nende Hageja: OÜ Juura Pro (registrikood 14829096; asukoht Paldiski mnt 3, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10137) Hageja lepinguline esindaja K K (e-post xxx) Kostja: A A (isikukood xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista A Aelt OÜ Juura Pro kasuks kokku 1 182,34 eurot, millest põhinõue moodustab 591,17 eurot ja viivis 591,17 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Rahuldada OÜ Juura Pro avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A A välja OÜ Juura Pro kasuks menetluskulud summas 245 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva 1
2-22-126627 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.OÜ Juura Pro esitas 20.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 672,13 euro saamiseks. Kuivõrd võlgnik A A esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15.09.2022 hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 22.09.2022.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt üüris kostja ajavahemikul 19.03.2020 – 04.11.2020 hageja käest sõidukit taksoteenuse osutamiseks. Kostja rentis kõigepealt sõidukit xxx, seejärel xxx ning lõpuks xxx kuni 04.11.2020, mil hageja lepingu võlgnevuse tõttu üles ütles. Pooled sõlmisid lepingu, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale iganädalaselt sõiduki kasutamise eest üüri vastavalt esitatud müügiarvetele. Hageja esitas perioodi jooksul arveid kogusummas 2 784,69 eurot, millest kostja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks tasunud 2 193,52 eurot. Tasumata on 591,17 eurot (OÜ Juura Pro müügiarved MA2000280 (91,17 eurot), MA2000274 (100 eurot), MA2000268 (100 eurot), MA2000262 (100 eurot), MA2000254 (100 eurot), MA2000225 (100 eurot). Viimase tasumata arve (MA2000280) tähtaeg oli 26.10.2020 ja hageja nõuab viivist lepingu punktis 1.15 kokku lepitud määras 0,065 % päevas kogu nõudelt alates 27.10.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 591,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 265,14 eurot alates 27.10.2020 kuni 15.09.2022 ja alates 16.09.2022 viivis kuni põhinõude summas 591,17 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja selgitas, et rentis hagejalt perioodil 19.03.2020 - 04.11.2020 kolme erinevat sõidukit erinevate rendihindadega. Kasutusrendi leping tehti sõidukile xxx. Seejärel kasutas kostja sõidukeid xxx ja xxx. Esitatud müügiarvete väljavõttelt on näha müügiarveid summas 2 784,69 eurot. Kostjal ei ole säilinud kõiki e-kirja teel saadetud arveid, et kontrollida vastavust müügiarvete väljavõttega. Kostja ei leidnud müügikontolt lepingus oleva deposiidi sularahas tasumise märget. Kostja hinnangul arvates ei ole 2
2-22-126627 deposiiti maha arvestatud tema võlgnevusest. Kokku on kostja tasunud rendimakseid panga ülekannetega summas 2 243,96 eurot. Kostja leiab, et hageja esitatud põhinõue on ebaõiglane, sest arvestamata on jäänud deposiit ja kostjapoolne võlgnevuse tasumine pärast rendilepingu lõppemist. Hageja ei ole pärast rendilepingu lõpetamist saatnud ühtegi meeldetuletust ülesse jäänud kohustusest ega ole võtnud kostjaga ühendust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Käesoleva asja hind on 903,60 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 järgi kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
6.Asjas ei ole vaidlust, et hageja rentis kostjale ajavahemikul 19.032020-04.11.2020 erinevaid sõidukeid. Asja materjalist nähtub, et pooled sõlmisid 17.03.2020 sõiduki üürilepingu nr 59, mille kohaselt hageja üüris kostjale sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx perioodil 19.03.2020 kell 12:00 kuni 26.03.2020 kell 12:00 üürihinnaga 190 eurot - 7 päeva (dtl 28, 99-103). Samuti sõlmisid pooled 20.04.2020 sõiduki üürilepingu nr 79, mille kohaselt hageja üüris kostjale sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx perioodil 20.04.2020 kell 14:30 kuni 27.04.2020 kell 14:30 üürihinnaga 45 eurot - 7 päeva (dtl 104108). Pooled leppisid mõlemas lepingus kokku, et kui pooled ei avalda vastupidist seisukohta kirjalikult taasesitatavas vormis, pikeneb leping samadel tingimustel automaatselt. Kuigi kolmandat sõiduki registrimärgiga xxx rendilepingut asja materjalide juurde lisatud ei ole, on kostja 26.05.2025 menetlusdokumendis ise kinnitanud, et rentis hagejalt perioodil 19.03.2020 - 04.11.2020 kolme erinevat sõidukit erinevate rendihindadega. Kasutusrendi leping tehti sõidukile xxx. Seejärel kasutas kostja sõidukeid xxx ja xxx. Seega selles osas vaidlus puudub.
