2-21-5300/33 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 05.04.2021 Harju Maakohtule hagi solidaarselt T T ja K Ri vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt olid OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) juhatuse liikmeteks äriühingu asutamisest 14.09.2017-21.11.2019 T T ja K R. 14.11.2019.a. esitas xxx võlgnikule pankrotihoiatuse. Koheselt pärast pankrotihoiatuse saamist asusid OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) juhatuse liikmed tegutsema eesmärgiga viia OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) vara OÜ-st Minamibiraki Motomachi (pankrotis) välja ning peale seda on võõrandatud osalus xxx ning juhatuse liikmeks määrati üheks kuuks R P. Lisaks võlgnikule kuulunud sõidukite ümbervormistamisele juhatuse liikme T T nimele ning võlgniku arveldusarvelt kogu seal oleva raha väljavõtmise, on võlgniku nõuded oma klientide vastu 20.11.2019 üle antud S OÜ-le. S OÜ on võlgniku juhatuse liikme T T elukaaslase C K poolt kaks päeva varem ilma sissemakseta asutatud äriühing, mida kasutati peamiselt võlgniku nõuete katteks laekunud summade väljavõtmiseks sularahas ning võlgnikult T T nimele vormistatud sõidukite edasikantimiseks. Käesolevaks ajaks on S OÜ muutnud nime OÜ-ks xxx ning see on võõrandatud järjekordselt likvideerijatele. 14.02.2020.a. kuulutas Harju Maakohus välja OÜ Minamibiraki Motomachi pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. S OÜ arveldusarvelt nähtub, et perioodil 22.11.2019 kuni 12.02.2020 on toimunud sinna kokku laekumisi summas 22 130,79 eurot, millest sularahas võeti välja 12 050 eurot, kanti üle juhatuse liikmele 1873,74 eurot ning 5000 eurot on tasutud xxx. Laekumiste selgitustest nähtub, et laekumised on toimunud xxx ehk võlgniku poolt väljastatud arvete katteks. Kokku on kostjate poolt üle antud S OÜ-le võlgniku nõuded klientide vastu vähemalt kogusummas 14 898 eurot. Kostjad kinnitasid, et nõuded loovutati, kuid kelle vastu ja mis summas, seda ei mäletatud. Samuti ei olnud teada ka see, kuidas ja kui palju tuli loovutatud nõuete eest tasuda. Kuna tegemist oli jooksvate nõuetega, mis tasuti uuele võlausaldajale ilma mistahes vaidlusteta ja tähtaegselt, vastab nõude väärtus nende nominaalväärtusele. Hageja toob esile, et puuduvad tõendid, et nõuete loovutamine oleks toimunud kohase ehk samasuure vastusoorituse eest. . Hageja on seisukohal, et võlgniku juhtorganid on nõuded klientide vastu andnud tegelikult tasuta üle selleks spetsiaalselt asutatud osaühingule, et vältida raha laekumist pankrotis äriühingu arveldusarvele. Selline juhatuse liikme käitumine ei vasta ÄS §

187 lg 1 sätestatule ning tegemist on juhatuse liikme kohustuse rikkumisega. Eeltoodust tulnevalt on hageja seisukohal, et kostjad on nimetatud toimingutega tekitanud hagejale kahju vähemalt 14 898 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 14 898 eurot ja viivise alates 05.04.2021 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 27.07.2021 seisukohas märkis hageja, et kostjate etteheited tõendi (pangakonto) lubatavuse osas ei ole põhjendatud. Hageja on saanud S OÜ pangakonto väljavõtte seaduslikult tõendite kogumise raames tsiviilasjas nr. 2-20-12627, kus hageja põhjendas tõendi kogumise vajadust just asjaoluga, et tuvastada S OÜ-le loovutatud nõuete suurus ning esitada seeläbi kahju hüvitamise nõue kostjate vastu. Hageja on sellel eesmärgil ka tõendit kasutanud ning soovib nimetatud tõendiga tõendada asjaolu, et võlgniku jooksvatest arvetest tulenevad võlanõuded on üle antud ja laekunud S OÜ-le. Nimetatud tõendi alusel on esitatud kahju hüvitamise nõue kostjate vastu, mida kohus ka menetleb. Hageja märgib, et kostjate väide, et nõude loovutamise dokumendid on üle antud uuele juhatusele, on paljasõnalised. Siiani puuduvad tõendid, et kostjad, kui võlgniku juhatuse liikmed oleksid üle andnud võlgniku raamatupidamise dokumendid R P. Kostjad küll ei nõustu hageja väitega, et nõuded anti üle tasuta, kuid ühtegi vastupidist tõendavat tõendit ei ole esitatud. Kostjad ei ole siiani avaldanud seda, millise väidetava vastusoorituse eest on võlanõuded S OÜ-le loovutatud. Kostjate selgitus nõuete loovutamise vajalikkuse kohta ei ole eluliselt usutavad. Kostjad väidavad, et nõuded loovutati, kuna kostjatel puudus oskus nõuete sissenõudmisega tegeleda. Nähtuvalt hagi lisaks olevatest nõude loovutamise