9.H AS (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Ülejäänud võlausaldajad
10.I AS (registrikood xxxx, asukoht xxxx)
11.I AS (registrikood xxxx, asukoht xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I. M. avaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada I. M. võlgade ümberkujundamiskava alltoodud tingimustel. 2.1 I. M. täidab alltoodud võlausaldajate nõuded 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetena iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.12.2021: Võlausaldaja
M OÜ (tuleneb lepingust nr xxxx) Xxxx
Kohustuse täitmise summa 534,00 eurot
Igakuine osamakse
2988,00 eurot
49,80 eurot
8,90 eurot
1 (6)
P OÜ (tuleneb lepingutest nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx, nr xxxx) I AS (tuleneb lepingust nr xxxx) O OÜ (endine võlausaldaja OÜ O) (tuleneb lepingutest nr xxxx, nr xxxx) E AS (endine võlausaldaja C AS) (tuleneb lepingust nr xxxx) B AS (tuleneb lepingutest nr xxxx ja nr xxxx) B AS (tuleneb laenulepingust nr xxxx) I AS Xxxx H AS
2076,00 eurot
34,60 eurot
2502,00 eurot
41,70 eurot
1356,00 eurot
22,60 eurot
1890,00 eurot
31,50 eurot
1338,00 eurot
22,30 eurot
5814,00 eurot
96,90 eurot
1002,00 eurot 180,00 eurot 216,07 eurot
16,70 eurot 3,00 eurot 3,60 eurot
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.
4.Kohustada võlgnikku esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 10.11.2022.
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile menetlusosalistele ning avaldada teade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Asjaolud
1.I. M. (edaspidi ka võlgnik) esitas 01.09.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 04.11.2020 ja 01.04.2021 esitas võlgnik kohtule avalduse täpsustused. Võlgnik leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnik soovib oma võlgnevusi ümber kujundada vähendades võlgnetavate summade suuruseid ja pikendades võlgnevuse tasumise tähtaegu. 01.04.2021 esitatud võlgade ümberkujundamiskava täpsustuste kohaselt tasuks võlgnik võlgnevused üheteistkümne võlausaldaja ees 60 osamaksena, mis igakuiselt moodustavad kokku 332,20 eurot. I. M. igakuine sissetulek on 1600 eurot (neto), mis koosneb töötasust. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara, mootorsõidukeid ega muud olulist vara.
2.Kohus võttis 16.09.2020 määrusega avalduse menetlusse ja edastas ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kohus on 16.09.2020 määruses võlausaldajatele selgitanud, et juhul, kui võlausaldaja kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ümberkujundamiskava kohta ei esita, loetakse võlausaldaja nõude suurusega nõustunuks. Lõpliku ümberkujundamiskava osas on kohus 2 (6)
uuesti seisukohad küsinud üksnes võlausaldajatelt, keda kava täpsustused puudutasid ja keda varasemas kavas ei olnud märgitud.
3.Võlausaldaja P OÜ ümberkujundamiskavaga ei nõustu. Võlgniku poolt esitatud kohustuste ümberkujundamine on selge soov lihtsama vaevaga kohustustest vabanemine. Võlgniku esindaja OÜ LEGALTAX Õigusbüroo on P OÜ-le esitanud päringu võlgniku poolt sõlmitud laenulepingute osas alates 18.05.2020 kuni 01.07.2020, peale mida, so 23.07.2020 on võlgnik sõlminud veel krediidikonto laenulepingu nr xxxx summale 400,00 eurot perioodiga 2 aastat. Ümberkujundamiskavas on võlgniku kohustused vähendatud põhjendamatus ulatuses so 79% kogu võlgnevusest, milline on selgelt võlausaldaja huve kahjustav käitumine. Võlausaldaja palub jätta esitatud ümberkujundamiskava kinnitamata. Juhul, kui kohus siiski otsustab võlgniku ümberkujundamiskava menetlusse võtta, on võlausaldaja seisukohal, et ümberkujundamiskavas tuleb kajastada P OÜ nõuet kogu põhiosas so summas 2735,32 eurot ning tähtajaga 5 aastat.
4.Võlausaldaja B AS on nõus kõrvalnõuete vähendamisega 50% ulatuses, kuid põhinõue jääb vähendamata või pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaeg kuni kaheks aastaks (24 kuud) või pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaeg kuni viieks aastaks (60 kuud), juhul kui nõue on jagatud igakuisteks võrdseteks osamakseteks.
