Kohtulahend

vastuvõtmist kinnitab sekretäri allkiri väljastusteatel. Vastavalt TsMS § 323 lg-tele 1 ja 2 nende koosmõjus luges kohus menetlusdokumendi kätteantuks, kuna selle on vastu võtnud kostja äriruumis alaliselt viibiv töötaja ? sekretär. Posti üleandmisel saab äriühingu sekretäri lugeda seda äriühingut esindavaks isikuks ja menetlusdokument tuleb lugeda kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatuks. Hagiavaldus ja kirjaliku vastuse esitamise kohustus on kostjale kätte toimetatud kostja tegelikul aadressil ning kostjal on olnud piisavalt aega hagiavaldusele vastamiseks. Kostja hagile ei vastanud, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks. Kohtul puudus alus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks tsiviilasjas.

avaldatud artiklis "Hagile vastamata jätmise ja poolte kohtuistungilt puudumise tagajärjed", millest nähtub, et isiklikult allkirja vastu kätteandmiseks TsMS § 415 lõike 1 teise lause esimese punkti mõttes ei saa pidada hagiavalduse kui menetlusdokumendi kättetoimetamist TsMS §-de 322?327 alusel. Kaebaja on määruskaebuses esile toonud, et maakohus ei oleks seaduse kohaselt võinud tagaseljaotsust teha, mis on TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi aluseks kaja esitamisele, olenemata mõjuvast põhjusest. TsMS § 407 lg 1 järgi võib maakohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega peab kohus tagaseljaotsust tehes veenduma, et nõue on hagiavalduses esile toodud asjaoludega piisavalt ja selgelt õiguslikult põhjendatud. Hageja esitas maakohtule hagiavalduses kaks nõuet: 1) kohustada kostjat kerge kütteõli väljavedamiseks; 2) rahalise nõude 2 164 759 krooni 24 sendi saamiseks, kusjuures rahaline nõue koosnes võlast tasumata kauba eest 1 748 983 krooni 50 senti, viivisest 357 286 krooni 85 senti, hageja kahjust seoses makstava intressiga 24 995 krooni 89 senti ja hageja kahjust seoses kauba hoidmisega 23 493 krooni. Kuna hageja ei olnud tasunud esimesena nimetatud nõudelt riigilõivu, siis maakohus keeldus 13. aprilli 2006. a määrusega hagi selles osas menetlusse võtmast. Hageja oli hagi alusena välja toonud, et pooled sõlmisid 3. jaanuaril 2003 lepingu naftasaaduste müügiks ja 7. oktoobril 2005 sõlmitud lisa 1/55 järgi müüs hageja kostjale kerget kütteõli 196 515 liitrit. Kaup tuli välja vedada hiljemalt 14. oktoobril 2005. a ja 1 748 983 krooni 50 sendi tasumise tähtaeg oli 7. oktoobri 2005. a arve nr 100752 järgi 7. novembril 2005. 28. oktoobril 2005 teatas kostja hagejale, et loobub lepingust, kuna kostja ei ole kogu kütteõli üle andnud. Hageja väitis, et kostja oli kütteõli väljavedamisel ise viivituses ja on ka pärast 28. oktoobrit 2005. a kütteõli välja vedanud. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sõlminud AS-iga SEB Eesti Ühispank tehingu finantseerimiseks faktooringulepingu, mille kohaselt on hageja loovutanud 7. oktoobril 2005 kostjale väljastatud arve aluseks oleva nõude AS-ile SEB Eesti Ühispank. Kaebaja on õigesti esile toonud, et nõue ei olnud hagiavalduses toodud asjaoludega piisavalt õiguslikult põhjendatud. Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ainult rahalise nõude osas. Hagiavalduses olid toodud mõlema nõude põhjendused ja lepingust tuleneva võla väljamõistmise nõue hõlmas ka tasu selle kütteõli eest, mis oli välja vedamata. Samuti oli hageja hagiavalduses välja toonud, et kostja on lepingust loobunud (taganenud). Eeltoodu tõttu ei saanud kohus esitatud asjaolude järgi lugeda nõuet piisavalt õiguslikult põhjendatuks määral, mis oleks andnud aluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna hagiavalduses esitatud asjaolud olid vastuolulised. Asjaolud, et kostja on lepingust taganenud ja hageja on nõude loovutanud, on sellised, mis ei anna kohtule alust järeldada, et nõue on õiguslikult põhjendatud, kuna taganemine lõpetab võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 5 alusel võlasuhte ja nõude loovutamise korral ei ole hagejal nõuet, mille täitmist ta saaks enda kasuks nõuda. Eeltoodu tõttu leidis ringkonnakohus, et nõue ei olnud hagiavalduses esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mis TsMS § 407 lg 1 alusel välistab tagaseljaotsuse tegemise. Kuna maakohus ei olnud õigustatud TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust tegema, siis oli kostjal õigus esitada TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi kaja, olenemata tema tegevusetuseks mõjuva põhjuse

olemasolust. Kuna kaja esitamiseks ei olnud mõjuv põhjus nõutav, millele on tuginenud kajas ka kostja, siis ei olnud kohtul õigus nõuda TsMS § 142 lg 1 järgi kautsjoni. Maakohus on ebaõigesti oma 21. juuni 2006. a määrusega nõudnud kajalt 39 500 krooni kautsjoni tasumist. Valesti nõutud kautsjon tuleb kaebajale tagastada. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna ekslikult või enam tasutud kautsjoni tagastamist tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri, siis tuleb makstud kautsjoni puhul kohaldada seaduse analoogiat ja kautsjon tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

pärast asja menetlusse võtmist. TsMS § 695 kohaselt kohaldatakse kassatsioonimenetluse kohta sätestatut muu hulgas ka määruskaebuse menetlemisele.

õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Kolleegium märgib, et viimati mainitu kehtib ka juhul, mil kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tema kahjuks tehakse tagaseljaotsus TsMS § 413 alusel, st kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Näiteks ei pruugi hagi olla veenev juhul, mil hageja nõuab asja välja kostja valdusest enda valdusesse, kuid hagiavaldusest nähtub, et kostja on vaid asja kaudne valdaja. Hagi ei pruugi olla veenev, kui hagist nähtub, et kostjale VÕS § 114 lg 1 kohaselt antud või eeldatav täiendav mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ei ole veel möödunud. Hagi ei pruugi olla veenev ka juhul, mil hageja viitab hagis, et on nõude loovutanud, ega ole näidanud nõude tagasiloovutamist. Hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) teema kohta vt ka Riigikohtu 10. novembri 1999. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-99 (RT III 1999, 29, 288). Kui hageja toob hagis esile asjaolu, millega seab hagi veenvuse kahtluse alla, kuid hageja ise esitab sellele asjaolule ka sisulisi vastuväiteid, võib hagi olla veenev. Näiteks võib lepingu täitmise nõudes hagi ebaveenvusele osutada hagis esitatud asjaolu, et kostja on lepingust taganenud ning hageja ei põhjenda, miks lepingust taganemine ei ole seadusega kooskõlas. Kui hageja on aga kostja taganemisavalduse vastu esitanud hagis sisulisi vastuväiteid, võib hagi olla veenev.

võeta menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Praegusel juhul jääb määruskaebus läbi vaatamata ning seetõttu tuleb kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.