teatistest ja võlgniku väljastatud arvetest oli tegemist igapäevase majandustegevusest tekkinud jooksvate nõuetega võlgniku klientide vastu. Loovutamise hetkeks ei olnud loovutatud nõuded isegi veel mitte muutunud sissenõutavaks. Seega puudus mistahes spetsiifiline vajadus tegeleda jooksvate arvete alusel tekkinud nõuete sissenõudmisega. Kostjad on ka asunud väitma, et nõude loovutused on allkirjastamata ja puuduvad tõendid selle kohta, et need oleks välja saadetud. Siinkohal juhib hageja tähelepanu sellele, et kostja on ise eelnevalt avaldanud pankrotihaldurile, et „nõuded loovutati, saadetud e-mailiga veotellijale, tavalises Word failis ilma allkirjata ja minu meililt enne e-mailide sulgemist“ . Seega on kostja II ise tunnistanud, et on allkirjastamata nõude loovutuse teatised edastanud klientidele. Arvestades asjaoluga, et kõik võlgniku kliendid on tasunud oma jooksvad arved S OÜ AS SEB Pank arveldusarvele, on piisavalt tõendatud, et kostjad on juhatuse liikmetena jooksvatest arvetest tulenevad võlanõuded üle andnud S OÜ-le. Hageja on tõendanud seda, et nõuded on üle antud tasuta ning vastupidist peab tõendama juhatuse liige, kes väidab, et on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Teave nõude loovutuse väidetava hinna osas saab olla ainult kostjatel, kes ei ole seda siiani avaldanud, sest seda ei eksisteeri. Kokkuvõttes on hageja tõendanud, et kostjad on üle andnud S OÜ-le võlgniku rahalised nõuded kolmandate isikute vastu väärtuses 14 898 eurot ning ei ole selle eest saanud mistahes vastusooritust. Seega on kostjate tegevuse tulemusena saanud võlgnik kahju summas 14 898 eurot. Kostjate seisukoht Kostjad esitasid 21.06.2021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt paluvad hagi jätta rahuldamata. Kostjad on seisukohal, et nad ei ole toime pannud mitte ühtegi seadusevastast tegu ning hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostjad on seisukohal, et kuivõrd hageja esitab kostjatele nõude esitada raamatupidamisest dokumente, siis tuleb hagejal välja tuua ka seadusesäte, mis kohustab kostjaid nimetatud säilitamis- ja kogumistoiminguid tegema ning mida kostjad antud juhul väidetavalt rikuvad. Kostjad leiavad, et esitatud hagiavaldus tugineb üksnes pankrotihalduri eeldustele ja arvamustele. Kostjad on pankrotimenetluse käigus pankrotihaldurile selgitanud, et neil puudus oskus nõuete sissenõudmisega tegeleda. On täiesti

tavapärane, et nõuded loovutatakse ning tasu selle eest saadakse siis, kui võlgnik on nõude täitnud uuele võlausaldajale. Kostjad on seisukohal, et kostjatele ei saa panna kohustust esitada tõendeid, mis tema valduses ei ole ning mille väljanõudmiseks tal seaduslik alus puudub. Kostjad on seisukohal, et kui hagejale on loovutatud nõuete kaudu tekkinud kahju, siis kahju hüvitama kohustatud isikuks on S OÜ, mitte aga kostjad. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milles seisneb nõuete loovutamisega lepingu alusel hoolsuskohustuse väidetav rikkumine. Kostjad on nii pankrotimenetluses kui ka tsiviilasjas nr 2-20-12627 kinnitanud korduvalt, et nõuded ei ole kindlasti tasuta loovutatud, vaid tegemist on olnud lepinguliste suhetega. Kõik dokumentatsioon on uue juhatuse liikme käes. Kostjad leiavad täiendavalt, et hageja ei ole tõendanud, et tal puudub seadusest tulenev alus S OÜ vastu esitada kahju hüvitamise nõue. Hageja on üksnes öelnud, et see oleks perspektiivitu, kuna OÜ-l S väidetavalt vara puudub. See aga ei tähenda, et kahju eest S OÜ ei vastutaks. Vastupidi, kuna S OÜ on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust rikkunud, siis tuleb hagejal esitada enda nõue S OÜ vastu. Kostjad esitasid taotluse kuriteoteate esitamiseks prokuratuuri, leides, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja Jaanus Silm on rikkunud pangasaladuse hoidmise kohustust ning esitanud käesoleva tsiviilasjaga dokumendid, mille edastamise õigust neil krediidiasutuste seaduse alusel ei ole. Kostja II esitas 09.11.2021 kohtule taotluse kostja I 06.07.2020 e-kirja hagejale koos maksekviitungiga tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks. Nimetatu tõendab kostja II hinnangul, et raamatupidamisdokumendid on üle antud R Pile. Kostja II põhjenduste järgi ei olnud dokument tema valduses, ta ei teadnud selle olemasolust ja kostja oli selle olemasolu unustanud. Hageja vaidles 10.11.2020 seisukohas antud tõendite tsiviilasja materjalide juurde võtmisele vastu, kuna need on esitatud hilinemisega. Hageja esitas kostja II 06.07.2020 e-kirja hagejale, millest nähtuvalt oli kostjal II vastav tõend olemas juba 06.07.2020. Kostja II esitatud tõendid ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 19.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19- 18302 nimetati OÜ Minamibiraki Motomachi (endine ärinimi xxx) ajutine haldur ning 14.02.2020