5.Võlausaldaja H AS ei nõustu võlgniku võlgade ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Ümberkujundamiskavas on märgitud vale võlaarvestus. H AS-i nõue võlgniku vastu on kogusummas 237,62 eurot, mis koosneb põhivõlast 216,07 eurot, tasumata intressidest 21,09 eurot ja tasumata lepingutasust summas 0,46 eurot. Lepingu tähtaeg saabub 10.10.2021, kõik osamaksed on seni tasutud õigeaegselt. Võlgnik taotleb nõude ümberkujundamist viisil, mille järgi on H AS-i ees kohustuse rahuldamise summa kokku 252 eurot ja tasumine toimuks 60-kuulise perioodi jooksul, igakuiste osamaksetena summas 4,20 eurot. Võlausaldaja on ümberkujundamiskavaga nõus juhul, kui võlgnik tasub võlgnevuse vähemalt 24 kuu jooksul. 28.10.2021 on võlausaldaja kohtu päringule vastanud, et I. M. ei ole võlgnevust tasunud ning 6 osamakset kogusummas 237,62 eurot on tasumata.
6.Võlausaldaja M OÜ ei ole ümberkujundamiskavaga nõus. Võlgnik eelistab põhjendamatult teisi võlausaldajaid, kuna ümberkujundamise kava järgi vähendatakse näiteks Xxxx, I OÜ ja OÜ O nõuded ca 3% - 12% võrra, kuid samal ajal vähendatakse M OÜ nõuet 30% võrra. VÕVS § 24 lg 3 p 2 kohaselt kohus võib kinnitada kava, mille alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgnik märgib, et tasub kõigile võlausaldajatele nende põhisumma jäägi, kuid võlgnik ei ole märkinud, kui palju on võlgnik juba kõikidele võlausaldajatele varasemalt tasunud ja mis kohustuse katteks on nii võlgnik, kui ka võlausaldajad võlgniku poolt tasutud summasid arvestanud. Lisaks ei saa pidada mõistlikuks võlgnevuse ajatamist 60 kuuks, kui laenu tagastamine pidi toimuma 33 kuu jooksul. Nõude vähendamine ja ebamõistlik ajatamine ei arvesta võlausaldaja õigustatud huve. Samuti jääb arusaamatuks võlgniku väide, et arvestades võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majanduslikku seisundit, võlgniku sissetulekut ja igakuiseid kulusid, suudab võlgnik tasuda laenude katteks igakuiselt kokku 332,20 eurot. Kavas on ka arvestatud võimalik keeruline olukord majanduses ja COVID-19 viirusega seotud negatiivsed tagajärjed, sh töökaotus. 332,20 eurot on summa, mida suudab võlgnik tasuda ka töötuks jäämisel. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, kuidas kavatseb võlgnik täita ümberkujundamiskava peale töökoha kaotamist sama palju kui praeguses olukorras. Seoses sellega võlausaldaja võib järeldada, et võlgnikul on olemas varjatud sissetulek, millele ta ei viidanud käesoleva menetluse raames ja mida ta on valmis kasutama vaid töökoha kaotamisel. M OÜ oleks nõus võlgade ümberkujundamisega sellisel juhul, kui I. M. võlausaldajale 25-kuulise perioodi jooksul vähemalt 530 eurot (põhisumma), ehk igakuiseks makseks M OÜ-le oleks vähemalt 21,20 eurot.
7.C AS nõustub ümberkujundamise kavaga, mille kohaselt võlgnik tasub 66 kuulise perioodi jooksul 2500 eurot. Seetõttu tuleks esitatud ümberkujundamiskava jätta kinnitamata. Juhul, kui kohus peab 3 (6)
siiski kava kinnitamist põhjendatuks, kinnitada see eelnimetatud tingimustel. C AS on nõude loovutanud E AS-le.
8.Võlausaldajad Xxxx, B AS ja Xxxx on kohtule teatanud, et neil pole ümberkujundamiskavale vastuväiteid. O OÜ on nõude omandanud O OÜ-lt, kes on 21.12.2020 ümberkujundamiskavaga nõustunud. Kavaga nõustumist on 07.05.2021 kinnitanud ka O OÜ.
9.Algselt ümberkujundamiskavas olnud võlausaldaja S AS on kohtule teatanud, et panga ja I. M. vahel sõlmitud väikelaenu leping on lõpetatud. I. M.l puuduvad S AS ees käendus-, liisingu- ja laenukohustused.
10.Ülejäänud võlausaldajad ei ole kohtule vastust esitanud. Kohtumääruse põhjendused
11.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. I. M. esitas avalduse võlgade ümberkujundamiseks, leides, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlgnikul on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol, mis moodustab 1600 eurot (neto). Võlgnik on taotlenud ümberkujundamiskava kinnitamist selliselt, et täidab võlausaldajate nõuded põhivõla ulatuses 60-kuulise perioodi jooksul. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik igakuiselt võlgnevuste katteks kokku 332,20 eurot. Käesoleval juhul on vastuväited esitanud 5 võlausaldajat 11-st. H AS on 23.04.2021 vastuses teatanud, et võlgnik on H AS-i nõuet ümberkujundamiskavas ebaõigesti kajastanud ja tegelikult on võlausaldaja nõue 237,62 eurot, mitte 475,40 eurot nagu võlgnik on võlgade ümberkujundamiskavas märkinud. Vastuväited esitanud võlausaldajate nõuetega on esindatud vähem kui pool pandiga tagamata nõuetest, so 8288 eurot (693,50+2735,32+237,62+1806+2815,56).
