Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. november 2021. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-1585
Kohtuasi
SE âCapitaliaâ Eesti filiaali hagi X vastu pĂ”hivĂ”la, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. augusti 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
41 651 eurot 6 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) SE âCapitaliaâ Eesti filiaal (registrikood 14558272), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.VÔtta X 7. oktoobri 2021. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19. augusti 2021. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
3.TĂŒhistada Harju Maakohtu 19. augusti 2021. a otsus ja saata asi uueks lĂ€bivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale vĂ”ib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 pĂ€eva jooksul alates otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses vĂ”ib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-1585 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetÀhtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse mÀÀrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KĂIK
Hageja nÔue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SE âCapitaliaâ Eesti filiaal (hageja) esitas 30. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule Stuffer Design OĂ ja X (kostja) vastu hagi, milles palus mĂ”ista Stuffer Design OĂ-lt ja kostjalt solidaarselt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hivĂ”la 20 600 eurot, intressi 328 eurot 67 senti, hagi esitamise seisuga sissenĂ”utavaks muutunud viivise 3635 eurot ning alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni pĂ”hivĂ”lalt viivise 0,25% pĂ€evas kindla summana ja edasi kuni pĂ”hivĂ”la tasumiseni sellelt viivise 0,25% pĂ€evas, kuid kokku mitte ĂŒle 20 600 euro. Hagiavalduse kohaselt sĂ”lmisid hageja ja Stuffer Design OĂ 13. mĂ€rtsil 2019 laenulepingu, millega hageja andis Stuffer Design OĂ-le laenu 20 600 eurot tĂ€htajaga kuus kuud, intressimÀÀraga 1,58% kuus ja viivisemÀÀraga 0,25% pĂ€evas. Samal ajal sĂ”lmis hageja kostjaga, kes on Stuffer Design OĂ juhatuse liige, kĂ€enduslepingu, millega kostja kĂ€endas Stuffer Design OĂ kĂ”ikide laenulepingust tulenevate kohustuste tĂ€itmist ning kohustus viivitamata tĂ€itma Stuffer Design OĂ kohustused, kui viimane neid ei tĂ€ida. Hageja ja Stuffer Design OĂ pikendasid 5. septembril 2019 laenulepingu tĂ€htaega 1. novembrini 2019. Muudatuskokkuleppe allkirjastas Stuffer Design OĂ nimel kostja ja andis samas ka eraldi kinnituse, et kĂ€endusleping kehtib ka muudetud tingimustega laenulepingule. Stuffer Design OĂ tasus 27. detsembril 2019 hagejale 1000 eurot, mille hageja arvestas vastavalt laenulepingu tingimustele sissenĂ”utavaks muutunud viivise katteks. ĂlejÀÀnud osas on laenulepingust tulenevad kohustused tĂ€itmata. Edasine menetlus
2.Maakohus rahuldas 11. mai 2020. a tagaseljaotsusega hagi ning mĂ”istis Stuffer Design OĂ-lt ja kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hivĂ”la 20 600 eurot, intressi 328 eurot 67 senti, hagi esitamise seisuga sissenĂ”utavaks muutunud viivise 3635 eurot ning alates 31. jaanuarist 2020 kuni pĂ”hivĂ”la tasumiseni sellelt viivise 0,25% pĂ€evas, kuid kokku mitte ĂŒle 20 600 euro. Maakohus jĂ€ttis menetluskulud Stuffer Design OĂ ja kostja kanda.
3.Kostja esitas 14. augustil 2020 tagaseljaotsuse peale kaja ning 19. oktoobril 2020 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu ja palus jÀtta selle rahuldamata.
4.Maakohus vÔttis 20. novembri 2020. a mÀÀrusega kaja menetlusse ning jÀttis kaja rahuldamata ja selle esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja esitas 14. detsembril 2020 maakohtu mÀÀruse peale mÀÀruskaebuse, milles palus mÀÀruse tĂŒhistada ja teha uue mÀÀruse, millega rahuldada kaja ja taastada menetlus.
6.Tallinna Ringkonnakohus tĂŒhistas 6. aprilli 2021. a mÀÀrusega maakohtu mÀÀruse osas, milles maakohus jĂ€ttis kaja rahuldamata ja jaotas kaja menetlemisega seotud menetluskulud. Ringkonnakohus taastas kostja osas menetluse ja saatis asja menetluse jĂ€tkamiseks samale maakohtule.