7.Kostja ei ole vaidlustanud ka kokku lepitud rendihindu ega seda, et hageja on talle esitanud müügiarveid kokku summas 2784,69 eurot. Kostja on ise esile toonud, et ta on kokku hagejale tasunud 2243,96 eurot, seega möönab kostja võlgnevust hageja ees. Samas ei ole kostja arvestus korrektne, nimelt nähtub pangaväljavõttelt, et 27.07.2020 on kostja tasunud hagejale 56 eurot kütuse eest, mitte renti sõiduki kasutamise eest (dtl 56). Lepingu kehtivuse ajal on kostja tasunud hagejale kokku 2 037,96 eurot ja pärast rendilepingu ülesütlemist 04.11.2020 tasus kostja hagejale kokku 150 eurot (07.12.2020 50 eurot, 09.03.2021 50 eurot ja 02.07.2021 50 eurot). Seega nähtub asja materjalist, et kostja võlgneb hagejale 596,73 eurot. Kuigi kostja väitis menetluse algul, et arvesse on 3
2-22-126627 jäänud võtmata tema poolt tasumata deposiit summas 200 eurot, see väide tõendamist ei ole leidnud. Hageja esitatud mõlema poole poolt allkirjastatud lepingutest ei nähtu, et pooled oleksid üldse kokku leppinud deposiidi tasumises, samuti ei ole tõendatud deposiidi tasumine. Vastupidi, hageja esitatud poolte enne lepingu sõlmimist toimunud kirjavahetusest nähtub, et pooled on kokku leppinud selles, et kostja ei tasu hagejale deposiiti (dtl 110). 28.05.2025 menetlusdokumendis tunnistas ka kostja, et eksis deposiidi tasumise osas. Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 596,73 eurot. Kuivõrd hageja on palunud kostjalt välja mõista 591,17 eurot, mõistab kohus nimetatud summa kostjalt välja.
8.VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu pst 1.15 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kui üürnik hilineb üürimakse või leppetrahvi tasumisega, arvestatakse summalt viivist määras 0,065 % päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 26.10.2020.
9.Kostja hinnangul on lepingus kokkulepitud viivisemäär liiga suur. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus juhib tähelepanu, et laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,065% (so lepingu sõlmimise ajal seaduses sätestatud viivise kolmekordne määr) tasumata summalt päevas on täiesti tavapärane viivisemäär ning ka Riigikohtu praktikas korduvalt aktsepteeritud. Riigikohus selgitas, et „Viivise “mõistlik määr” tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuval., Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“ RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Käesoleval juhul kokkulepitud viivisemäär ei ületa seda määra. Viivis ei ole automaatselt lepingu sõlmimisega kaasnev kulu vaid seda hakatakse arvestama siis, kui rentnik ei tasu võlgnevust. Rahalise kohustuse rikkumise korral on viivis põhiline õiguskaitsevahend võlausaldajale kohustust rikkunud võlgniku vastu. Lepingu rikkumine on välditav, kui lepingut täita kohaselt, tähtaegselt ning samuti on võlgnikul võimalik vältida viivise suurenemist, kui kohustus täita võimaliku väikse viivitusega.
10.Kohus leiab, et kostjalt tuleb viivis summalt 500 eurot välja mõista alates 26.10.2020 ja summalt 591,27 alates 02.11.2020, kuivõrd arve nr MA2000289 maksetähtaeg oli 02.11.2020. Seega on kohtulahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 691,38 eurot. Kostja on palunud temalt välja mõista õiglane viivis. Kohus käsitleb seda viivise vähendamise taotlusena. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole 4
2-22-126627 õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega võimaldab viidatud säte kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades vähendada nõutav viivise summa mõistliku suuruseni võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Kohus otsustab viivisnõude vähendamise lepingupoolte huve kaaludes.
11.Kohus leiab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Sellist seisukohta on korduvalt väljendanud Riigikohus oma lahendites nr. 3-2-166-05 ja 3-2-1-87-10. Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole. Kohus ei pea võimalikuks põhinõuet ületavas summas viivist kosjalt välja mõista. (2,28 eurot + 689,10), seega mõistab kohus välja viivise summas 591,27 eurot.
12.Kostja on palunud temalt välja mõista kohtu poolt kontrollitud ja õiglane võlgnevus koos viiviste ja kohtukuludega koos mõistliku tagasimakse graafikuga. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja taotleb hagi rahuldamisel tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 sätestatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Kohtu hinnangul ei saa kohus otsuse täitmist kindlaks määrata kostja taotluses toodud asjaoludel (väidetavalt rahaliste vahendite puudumine) ja tingimustel. Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas täitedokument ning sellisel viisil otsuse täitmise viisi kindlaks määramine riivab oluliselt hageja õigusi ja huve. Selline kokkulepe oleks kohtu hinnangul võimalik üksnes hageja nõusolekul. Käesoleval juhul hageja sellist nõusolekut andnud ei ole.
13.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, võlgnevus summas 591,17 eurot ja viivis 591,17 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
17.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 245 (65+60+120) eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid hageja menetluskulusid kohtutoimikust ei nähtu.
5
2-22-126627
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.