menetluskuluna 650 eurot Tarvaprojekt Osaühingult Tartu valla (vallavalitsuse kaudu) kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. 1(7)
Hagiavaldus
1.Tartu vald (vallavalitsuse kaudu; hageja, tellija) esitas 3. juunil 2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Tarvaprojekt Osaühingu (kostja, töövõtja) vastu võlgnevuse 13 800 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 650 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana 26. juulil 2019 ehituse töövõtulepingu (leping), mille p 1.1. järgi kohustus kostja teostama riigihanke „Piirissaare teenuspunkti hoone rekonstrueerimine“ (riigihange) hankedokumentides kirjeldatud tööd koos kõikide tööde teostamiseks materjalide, ehitustoodete ja -konstruktsioonide ning ehituse käigus paigaldatavate seadmete hangetega. Lepingu p-de 3.1. ja 3.2. järgi kohustus kostja alustama töid hiljemalt 1. septembril 2019 ja andma hagejale töö üle hiljemalt 31. detsembril 2019. Punkti 14.2. alusel oli hagejal õigus lepingust taganeda ja nõuda leppetrahvi tasumist ja lisaks leppetrahvile tekitatud kahjude hüvitamist, kui kostja ei asu lepingut täitma või viivitab oluliselt tööde alustamisega või teostamisega. Kostja loetakse lepingu täitmisega viivitanuks, kui ei ole alustanud ehitustööde teostamist 14 kalendripäeva jooksul. Lepingu p 14.3. sätestab, et hagejal on õigus lepingust taganeda juhul, kui kostja rikub lepingutingimusi oluliselt. Punkti 14.3.4. järgi loetakse oluliseks lepingurikkumiseks mh olukorda, kui töövõtja ei alusta tööde teostamist 14 kalendripäeva jooksul või töövõtjal on mahajäämus tööde teostamise ajagraafikust rohkem kui 21 kalendripäeva. Lepingu maksumus oli 153 600 eurot (sh käibemaks 25 600 eurot). Lepingu sõlmimisele eelnes riigihankemenetlus, kus kostja tunnistati edukaks pakkujaks. Riigihange, viitenumber riigihangete registris 209906, avaldati 30. mail 2019 ja teade lepingu sõlmimise kohta
26.juulil 2019. Seega reguleerib pooltevahelist õigussuhet ka riigihangete seadus (RHS). Hageja esitas 23. septembril 2019 kostjale e-kirjaga lepingust taganemise teate, sest kostja ei alustanud töödega tähtaegselt. Kuna teiste pakkujate esitatud pakkumused hankele olid jõus ja pakkujatele siduvad, hindas hageja peale kostjaga sõlmitud lepingust taganemist pakkumusi RHS § 117 lg 1 ja § 119 lg 1 alusel uuesti. Hankele esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaimaks osutus osaühingu PVH EHITUS (registrikood 10148040) pakkumus maksumusega 167 400 eurot (kohtu märkus: menetlusdokumendis ekslikult märgitud 167 500 eurot; sh käibemaks 27 900 eurot). Selle pakkujaga sõlmiti 15. oktoobril 2019 ehituse töövõtuleping, mis on praeguseks täidetud ja selle maksumus ehitajale tasutud. Piirissaare teenuspunkti hoone rekonstrueerimine kallines 13 800 euro (sh käibemaks 2300 eurot) võrra. Hageja käibemaksu tagasi ei saa. RHS § 119 lg 3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 135 lg 1 alusel esitas hageja 7. novembril 2019 kostjale nõudeavalduse, milles palus lepingu täitmisest loobumise tõttu hagejale hüvitada kostja ja osaühingu PVH EHITUS pakkumuste vahe 13 800 eurot. Nõustuda ei saa kostja 17. detsembri 2019 vastuses esitatuga, et taganemine oli alusetu ja nõue põhjendamatu, kuna lepingu täitmise tähtaega pikendas teostatavate tööde koosseisu, s.o akende vahetus, muutus. Tööde alustamiseks ei olnud akende paigaldamine vajalik. Tegemist polnud uusehitisega, ehitustöödele pidid eelnema lammutustööd. Piirissaarel toimus