2-20-1585
7.Maakohus korraldas 9. juunil 2021 istungi. Kostja istungile ei ilmunud. Hageja vÀhendas istungil pÔhinÔuet 919 euro 90 sendi vÔrra.
8.Kostja saatis 12. augustil 2021 maakohtule e-kirja, millega kinnitas istungiprotokolli kÀttesaamist ning soovis teada, miks talle ei edastatud kohtukutset ja hageja seisukohti. Kostja palus menetluse taastada ja edastada endale hageja seisukohad, et kostja saaks esitada omapoolsed vastuvÀited.
9.Maakohus vastas 16. augusti 2021 e-kirjaga kostjale, et jĂ€tab kostja 12. augusti 2021. a taotluse rahuldamata, kuivĂ”rd kohtute infosĂŒsteemist (KIS) nĂ€htub, et kohus on teinud kĂŒsitud menetlusdokumentide kĂ€ttetoimetamise e-posti aadressile XXX, kuid kostja ei ole menetlusdokumente avanud.
10.Kostja vastas 17. augusti 2021. a e-kirjaga maakohtule, et temani ei ole kĂŒsitud menetlusdokumente jĂ”udnud ning palus need endale saata. Samuti mĂ€rkis kostja, et kohtukutse saadeti talle 3. juunil 2021 ja kuivĂ”rd istung toimus 9. juunil 2021, jĂ€i kutse kĂ€ttetoimetamise ja istungipĂ€eva vahele vĂ€hem kui kĂŒmme pĂ€eva. Kostja palus taaskord kirjaliku menetluse taastada ja edastada endale hageja seisukohad. Maakohtu otsus ja pĂ”hjendused
11.Maakohus rahuldas 19. augusti 2021. a otsusega hagi ning mĂ”istis kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hivĂ”la 19 680 eurot 10 senti, intressi 328 eurot 67 senti, hagi esitamise seisuga sissenĂ”utavaks muutunud viivise 3635 eurot ning alates 31. jaanuarist 2020 kuni pĂ”hivĂ”la tasumiseni sellelt viivise 0,25% pĂ€evas, kuid kokku mitte ĂŒle 19 680 euro 10 sendi. Maakohus jĂ€ttis menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tĂŒhistada ja saata asja maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse vĂ€idete kohaselt jĂ€ttis maakohus pĂ€rast menetluse taastamist kostja menetlusse kaasamata. Kuigi maakohtule olid teada kostja kontaktandmed, ei saatnud maakohus nendele kontaktandmetele ĂŒhtegi hageja menetlusdokumenti. Maakohus edastas
3.juunil 2021 kostjale ĂŒksnes teate, et istung toimub 9. juunil 2021. Samas peab TsMS § 343 lg 2 alusel jÀÀma kohtukutse edastamise ja istungipĂ€eva vahele vĂ€hemalt 10 pĂ€eva. Istungi korraldamine ja istungil asja arutamine oli seega ebaseaduslik. Lisaks jagas maakohus valesti tĂ”endamiskoormuse ega tĂ€itnud selgitamiskohustust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb vĂ”tta menetlusse ja kohtuasi lahendada ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel ĂŒksnes apellatsioonkaebuse pĂ”hjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusĂ”iguse normi viisil, mis toob vĂ€ltimatult kaasa otsuse tĂŒhistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks. Maakohus rikkus oluliselt Ă”igusliku Ă€rakuulamise pĂ”himĂ”tet ja jĂ€ttis selle tulemusel eelmenetluse sisuliselt lĂ€bi viimata, mis toob TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tĂŒhistamise ja asja maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
2-20-1585
14.Kolleegiumi hinnangul viis maakohus 9. juuni 2021. a kohtuistungi lĂ€bi selleks seaduses ette nĂ€htud korda sedavĂ”rd ulatuslikult rikkudes, et seda tuleb pidada Ă”igusliku Ă€rakuulamise pĂ”himĂ”tte oluliseks rikkumiseks. Maakohus ei toimetanud kostjale kĂ€tte kohtukutset ja arutas asja kostjata. See on omakorda toonud kaasa eelmenetluse ĂŒlesannete tĂ€itmata ning kohtuistungi lĂ€biviimise korra jĂ€rgimata jĂ€tmise.
