Hageja: B2 Impact OÜ (kuni 27.09.2024 nimega OK Incure OÜ; registrikood: 11542046; asukoht: XXX-i ) lepinguline esindaja Anne-Liis Veski
vastu võlgnevuse
Kostja: K-M. N. (isikukood: XXX, elukoht hagiavalduses ja RR-s: XXX-i; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 19.12.2024 avalikult) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista K-M. N.-ilt B2 Impact OÜ kasuks K-M. N. ja Multitude Bank P.L.C vahel 29.12.2022 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 4821,97 eurot (millest 3733,14 eurot põhivõlgnevus, 500,94 eurot intress, 587,89 eurot põhivõlalt perioodi eest 29.06.2023 kuni 17.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K-M. N. väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud K-M. N. kanda.
Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 560 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv) ja mõista K-M. N.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on K-M. N. kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Toimetada kostjale K-M. N.-ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
vastu kahju 50,00 euro
Tsiviilasi nr 2-23-138683
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41). Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ esitas 26.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4565,23 euro saamiseks. Kohus tegi 02.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 24.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 27.10.2023 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised koos arvutuskäiguga, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; esitada asjaolud, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks laekumisi arvestati); tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-138683
2.OK Incure OÜ esitas 18.11.2023 hagiavalduse K-M. N. vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 3733,14 euro, intressi 500,94 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 587,89 euro ja kahju 50,00 euro väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 560 eurot ja menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kohtu nõudel 17.04.2024 täpsustas hagiavaldust. Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid Multitude Bank P.L.C (endine ärinimi Ferratum Bank Plc, laenuandja) ja kostja K-M. N. laenulepingu, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada krediiti kuni 4000 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamine toimus kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte ja maksehäire registrist saadud andmete alusel, mille tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Tagasimakseid on tehtud kogusummas 266,86 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 3733,14 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,4785% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus summas 500,94 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt lepingu lõppemisele järgnevast päevast s.o alates 29.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.11.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,4785% aastas summas 587,89 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot. Kuivõrd hageja on korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks kuid edutult, siis on eeltoodud summa väljamõistmine põhjendatud. Kostjale on edastatud 03.07.2023 nõudekiri koos teatega nõude loovutamisest, seejärel pretensioon 31.07.2023, hagihoiatus 22.08.2023 ning SMS-id ja kõnekatsed.
3.Pärnu Maakohus võttis 17.04.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 3.12.2024. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 19.12.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 2.01.2025 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
6.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-138683 tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja on teostanud makseid kokku summas 266,86 eurot, mille on laenuandja arvestanud põhiosa katteks. Muid laenuandjaga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust ei ole kostja täitnud. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning sama paragrahvi sama lõike punkt 4 kohaselt võib võlausaldaja lepingu ka üles öelda. Laenuandja ütles lepingu ülesse 28.06.2023. Kohustuse täitmise nõue on sätestatud ka VÕS § 108 lg-s 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 3733,14 euro väljamõistmiseks kostjalt.
7.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
8.Hageja poolt avaldatud asjaolude kohaselt krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tema pangakonto alusel krediidi väljastamisele eelnenud peaaegu 7 kuu väljavõtte laekumiste põhjal, võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel. Krediidiandja võttis mh arvesse kostja poolt avaldatud andmed tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning tegi päringud maksehäire registrisse. TsMS § 328 lg-s 1 sätestatud põhimõttest tulenevalt kohus eeldab, et kohtule esitatud faktilised asjaolud on tõesed. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimiseks kohus hindas esitatud pangakonto väljavõtet ja eraisiku faktiraportit ning tuvastab, et krediidiandja on piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.
9.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu sõlmimisel on laenuandja ja kostja kokku leppinud intressi maksmise määras 40,4785 % aastas. Kostja intressivõlgnevused kuni krediidilepingute ülesütlemiseni on hagis
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-138683 esitatud asjaoludel 500,94 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi väljamõistmiseks kostjalt. 10 . Hageja on esitanud nõuded kostjalt kahju väljamõistmiseks kogusummas 50,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kahjunõude sisutanud sissenõudmiskulude nõudena ning märkinud aluseks VÕS § 1132 lg 2. Kohus selgitab, et VÕS § 113 2 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 113 2 alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hagis puuduvad andmed selle kohta, et laenulepinguga oleks sissenõudmiskuludes kokku lepitud. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 50,00 eurot.
11.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab laenulepingu alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,4785% aastas ajavahemiku eest 29.06.2023 kuni 17.11.2023 summas 587,89 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded.
12.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-138683 võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.