14.augustil 2019 töökoosolek, kus fikseeriti tööde algusena 3. september 2019. Valla esindaja saatis 5. septembril 2019 kirja pooltele ja omanikujärelevalvele, et kedagi pole ja kostja ei ole
2(7)
esitanud tööde ajakava. Kostja teatas 7. septembri 2019 vastuses, et tööd objektil algavad
17.septembril 2019 ning lubas täpse kalendergraafiku siis, kui selgub eriosade tööde ajakava. Kostja esitas ka akende hinnapakkumise, millest nähtub, et akende tellimuse aeg on 4-6 nädalat. Seega teadis kostja 10 päeva enne lubatud ehitustööde algust akende valmimise aega. Akende puudumine ei saanud takistada töödega alustamist. Kostja väitel esitas ta 10. septembril 2019 hagejale ahjude ja korstnate eksperthinnangu. Veel
23.septembril 2019 pöördus omanikujärelevalve lepingu poolte poole ja palus kostjal teha ettepanekud vajalike remonttööde teostamiseks tulenevalt ahjude ülevaatuse tulemustest ja tagada ahjude hooldus enne objekti üleandmist. Arusaamatu on, miks dokumendid nii hilja esitati. Kui kostja kohustus eksperthinnangu esitama, siis ta vastutas ka alltöövõtjate (eksperdi) tegevuse eest. Samuti on arusaamatu, kuidas sai eksperthinnangu ja teiste dokumentide puudumine takistada tööde alustamist, kui kostja oli juba 14. augustil 2019 veendunud, et objektil saab töödega alustada 3. septembril 2019. Nõustuda ei saa sellega, et kostja käsitleb lepingu täitmisena ülalkirjeldatud tegevusi. Kostjal tuli 14 kalendripäeva jooksul alustada objektil ehitustöödega (lepingu p 14.2.) ning kõik sellele eelnev oli ettevalmistav tegevus. Kuna ehitustöödega ei alustatud, oli hagejal õigus
23.septembril 2019 taganeda lepingust. Kostja aktsepteeris taganemist, sest pärast seda ta ehitustöid tegema ei hakanud, dokumente ei vormistanud ega hagejaga ühendust ei võtnud. Pooled ei vaidle tehtavate tööde ja lisatööde mahu ning koosseisu üle, kuid täiendava töö lisandumine võib lepingu lõpptähtaega pikendada või vähemalt anda ehitajale võimaluse tähtaja pikendamist taotleda, mitte ei võimalda lepingu algusaega edasi lükata. Hageja 23. septembri 2019 avaldus ei olnud lepingu ülesütlemine (VÕS § 655 lg 1), vaid lepingust taganemine põhjusel, et kostja ei pidanud kinni lepingu p-s 3.1. sätestatud tööde alustamise ajast. Kostja väide hagejapoolsele lepingu mittetäitmisele on paljasõnaline. Hagejal oli õigeaegse ehitustöödega alustamise ja lõpetamise vastu läheneva talve tõttu eriline huvi. Ehitusobjekt asub Piirissaarel ning laevaühendus (sh ehitusmaterjalide ja ehitajate vedu) saarele toimub vaid jäävabal ajal. Erinevatel aastatel on jääolud erinevad ning ei saa välistada, et saarega ei ole mitu kuud ei laeva- ega jääteeühendust. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Taganemine oli alusetu ja nõudeavaldus põhjendamatu. Hageja soovis 19. augustil 2021 täiendava tööna akende vahetust ja kostjal tuli leida akende tarnija. Pakkumise edastas kostja hagejale 7. septembril. Niivõrd olulise muudatuse sisseviimine pikendab lepingu täitmise tähtaega. Kostja esitas 10. septembril 2019 hagejale ahjude ja korstnate eksperthinnangu, mis tuli enne tööde alustamist esitada. Ka teised ehitustööde alustamiseks vajalikud dokumendid olid valmimisel. Veel 23. septembril 2019 pöördus omanikujärelevalve lepingu poolte poole ja palus kostjal teha ettepanekud vajalike remonttööde teostamiseks tulenevalt ahjude ülevaatuse tulemustest ja tagada ahjude hooldus enne objekti üleandmist. Seega tegeles kostja aktiivselt lepingu täitmisega. Kuna kostja oli lepingujärgsete tööde teostamisega alustanud, ei olnud hagejal alust lepingust taganeda.