12.Vastuväite esitanud võlausaldaja M OÜ ei nõustu asjaoluga, et võlgade ümberkujundamiskava kohaselt vähendatakse tema nõuet 30% võrra, samas kui näiteks Xxxx, I OÜ ja OÜ O nõudeid vähendatakse ca 3% - 12% võrra. Lisaks ei ole võlausaldajad M OÜ ning H AS nõus sellega, et võlgnik täidab ümberkujundamiskava järgsed kohustused 60 kuu jooksul. B AS on nõus võlgniku kohustuste täitmise tähtaja pikendamisega 60 kuuks, kui nõue jagatakse igakuisteks võrdseteks osamakseteks. P OÜ on samuti seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamisel tuleb tema nõuet kajastada kogu põhiosas ning tähtajaga viis aastat. C AS (uus võlausaldaja E AS) võlgniku pakutuga ei nõustu, kuid nõustub 2500 euro maksmisega 66-kuulise perioodi jooksul. Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat M OÜ-d oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, vähendades nimetatud võlausaldaja nõude suurust 30% ulatuses. VÕVS § 2 lg 1 sätestab ümberkujundamisabinõud ja selle kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlgnik soovis nõuete ümberkujundamist nii kohustuste vähendamise kui ka kohustuste tähtaja pikendamise teel. Mõlemad ümberkujundamisabinõud on seaduse järgi lubatud. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13. Seadus ei näe nõude vähendamisele ette 4 (6)
protsentuaalseid piiranguid. Võlgnik on selgitanud, et nõude vähendamise arvestamisel on ta lähtunud võlasumma suurusest, soovides tasuda kõigile võlausaldajatele nõuded põhivõla ulatuses 60-kuulise tähtaja jooksul. Seega on kõigi võlausaldajate nõudeid vähendatud kõrvalnõuete võrra ning sellest tulenevad erinevad protsendimäärad võlausaldajate nõuete rahuldamisel.
13.Kohus peab oluliseks anda võlgnikule võimalus oma kohustuste täitmiseks väljaspool pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Käesoleval juhul on võlgnik hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et tal on 60 kuu jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees põhivõla ulatuses täita. Käesoleval ajal ei ole kohtul alust arvata, et ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgnikule jõukohane. Samuti pole kohtul alust arvata, et võlgnik oleks suuteline kohustusi täitma lühema tähtaja jooksul ja/või täitma võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses kui ümberkujundamiskavas märgitud. Võlgnik on kohtule selgitanud, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgniku elukaaslane K. I. on pankrotis, tema pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 31.08.2020 määrusega tsiviilasjas nr xxxx.
14.VÕVS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Tulenevalt VÕVS § 23 lg 3 kui võlgnik või nõustaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva väitega, edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Kuivõrd võlausaldaja H AS on 23.04.2021 vastuses märkinud, et tema nõue võlgniku vastu on 237,62 eurot, millest põhinõue moodustab 216,07 eurot, mitte 252 eurot nagu on märgitud võlgade ümberkujundamiskavas ja võlgnik ei ole selles osas vastuväiteid esitanud, siis loeb kohus võlausaldaja H AS võlgnevuse summa suuruseks võlausaldaja poolt kohtule teatatud summa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud võlausaldaja nõude osas tuleb võimaldada võlgnikule tasuda H AS-ile põhinõue 216,07 eurot 60-kuulise tähtaja jooksul, tasudes igakuiselt 3,60 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕVS § 5 alusel kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole kohtul kohustust igakuiste tagasimakse summade kindlaksmääramisel lähtuda võlgniku taotluses märgitud summadest. Pärast H AS nõude ja võlausaldajale igakuiselt makstava summa täpsustumist on võlausaldajatele igakuiselt võlgnevuste katteks tehtavate maksete kogusumma 331,60 eurot.
15.Algselt ümberkujundamiskavas olnud võlausaldaja S AS on kohtule teatanud, et panga ja I. M. vahel sõlmitud väikelaenu leping on lõpetatud. I. M.l puudvad S AS ees käendus-, liisingu- ja laenukohustused. Seega S AS võlausaldajana võlgade ümberkujundamiskavas ei nähtu ning on põhjendatud S AS-i kõrvaldamine käesolevast menetlusest õigusliku huvi puudumise tõttu.
16.Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul võlgniku ja võlausaldajate õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
5 (6)
17.VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt VÕVS § 34 lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. VÕVS § 34 lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgnike varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks.
18.VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. VÕVS § 35 lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend.
19.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
20.VÕVS § 26 lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. VÕVS § 26 lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.