Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik OK Incure OÜ esitas 22.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 07.05.2021 hagiavalduse K. S. vastu võlgnevuse nõudes ning 10.06.2021 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja K. S. sõlminud 06.01.2020 I OÜ-ga laenulepingu üldtingimuste punktidest 2.1, 2.2 ja 3.1 tulenevalt laenulepingu nr xxxx, millega laenuandja andis kostjale krediiti 1000 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Kostja arvelduskontole on krediit summas 1000 eurot kantud 06.01.2020. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 45,96% aastas ja krediidikulukuse määras 57,98% aastas. Lepingu üldtingimuste p.

136,17 eurot. Hageja leiab, et kuna tegemist on sisuliselt krediitkaardiga, mille limiiti saab kostja kasutada vastavalt oma vajadusele ning tagasi maksta vastavalt oma võimalustele, siis ei saa lugeda, et intressimääraga võrdne viivis võiks olla tühine. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgses intressimääras (0,13%) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.01.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 07.05.2021, 105 päeva eest, summas 136,17 eurot. Arvestuse algus Arvestuse lõpp 22.01.2021 07.05.2021

Hilinenud päevi Viivise määr päev

0,13%

Võla jääk 997,60

Viivis 136,17

Kostja on rikkunud laenulepingut sellega, et ta ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 997,60 eurot, intress summas 352,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 136,17 eurot. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 07.08.2021 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 22.07.2021 Ametlikes Teadaannetes. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikult kätte toimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avalikult kätte toimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 22.07.2021 ja loeti kättetoimetatuks 07.08.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 23.08.2021. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. I AS (endine I OÜ) on teatanud 21.01.2021 kostjale, et on tema vastase nõude loovutanud OK Incure OÜ-le.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 06.01.2020 I OÜ (praegune I AS) ja K. S. krediidikonto lepingu nr. xxxx summas 1000 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 997,60 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Krediidikonto lepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 45,96% aastas ehk päevas 0,13%. Hageja palub kostjalt välja mõista intress perioodil 24.04.2020 kuni 21.01.2021 eest 0,13% päevas summas 352,75 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab põhjendatuks arvestada intressi aastamäära, mitte päevamääraga. Samuti peab kohus põhjendatuks lugeda intressi arvestamise algusajaks 04.05.2020 (mitte 24.04.2020), kuivõrd kostjale 02.06.2020 esitatud arvest nr. EE001041102 (dtl 56) nähtuvalt puudub kostjal võlgnevus, s.t. ka intressivõlgnevus perioodist enne 04.05.2020. Seega intress põhinõudelt 997,60 eurolt perioodil 04.05.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 21.01.2021, s.o. 263 päeva eest intressimääraga 45,96% aastas moodustab 329,54 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude summas 23,21 eurot (352,75 – 329,54). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Esialgne võlausaldaja on sõlminud kostjaga 06.01.2020 krediidilepingu majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega on kostja sõlminud lepingu füüsilise isikuna ehk tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses ja sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida põhimõtteliselt iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel (vt 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-16, p 18; 5.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-05, p 12). Samuti peab kohus ise omal algatusel hindama tüüptingimuse kehtivust, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (3.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-13477, p 13 teine lõik; 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-106-13, p 24). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja tugineb viivisenõude esitamisel lepingu lahutamatuks lisaks olevale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktile 3, mis kohtu hinnangul on tüüptingimus. Kohus leiab, et hagejal on õigus arvestada viivist põhinõudelt 997,60 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuna lepinguline (intressi aasta ja päevamääraga võrdses määras) viivisemäär 0,13% päevas ja 45,96% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24% aastas (8 × 3)

ning on seetõttu ebamõistlikult suur ja tarbijat oluliselt kahjustav ning seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt RKTKm 3-2-1-25-16 p 13). Asja materjalist nähtuvalt esitas kostja esialgsele võlausaldajale internetikeskkonnas laenutaotluse, mille laenuandja kinnitas ning seejärel väljastas kostjale laenu. Selline hageja seisukoht kinnitab, et viivise kokkulepe ei ole eraldi läbi räägitud, kostja ei ole võimeline seda mõjutama ning puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (tsiviilasi nr 3-2-1-25-16 p 13). Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäära, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas. Seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Kolmekordne seadusjärgne viivisemäär oleks seega 24% aastas. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 16. november 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p-d 17 ja 18, ning selles viidatud 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhisumma

Viivis alates

Viivis kuni

Viivise %

Viivised

aastas 997,60 eurot

22.01.2021

07.05.2021

8%

23,18 eurot

Arvestades eeltoodut on põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 23,18 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega jätab kohus rahuldamata hageja viivise nõude summas 112,99 eurot (136,17 – 23,18). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1486,52 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 136,20 eurot ehk ligikaudu 9% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes

hagihinnast. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 182 eurot (91% 200-st). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.