3(7)
Menetluse käik
3.Maakohus võttis hagi 11. juuni 2020 määrusega menetlusse. Asjas toimus eelistung
4.veebruaril 2021, kus kohus arutas pooltega nõudeid ja selgitas tõendamiskoormist ning määras pooltele tähtajad. Hagejal tuli esitada 1. märtsil 2021 tõendid taganemisavalduse kehtivuse tuvastamiseks, kostja pidi esitama 19. märtsil 2021 vastuväited ja tõendid. Hageja esitas oma dokumendid alles 19. märtsil 2021. Kohus saatis 22. märtsil 2021 kostja lepingulisele esindajale ja hagejale e-kirja teel uued tähtajad. 12. aprillil 2021 teatas vandeadvokaat Rait Sarjas, et alates 7. aprillist 2021 ei esinda advokaadibüroo Küllike Namm enam kostjat seoses kliendilepingu lõppemisega. 4. mail 2021 saatis kohus kostja seaduslikule esindajale e-kirja, kus selgitati, et kohus ei ole saanud kostjalt vastuväiteid hageja poolt 19.märtsil 2021 esitatud dokumendile ega ka tõendeid. Muuhulgas palus kohus, et pooled annaks teada, kas menetlust jätkata kirjalikult või mitte. 12. mail ja 4 juunil 2021 saatis kohus korduvad e-kirjad kostja seaduslikule esindajale. Vastust kohus saanud ei ole. Kohus määras 13. oktoobri 2021 määrusega, et jätkab tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses ning määras asjas lõplikud tähtajad. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja ei ole oma seisukohta kohtule esitanud, vaatamata korduvatele meeldetuletustele tõendite esitamiseks ja küsimusele, kas jätkata menetlust kirjalikus või suulises menetluses.
OTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
6.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja avaldas 30. mail 2019 riigihangete registris hanketeate riigihanke (viitenumber 209906) korraldamiseks ning 26. juulil 2019 teate lepingu sõlmimise kohta kostjaga kogumaksumusega 128 000 eurot (tl 4-6); hageja tellijana ja kostja töövõtjana sõlmisid riigihanke tulemusena 26. juulil 2019 ehituse töövõtulepingu (tl 13-17); lepingu p 1.1. järgi kohustus kostja teostama riigihanke „Piirissaare teenuspunkti hoone rekonstrueerimine“ hankedokumentides kirjeldatud tööd koos kõikide tööde teostamiseks materjalide, ehitustoodete ja konstruktsioonide ning ehituse käigus paigaldatavate seadmete hangetega; lepingu p 3.1. järgi kohustus kostja alustama töid hiljemalt 1. septembril 2019; lepingu p 3.2. järgi annab kostja hagejale töö üle hiljemalt 31. detsembril 2019; lepingu p 14.2. järgi on hagejal õigus lepingust taganeda ja nõuda leppetrahvi tasumist ja lisaks leppetrahvile tekitatud kahjude hüvitamist, kui kostja ei asu lepingut täitma või viivitab oluliselt tööde alustamisega või teostamisega. Kostja loetakse lepingu täitmisega viivitanuks, kui ei ole alustanud ehitustööde teostamist 14 kalendripäeva jooksul; 4(7)
lepingu p 14.3.4. järgi loetakse oluliseks lepingurikkumiseks, kui kostja ei alusta tööde teostamist 14 kalendripäeva jooksul või tal on mahajäämus tööde teostamise ajagraafikust rohkem kui 21 kalendripäeva; lepingu p 14.4. järgi edastab hageja kostjale lepingust taganemise kohta kirjaliku lepingust taganemise avalduse ning taganemine loetakse toimunuks, kui kostja on taganemise avalduse kätte saanud; hageja esitas 23. septembril 2019 kostjale kirjaliku teate (e-kirja) lepingust taganemise kohta (tl 19), mille kostja on enda kinnitusel kätte saanud (vt istungiprotokoll, tl 62); hageja avaldas 15. oktoobril 2019 riigihangete registris teate riigihanke (viitenumber 209906) lepingu sõlmimise kohta osaühinguga PVH EHITUS lepingu kogumaksumusega 139 500 eurot (tl 7-9); hageja esitas 7. novembril 2019 kostjale 13 800 euro suuruse kahju hüvitamise nõudeavalduse (tl 23), millele kostja 17. detsembri 2019 vastuses vastu vaidles (tl 25); riigihangete registri väljatrükist nähtub, et riigihanke (viitenumber 209906) raames sõlmitud ehituse töövõtuleping osaühinguga PVH EHITUS on lõpetatud, sõlmimise kuupäev 15. oktoober 2019, täitmise tähtaeg 31. detsember 2019, lepingu maksumus käibemaksuta 139 500 eurot (vt hagiavalduse lisa nr 5).