kuulutati välja OÜ Minamibiraki Motomachi (pankrotis) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Äriregistri infosüsteemi väljavõtte kohaselt olid perioodil 14.09.2017 kuni 26.11.2019 olid võlgniku juhatuse liikmeteks K R ja T T. Alates 26.11.2019 on võlgniku juhatuse liikmeks R P. Hageja esitas hagi kostjate kui võlgniku endiste juhatuse liikmete vastu nende kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mis tuleneb sellest, et kostjad võlgniku juhatuse liikmetena on loovutanud 20.11.2019 võlgniku nõuded summas 14 898 eurot oma klientide vastu vastusooritust saamata kostja I elukaaslase 2 päeva tagasi asutatud äriühingule S OÜ-le (uue ärinimega xxx, edaspidi S OÜ). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on võlgniku endiste juhatuse liikmetena rikkunud oma kohustust ja tekitanud võlgnikule kahju. Kohus märgib, et vastava nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mille järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt ja juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Analoogne regulatsioon on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 esimeses lauses. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05 p 18), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 10). Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3310, p 11). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS § 138 ja VÕS § 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Kohus leiab, et kokkuvõttes on ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused järgmised (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15): • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14). Hageja on esile toonud, et võlgniku klientideks olnud äriühingud on teatanud S OÜ-le maksete tegemise kohta alljärgnevat:

Samuti on asjaolu, et nõuded loovutamise teatised on välja saadetud, tõendatud hageja esitatud võlgniku klientide e-kirjadega. Kohus leiab, et kostjad ei ole esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et vaidlusalused nõuded oleksid loovutatud kohase vastusoorituse eest. Äriühingu juhatuse üldise hoolsuskohustusega on hõlmatud kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12). Kostjad ei ole esitanud kohtule elulisi asjaolusid selle kohta, milles pidi seisnema S OÜ vastusooritus nõuete loovutamise eest. Kohus leiab, et S OÜ konto väljavõttega on tõendatud, et võlgnikule ei ole mingeid makseid, millest saaks järeldada nõuete eest tasumist, tehtud. Kostjad ei ole mingitele maksetele tuginenud. Seega lükkab nimetatu ümber kostjate paljasõnalise ebamäärase väite vastusoorituse saamise kohta. Kostjate põhjendused oskuse puudumise kohta nõuete sissenõudmise osas, mis tingis nõuete loovutamise vajalikkuse, ei ole eluliselt usutavad. Kohtule esitatud võlgniku arvetega on tõendatud, et tegemist oli võlgniku igapäevasest majandustegevusest tekkinud jooksvate nõuetega võlgniku klientide vastu, mille kostjad palusid tasuda S OÜ-le. Kuivõrd esitatud arvetest nähtuvalt ei olnud enamik nõuetest loovutamise ajaks sissenõutavaks muutunud, puudus igasugune alus ja vajadus nende sissenõudmisega tegelda, mistõttu ei olnud vajalik ka vastav oskusteave. Kohus leiab, et kostjate väide, et nõude loovutamise dokumendid on üle antud uuele juhatusele, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et kostjad kui võlgniku juhatuse liikmed oleksid üle andnud vastavad dokumendid uuele juhatuse liikmele R Pile. Antud asjaolu tõendamise kohustus on kostjatel, kes peavad tõendama, et on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhul, kui vastavad dokumendid oleks üle antud uuele juhatuse liikmele, oleks kostjatel olnud võimalik need uuelt juhatuse liikmelt välja nõuda või kasutada selleks kohtu abi. Kostjad seda teinud ei ole. Kohus leiab, et kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud, et nende ülesanded juhatuse liikmetena oleksid olnud kuidagi jaotatud. Seega