2-24-145082/14 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

2-24-145082 Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. B2 Impact osaühing esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 12.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 17.01.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 20.01.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 31.01.2025 hagiavalduse G.Q vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 735.49 eurot, intress 25.66 eurot, haldustasu 11.60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 27.27 eurot, viivis põhinõudelt 735.49 3

2-24-145082 eurolt alates 01.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 216.22 eurot, intress 9.07 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9.64 eurot, viivis põhinõudelt, so 216.22 eurolt alates 01.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 3000.74 eurot, intress 430.46 eurot, viivis põhinõudelt, so 3000.74 eurolt alates 01.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sissenõudmiskulud 35 eurot, riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks ESTO AS-i ja kostja vahel 26.01.2022 sõlmitud järelmaksuleping xxx, 14.10.2023 sõlmitud järelmaksuleping xxx ja 23.12.2022 sõlmitud krediidikontoleping nr xxx. Kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles ESTO AS lepingud üles 15.06-2024, 16.09.2024, üles. ESTO AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. 19.02.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta. 21.02.2025 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Harju Maakohus võttis 05.03.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale G.Q ’le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 29.07.2025 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);

tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja on osaliselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

2-24-145082 Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Kohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha lepingu sõlmimisel kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Kohus andis hagejale 19.02.2025 võimaluse esitada nõude ümberarvestus. 21.02.2025 avaldas hageja, et olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse olemasoleva nõudega ning olukorras, kus kostja ei ole sellele vastu vaielnud, siis kohtu poolt esile toodud tingimuslik seisukoht - krediidiandja ei kontrollinud kostja kohustusi ja seetõttu tuleb esitada võlgnevuse ümberarvestus – seab ilmselgelt hageja ebavõrdsesse olukorda võrreldes kostjaga. Eelduslikult võiks ja peaks eeldama, et pooltel on menetluses võrdsed menetlusosaliste õigused, kuid selles valguses nimetatu kindlasti aset ei leia. Hageja esitatud hagiavalduse puhul on tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Hagejale on korduvalt selgitatud, et kohtutel on omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagiavalduse õiguslikku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida ka lepingu kehtivust. Seega on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest ning sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust. Kohus on eelnevat hagejale selgitanud ka 19.02.2025 kohtumääruses. Hageja toob välja, et kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid ning kõik arvestused on hagiavalduses esitatud. Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga (735.49+216.22+3000.74) 3952.45 eurot. Eeltoodule lisandub intressi, haldustasu, viivise ning sissenõudekulude väljamõistmise nõuded. Lepingu xxx alusel sai kostja kasutusse 487.06 eurot ning põhiosa katteks on kostja tasunud 270.84 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, kui palju on kostja tasunud intressi ning haldustasu katteks. Hageja on esitanud vaid intressi ning haldustasu suuruse, mis on kostjal jäänud tasumata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei pea maksma haldustasu ning intressimääraks on VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kostja tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, tuleb käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Hageja ei ole kohtule esitanud nõude 6

2-24-145082 ümberarvestust ja hagiavalduses esitatud andmete alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, mis summas on lepingust xxx tulenev nõue põhjendatud. Lisaks ei ole kohtul võimalik hagiavalduse alusel hinnata, kas leping on ümberarvestuse kohaselt VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul kogu lepingust xxx tulenev nõue põhjendatud. Lepingu xxx alusel väljastati kostjale laenusumma 3700 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid, mida krediidiandja arvestas põhiosa katteks kokku summas 699.26 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, kui palju on kostja tasunud intressi ning haldustasu katteks. Hageja on esitanud vaid intressi suuruse, mis on kostjal jäänud tasumata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel on intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kostja tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, tuleb käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Hageja ei ole kohtule esitanud nõude ümberarvestust ja hagiavalduses esitatud andmete alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, mis summas on lepingust xxx tulenev nõue põhjendatud. Lisaks ei ole kohtul võimalik hagiavalduse alusel hinnata, kas leping on ümberarvestuse kohaselt VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul kogu lepingust xxx tulenev nõue põhjendatud. Hageja nõuab sissenõudmiskulu hüvitamist summas 35 eurot, kuivõrd kostja põhivõlgnevus on kokku 3752.45 eurot (735.49+16.22+3000.74) ning hageja saab nõuda kostjalt maksimaalselt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel 50 eurot. Võttes arvesse, et hageja põhjendatud nõue on kuni 1000 eurot, siis võib VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kostjale on peale lepingu lõppemist saadetud 3 tasulist kirja, seega on põhjendatud sissenõudmiskulu summas (20+5+5) 30 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 735.49 eurot, intress 25.66 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 27.27 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 735.49 eurolt alates 01.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust xxx tuleneva põhivõla 216.22 eurot, intressi 9.07 eurot, haldustasu 11.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9.64 eurot, viivise põhinõudelt, so 216.22 eurolt alates 01.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning lepingust xxx tuleneva põhivõla 3000.74 eurot, intressi 430.46 eurot ja viivis põhinõudelt, so 3000.74 eurolt alates 01.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning sissenõudmiskulu 5 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 7

2-24-145082 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Hageja nõude suurus kokku oli 4512.75 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja kokku 830.02 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 18%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 82% ulatuses hageja kanda ning 18% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 595 eurot ja õigusabikulud 20 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 163.27 eurot ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 431.73 eurot, kokku 595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595+20) 615 eurot, millest kostja kanda jääb 18% ehk 110.70 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.