Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(Tagaseljaotsus) Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2025, Pärnu
Tsiviilasja number
2-23-138683
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi K-M. N. väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4871,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (kuni 27.09.2024 nimega OK Incure OÜ; registrikood: 11542046; asukoht: XXX-i ) lepinguline esindaja Anne-Liis Veski
vastu võlgnevuse
Kostja: K-M. N. (isikukood: XXX, elukoht hagiavalduses ja RR-s: XXX-i; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 19.12.2024 avalikult) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista K-M. N.-ilt B2 Impact OÜ kasuks K-M. N. ja Multitude Bank P.L.C vahel 29.12.2022 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 4821,97 eurot (millest 3733,14 eurot põhivõlgnevus, 500,94 eurot intress, 587,89 eurot põhivõlalt perioodi eest 29.06.2023 kuni 17.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K-M. N. väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud K-M. N. kanda.
Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 560 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv) ja mõista K-M. N.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on K-M. N. kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Toimetada kostjale K-M. N.-ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
vastu kahju 50,00 euro
Tsiviilasi nr 2-23-138683
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41). Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-138683
Tsiviilasi nr 2-23-138683 tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja on teostanud makseid kokku summas 266,86 eurot, mille on laenuandja arvestanud põhiosa katteks. Muid laenuandjaga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust ei ole kostja täitnud. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning sama paragrahvi sama lõike punkt 4 kohaselt võib võlausaldaja lepingu ka üles öelda. Laenuandja ütles lepingu ülesse 28.06.2023. Kohustuse täitmise nõue on sätestatud ka VÕS § 108 lg-s 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 3733,14 euro väljamõistmiseks kostjalt.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-23-138683 esitatud asjaoludel 500,94 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi väljamõistmiseks kostjalt.
. Hageja on esitanud nõuded kostjalt kahju väljamõistmiseks kogusummas 50,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kahjunõude sisutanud sissenõudmiskulude nõudena ning märkinud aluseks VÕS § 1132 lg 2. Kohus selgitab, et VÕS § 113 2 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 113 2 alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hagis puuduvad andmed selle kohta, et laenulepinguga oleks sissenõudmiskuludes kokku lepitud. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 50,00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-23-138683 võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.