14.1.Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks peab kohus TsMS § 343 lg 1 ja § 306 lg 5 jĂ€rgi kohtukutsed menetlusosalistele kĂ€tte toimetama. TsMS § 306 lg 1 alusel on menetlusdokumendi (sh kohtukutse) kĂ€ttetoimetamine dokumendi ĂŒleandmine saajale selliselt, et saajal oleks vĂ”imalik dokumendiga oma Ă”iguste teostamiseks ja kaitsmiseks Ă”igel ajal tutvuda. Menetlusdokumendi ĂŒleandmine peab TsMS § 306 lg 2 jĂ€rgi toimuma seaduses sĂ€testatud vormis ning olema ettenĂ€htud vormis dokumenteeritud.
14.2.Paber- ja e-toimikust nĂ€htub, et maakohus kooskĂ”lastas 14. aprillil 2021 hageja lepingulise esindajaga istungiaja ning koostas mĂ”lemale poolele 20. aprillil 2021 kohtukutse. Maakohus on mĂ€rkinud kostjale koostatud kohtukutse kostjale e-toimikus kĂ€ttetoimetatavaks, kasutades seega kohtukutse kĂ€ttetoimetamise viisina elektroonilist kĂ€ttetoimetamist, mida reguleerib TsMS § 3111. TsMS § 3111 lg 1 jĂ€rgi vĂ”ib kohus toimetada menetlusdokumendi kĂ€tte elektrooniliselt selleks ettenĂ€htud infosĂŒsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kĂ€ttesaadavaks tegemise kohta teavituse, kasutades sama sĂ€tte lg 1 p-des 1â5 vĂ”i lg-s 2 mĂ€rgitud kontaktandmeid. Sel viisil saab TsMS § 3111 lg 3 I lause jĂ€rgi menetlusdokumendi kĂ€ttetoimetatuks lugeda juhul, kui saaja avab selle infosĂŒsteemis vĂ”i kinnitab infosĂŒsteemis selle vastuvĂ”tmist dokumenti avamata vĂ”i kui seda teeb muu isik, kellel saaja vĂ”imaldab infosĂŒsteemis dokumente nĂ€ha. Antud juhul ei ole kostja ega mĂ”ni muu isik KIS-i andmetel kohtukutset e-toimikus avanud ega kinnitanud selle vastuvĂ”tmist dokumenti avamata. Seda on maakohus kinnitanud ka 16. augusti 2021. a e-kirjas kostjale. Menetlusdokumendi menetlusosalisele kĂ€ttetoimetatuks lugemiseks ei piisa sellest, et sĂŒsteem saadab menetlusdokumendi e-toimikus nĂ€htavaks ja kĂ€ttetoimetatavaks tegemise kohta adressaadile automaatselt e-kirja. Sellisele e-kirjale ei ole lisatud menetlusdokumenti ning selles ei sisaldu viidet TsMS § 3141 lg-le 1 ega selgitust, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpĂ€eva möödumisel kĂ€ttetoimetatuks. Kostjale ei saa seega kohtukutset kĂ€ttetoimetatuks lugeda ei TsMS § 3111 ega ka § 3141 alusel. Kuna asja materjalidest ei nĂ€htu, et kostjale oleks proovitud kohtukutset kĂ€tte toimetada mĂ”nel muul viisil, ei saa seda kostjale kĂ€ttetoimetatuks lugeda. Kolleegium mĂ€rgib, et isegi kui on alust arvata, et menetlusosaline ei kinnita menetlusdokumendi kĂ€ttesaamist pahauskselt, ei tĂ€henda see seda, et menetlusdokumenti ei tuleks talle seaduses ettenĂ€htud korras kĂ€tte toimetada.