7.Praeguses asjas reguleerib pooltevahelisi suhteid nii lepingus kokkulepitu kui ka riigihangete seadus ja võlaõigusseadus. RHS § 73 lg 3 p 1 sätestab, et hankemenetlus lõpeb hankelepingu (praegusel juhul ehituse töövõtulepingu) sõlmimisega. Hankelepingule kohaldub RHS § 8 lg 2 kohaselt eelkõige võlaõigusseaduse asjakohane regulatsioon, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti.
8.Vaidlus puudub, et poolte vahel sõlmiti riigihanke raames 26. juunil 2019 kehtiv ehituse töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõistes ning kostja sai hageja 23. septembril 2019 lepingu lõpetamise avalduse kätte, aktsepteeris seda ja pärast avalduse saamist hagejaga enam ühendust ei võtnud (vt istungiprotokoll, tl 61-63).
9.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise 13 800 eurot tasumist, kuna ta taganes lepingust põhjusel, et kostja ei alustanud ehitustööde teostamist 14 kalendripäeva jooksul. Hageja väitel tekkis talle kahju, sest kostja loobus riigihanke raames sõlmitud ehituse töövõtulepingu täitmisest. Kahju suuruseks on loobumise tõttu kostja pakkumuse kui edukaks tunnistatud pakkumuse (maksumus 153 600 eurot, sh käibemaks) ja osaühingu PVH EHITUS pakkumuse kui järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse (maksumus 167 400 eurot, sh käibemaks) maksumuste vahe 13 800 eurot. Kostja hageja nõudega ei nõustu, sest ta teostas objektil töid, mistõttu hagejal puudus õigus lepingust taganeda. Kostja leiab, et hageja ütles lepingu üles VÕS § 655 lg 1 alusel ning tal ei ole sellest tulenevalt õigust kahjuhüvitist nõuda. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas leping lõppes taganemisega või ülesütlemisega ning sellest tulenevalt, kas hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitist.
10.Lepingu p 14.2. annab hagejale õiguse taganeda lepingust põhjusel, et kostja ei alustanud ehitustöid 14 kalendripäeva jooksul. Pooled ei ole kohtu ette toonud ega kohtule ei nähtu esitatud materjalide põhjal, et nimetatud kokkulepe ei kehtiks.
5(7)
11.Lepingu p 3.1. järgi tuli töödega alustada 1. septembril 2019. Tööde mõiste oli reguleeritud lepingu p-s 1.1. Kuigi ehitustööde mõistet lepingus kokkulepitud ei ole, leppisid pooled 14. augusti 2019 tellija koosoleku protokolli nr 1 p 1.1. kohaselt kokku, et kostja (peatöövõtja) esitab ehitustööde graafiku hiljemalt 28. augustil 2019 ning ehitustööd algavad
3.septembril 2019 (tl 28A). Ehitustööd siiski 3. septembril 2019 ei alanud, kuna hageja kirjutas 5. septembril 2019 kostjale, et „Möödunud nädalal sai kokku lepitud, et ehitustööd algavad 3. sept. Täna juba 5. kuupäev, kuid töödega pole aga siiani algust tehtud ning samuti puudub minul tööde ajakava. Kuidas edasi?“ (tl 29). Kostja vastas 7. septembri 2019 kirjas, et „Tööd objektil algavad 17.09.2019. Täpne kalendergraafik koostamisel.“ (tl 29).