olid mõlemad juhatuse liikmed nõuete loovutamisest teadlikud ja vastutavad võlgnikule kahju tekitamise eest ÄS § 187 lg 2 alusel solidaarselt. Kohus on seisukohal, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on antud juhul tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuivõrd kostjad pole suutnud omapoolseid vastuväiteid tõendada. Tõendatud on, et kostjad on loovutanud võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu S OÜ-le väärtuses 14 898 eurot ning kostjad ei ole tõendanud, et võlgnik oleks selle eest mingi vastusoorituse saanud. Seega on kostjate tegevuse tulemusena tekkinud võlgnikule kahju summas 14 898 eurot. Juhul, kui juhatuse liikmed ei oleks oma kohustusi rikkunud ja nõudeid loovutanud, ei oleks vastavat kahju tekkinud. Seega esineb kostjate tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kohus ei nõustu kostjatega, et hagejal tuleks oma nõue esitada S OÜ vastu. Kohus leiab, et võlgnikule on nõuete loovutamisega vastusooritust saamata tekitanud kahju kostjad, mistõttu

on hageja esitanud nõude õigete kostjate vastu. Kostjate viited S OÜ poolt lepingu rikkumisele on umbmäärased, sisustamata ja paljasõnalised. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab jooksvaid viiviseid alates hagi esitamisest 05.04.2021. Kohus leidis, et hageja põhinõue on tõendatud, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud ka viiviste väljamõistmine. Kostja pole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viiviste nõudele. Kohus rahuldab hageja viiviste nõude ja mõistab alates 05.04.2021 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras välja viivised põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni. Kostjad esitasid 21.06.2021 taotluse hageja ja hageja esindaja suhtes kuriteoteate esitamiseks seoses pangasaladuse rikkumisega seonduvalt S OÜ AS SEB Pank konto väljavõtte esitamisega. Hageja vaidles kostjate taotlusele 01.092021 seisukohas vastu ja leidis, et taotlus on sisutu ja põhjendamatu ning kohus ei peaks sellele reageerima. Kohus leiab, et kostjate taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 45 lg 6 kohaselt, kui menetlusosalise või muu isiku käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused, edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile. Vajaduse korral peab kohus sellise isiku määruse alusel kinni. Kohus on seisukohal, et hageja on saanud viidatud konto väljavõtte tsiviilasja nr 2-20-12627 menetlemisel ja kasutanud seda tõendina käesolevas tsiviilasjas ega ole sellega seoses mingit rikkumist toime pannud (KAS § 88 lg 7). Vaidlus puudub selles, et kohtumenetlus viidatud tsiviilasjas oli avalik. Seega ei ole KAS § 88 lg 2 p 1 alusel tegemist pangasaladusega. Ka ei ole pangasaladuse rikkumise näol KarS § 3 lg 3 KAS § 134 18 alusel tegemist kuriteo, vaid väärteoga, mistõttu puudub alus prokuratuuri teavitamiseks. Kostja II esitas 09.11.2021 taotluse täiendava tõendina kostja I 06.07.2020 e-kirja koos AS Eesti Post maksekviitungiga tsiviilasja materjalide juurde võtmiseks, millest tulenevalt peaks kohus kostja II taotluse kohaselt käesoleva tsiviilasja uuesti läbi vaatama. Tõendid tõendavad kostja II hinnangul raamatupidamisdokumentide üleandmist uuele juhatuse liikmele R Pile. Hageja vaidles 10.11.2021 seisukohas kostja II taotlusele vastu ja esitas omapoolse tõendid. Kohus leiab, et kostja II 09.11.2021 esitatud tõendid tuleb jätta TsMS § 330 lg 1 ja § 331 lg 1 alusel tsiviilasja materjalide juurde võtmata, kuna need on esitatud hilinemisega ja ei esine mõjuvat põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks. Kohus määras 02.09.2021 määrusega pooltele kõikide dokumentide ja taotluste esitamise tähtajaks 15.10.2021. Seega on taotlus esitatud pärast kohtu määratud tähtaega. Hageja esitatud kostja II 06.07.2020 hagejale saadetud e-kirja kohaselt oli esitatud maksekviitung kostjal II olemas juba antud e-kirja saatmisele eelnevalt, seega ammu enne kohtumenetluse algust. Eelneva alusel on kostja II taotlus TsMS § 200 lg 2 alusel menetlusosalise õigusi kuritarvitav, kohut eksitav ja kohtumenetluses lubamatu. Seega ei esine mõjuvat põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks. Lisaks ei tõenda antud tõendid kohtu hinnangul raamatupidamisdokumentide üleandmist, vaid üksnes postiteenuse eest tasumist. Kohus võtab tsiviilasja materjalide juurde hageja