14.3.Ălaltoodut ei muuda asjaolu, et kostja on 17. augusti 2021. a e-kirjas ja apellatsioonkaebuses kinnitanud, et talle saadeti kohtuistungi teade 3. juunil 2021, ning ta vĂ”is seega olla istungi toimumise ajast teadlik. TsMS § 307 lg 3 jĂ€rgi loetakse dokument menetlusosalisele kĂ€tte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jĂ”udmisest, kui kĂ€ttetoimetamist ei ole vĂ”imalik tĂ”endada vĂ”i kui on rikutud seaduses sĂ€testatud kĂ€ttetoimetamise korda. Kolleegiumile ei nĂ€htu paber- ja digitoimikust ega KIS-i saadetiste alt, et maakohus oleks saatnud kostjale sel kuupĂ€eval seaduses sĂ€testatud nĂ”uetele vastava kohtukutse. Kostjale on saadetud ĂŒksnes e-kirja teel kutse osaleda menetluskonverentsina peetaval kohtuistungil (tl 91), mille nĂ”utavaks osalejaks on mĂ€rgitud ka kostja. Kolleegiumi hinnangul ei saa seda pidada kohtukutseks, kuivĂ”rd selles ei sisaldu kĂ”iki TsMS § 344 lg-s 1 ja 3 nĂ”utud andmeid, sh kohustust teatada kohtusse ilmumata jĂ€tmise pĂ”hjusest ega kohtusse ilmumata jĂ€tmise tagajĂ€rgi. Kohtukutse saab aga lugeda TsMS § 307 lg 3 jĂ€rgi kĂ€ttetoimetatuks, kui saaja on kohtukutse kui menetlusdokumendi faktiliselt kĂ€tte saanud vĂ”i on enne kohtuistungi toimumist teadlik kohtukutse sisust. Ăksnes kohtuistungi toimumise aja
2-20-1585 teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 alusel nÔuetekohaselt kÀttetoimetatuks (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 15).
14.4.Kolleegium lisab, et igal juhul ei jĂ”udnud teave kohtuistungi toimumise kohta kostjani TsMS § 343 lg 2 I lauses sĂ€testatud tĂ€htaja jooksul. Kuigi sama sĂ€tte II lause jĂ€rgi vĂ”ib see tĂ€htaeg olla menetlusosaliste nĂ”usolekul lĂŒhem, ei ole kostja lĂŒhema tĂ€htajaga nĂ”ustunud. Kolleegium selgitab, et TsMS § 343 lg 2 ei ole vaid formaalne sĂ€te, vaid see peab andma menetlusosalisele tegeliku vĂ”imaluse teha vajalikud tööalased, perekondlikud jmt korraldused, et Ă”igel ajal ja kohas istungil osaleda.
14.5.Olenemata sellest, et kostjale ei toimetatud kohtukutset kĂ€tte, arutas maakohus 9. juuni 2021. a istungil asja sisuliselt, lĂ”petas asja sisulise arutamise ja mÀÀras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Selliselt ei saanud kostja asja arutamise juures osaleda ning maakohus ei saanud tema suhtes tĂ€ita eelmenetluse ĂŒlesandeid, sh selgitamiskohustust (TsMS §-d 348, 351 ja 392). Samuti ei saanud maakohus kohtuistungi lĂ€biviimisel jĂ€rgida selleks seaduses ette nĂ€htud korda (TsMS §-d 399â401 ning § 243 lg-d 2 ja 3). Kolleegiumi arvates kujutab eelnev endast Ă”igusliku Ă€rakuulamise pĂ”himĂ”tte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei nĂ€ita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise pĂ”himĂ”tte rikkumisele tuginedes Ă€ra, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nĂ”uetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sĂ”ltumata sellest, kas poolele oli vaatamata kohtuistungile kutsumata jĂ€tmisele tagatud vĂ”imalus esitada asjaolusid ja tĂ”endeid. Kolleegium rĂ”hutab, et kohtuistungi esemeks on pĂ”himĂ”tteliselt tsiviilĂ”igusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalĂ”iguslikust kui ka menetlusĂ”iguslikust kĂŒljest. Kohtuistungil vĂ”ivad pooled sĂ”ltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole kĂ€itumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma ĂŒksikasjades ei pruugi vĂ€ljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenĂ€htavad (vt analoogselt Riigikohtu 3. mĂ€rtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 20).
15.Eeltoodud pĂ”hjendustel tuleb maakohtu otsus TsMS § 646 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tĂŒhistada ning asi saata samale maakohtule menetluse jĂ€tkamiseks alates eelmenetluse staadiumist, sh kohtuistungi pidamiseks. Seda arvestades ei vĂ”ta kolleegium seisukohta apellatsioonkaebuses sisalduvate materiaalĂ”iguslike vastuvĂ€idete kohta. Neid saab maakohus hinnata menetluse jĂ€tkamisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
16.Kuna ringkonnakohus tĂŒhistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks lĂ€bivaatamiseks, ei mÀÀra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hĂŒvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse mÀÀrab TsMS § 173 lg 3 jĂ€rgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. HĂŒvitatavate menetluskulude suuruse mÀÀrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 jĂ€rgi kindlaks kohtuotsuses vĂ”i mĂ”istliku aja jooksul pĂ€rast kohtuotsuse jĂ”ustumist mÀÀrusega.