12.Kohtu arvates nähtub eelnevast, et hoolimata kostja poolt lepingus kokkulepitud ettevalmistavate tööde tegemisest (nt eksperthinnangu esitamine, ehitustööde alustamiseks vajalike dokumentide valmimine, vt kostja 4. augusti 2020 vastus, tl 45), ei plaaninud kostja ehitustöödega alustada vähemalt enne 17. septembrit 2019. Samas ei olnud hageja sõnul ka
23.septembril 2019 ehitustöödega alustatud, mistõttu hageja soovis lepingu lõpetada, viidates küll lõpetamise teates vastukäivalt ühelt poolt taganemise sätetele lepingus ning teisalt lepingu ülesütlemisele töödega mittealustamise tõttu (vt 23. septembri 2019 e-kiri, tl 19). Kuigi ehitustööde täpne nimekiri lepingust ei nähtu ning ka hageja 19. märtsi 2021 menetlusdokumendist ja selle lisadest (tl 66-74) ei nähtu täpselt, millised olid kokkulepitud ehitustööd, siis kostja hageja 23. septembri 2019 teatele lepingu lõppemise kohta põhjusel, et ehitustöid pole alustatud, vastu ei vaielnud. Kostja ei vastanud lepingu lõppemise teatele, aktsepteeris seda ning kohtumenetluses täiendavaid tõendeid TsMS § 230 lg 1 alusel ehitustööde teostamise kohta ei esitanud, kuigi kohus selgitas selle vajadust kostjale kohtuistungil ja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi. Samuti kinnitas kostja 4. veebruari 2021 istungil, et „23. septembril ei tehtud veel töid, sest ettevalmistavad tööd käisid.
23.septembril teadaolevalt kopp maas ei olnud.“ (tl 62).
13.Seega leiab kohus, et hagejal oli õigus lepingu p-st 14.2. tulenevalt lepingust taganeda, kuna ehitustöödega ei olnud alustatud. Kohus, tõlgendades hageja esindaja 23. septembri 2019 kirjas esitatud tahteavaldust koosmõjus 14. augusti 2019 tellija koosoleku protokolli ning 5. ja 7. septembri 2019 poolte kirjavahetusega, ei nõustu kostjaga, et hageja ütles
23.septembril 2019 lepingu üles VÕS § 655 lg 1 järgi. Hageja viitab korduvalt sellele, et ehitustegevus ei olnud alanud. Kohus nõustub kostjaga, et täiendavate tööde kokkuleppimine (nt akende vahetus) võib pikendada lepingu täitmise aega, kuid praegusel juhul oli küsimus ehitustöödega alustamises ning hageja õiguses nendega viivitamisel lepingust taganeda. Kostja ei ole vastanud ega ümber lükanud hageja väidet, et akende tellimine ja paigaldus ei olnud vana hoone rekonstrueerimisel esmased tööd ning kostja oleks saanud alustada ehitustegevusega.
14.Kuna hagejal oli kohtu tuvastatu alusel õigus lepingust taganeda, siis on põhjendatud ka kahjuhüvitamise nõue VÕS § 135 lg 1 ja RHS § 119 lg 3 alusel. Hankedokumentatsioonist nähtuvalt kallines hageja jaoks tehing 13 800 euro võrra põhjusel, et hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust (maksumus 153 600 eurot, sh käibemaks) kostja lepingu rikkumise tõttu ning sõlmis sama tehingu riigihankes järgmise edukaks tunnistatud pakkujaga (167 400 eurot, sh käibemaks) (vt hagiavalduse lisad 2, 4 ja 5). Seega oli hagejal õigus nõuda kahjuhüvitisena lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna tasumist. Hageja käibemaksu käibemaksuseadusest tulenevalt tagasi ei saa, mis tõttu kuulub kahjuhüvitis väljamõistmisele koos käibemaksuga.
15.Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.
6(7)
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehti kostja kahjuks, jäävad hageja kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 650 eurot. Tsiviilasjas on nõude hinnaks 13 800 eurot, millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on riigilõivu kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasunud. Tegemist oli vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.