Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
AS ÜHISTEENUSED hagi osaühingu Plurium vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmise nõudes 84,67 nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Tallinn) Hageja esindaja: S R (e-post xxx) Kostja: osaühing Plurium (registrikood 10041017, asukoht Erika tn 14, Tallinn) Kostja seaduslik xxx)
Menetluse liik
esindaja:
A
N
(e-post
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi osaühingu Plurium vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista osaühingult Plurium AS-i ÜHISTEENUSED kasuks leppetrahv 40 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 30 eurot ja viivis 10,21 eurot.
3.Välja mõista osaühingult Plurium AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõudelt (40 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
Välja mõista osaühingult Plurium AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulu 470 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb osaühingul Plurium tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 10.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu Plurium (kostja) vastu 80 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 18.03.2025 vastuväite. Pärnu Maakohtu 08.04.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk pargitud 09.02.2023 hageja poolt parkimist opereerivas eraparklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvi nr 1028007721 summas 40 eurot. Leppetrahv paigutati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõuet. Samuti nõuab hageja kostjalt viiviseid alates leppetrahvide tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 10,21 eurot ja edasiulatuvat viivist 40 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lisaks sissenõudmiskulu hüvitist 30 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 20.05.2025 vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt oli tema auto pargitud parkimiskohal, mis oli ümbritsetud sinise joonega nagu Tallinna tasulised parkimiskohad. Märk parkimistsooni kohta puudus. Kostja on seisukohal, et tasulise eraparkla tsoon ei olnud selgelt märgistatud. Parkimistsoon ei olnud leitav ka äpis pargi.ee ega parkimine.ee lehel. Leidmata adekvaatset infot parkimisala kohta, alustas kostja mobiilset parkimist tsoonis „Kesklinn“. Viie minuti pärast auto juurde tulles avastas kostja leppetrahvi 1028007721. Kostja vaidlustas trahvi. Avaldusele vastuseks sai ta, et vaielda saab 14 päeva jooksul ja Ühisteenused AS leppetrahvi ei tühista. Kostja palub tühistada kohtul leppetrahv 1028007721, kuna parkimisala ei olnud selgelt ja arusaadaval viisil märgistatud. Juhul kui kohus leppetrahvi ei tühista, palub kostja jätta kehtivaks leppetrahv summas 40 eurot. Kostja palub mitte rahuldada viivise ja sissenõudmiskulu nõuet. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
5.1.Tuukri tn 9, Tallinn parkimisalal oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimisalaga (dtl 297-298).
5.2.Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 09.02.2023 pargitud Tuukri tn 9, Tallinn parkimisalal ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 38-42, 335-338); 2
6.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
8.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
9.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
10.Hageja väidab, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki hageja opereeritaval Tuukri tn 9, Tallinn parkimisalal parkimiskorralduse reegleid rikkudes. Kostja on seisukohal, et ta parkis oma sõiduki Kiikri 2/1 maja ees ning tasulise eraparkla tsoon ei olnud selgesti märgistatud.
11.Kohus tuvastab hageja poolt esitatud fotodega (dtl 297-298), et hageja opereeritavas Tuukri tn 9, Tallinn parkimisalal olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.
12.Kostja vaidleb nimetatule vastu. Kostja on seisukohal, et tasulise eraparkla tsoon ei olnud selgelt märgitatud. Kostja on esitanud kohtule tõendid (dtl 86, 91, 106, 328), millel ta on punase noolega märkinud, kuhu oli kostja sõiduk leppetrahvi väljastamise ajal pargitud. Kostja on esitanud kohtule ka 02.07.2025 seisukohas fotod (dtl 268-269, 331), millelt ei nähtu parkimistahvlite- ja märkide olemasolu. Kohus on seisukohal, et kostja 02.07.2025 seisukohas esitatud fotodelt ei ole nähtav ega arusaadav, millal nimetatud pildid tehtud on. 3
Seega ei saa nimetatud fotode põhjal asuda seisukohale, et leppetrahvi väljastamise kuupäeval, s.o 09.02.2023 seal tasulisele parkimisalale viitavaid märke ei olnud. Hageja on esitanud kohtule fotod (dtl 297-298), millelt nähtub, et fotod parkimistingimuste olemasolu kohta on tehtud 02.03.2023 ja 10.05.2023. Samuti märgib kohus, et hageja poolt esitatud fotodelt (02.03.2023 tehtud foto) on nähtav sama maja, mille kohta on esitanud pildi kostja (dtl 86) ning väitnud, et ta parkis antud maja ees. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul tõendatud, et kostja parkis 09.02.2023 talle kuuluva sõiduki Tuukri tn 9, Tallinn (tsoon P60) parkimisalal. Lisaks leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et parkimiskoht on piiratud siniste joontega, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist on Tallinna linna tasulise parkimisalaga. Kostjal on sõidukit parkides kohustus veenduda, et ta täidab antud parkimisalal kehtestatud nõudeid. Hageja on käesoleval juhul tõendanud, et tegemist oli hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga.
13.Kostja väidab, et tema sõiduk oli pargitud Kiikri 2/1 maja ees, Tuukri tn lõpus, mitte Tuukri tn 9, nagu leppetrahvil märgitud. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud sama maja ette (dtl 297), nagu kostja on kohtule esitatud fotol punase joonega märkinud (dtl 86). Seega on kohtu hinnangul tuvastatav, et kostja sõiduk oli pargitud Tuukri tn 9 parkimisalal. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tegemist on Kiikri tn 2/1 parkimisalaga. Kostja on esitanud kohtule kirjavahetuse Tallinna Transpordiametiga (dtl 334), millest peaks justkui nähtuma, et kostja sõiduk oli pargitud aadressil Kiikri tn 2/1. Kohtu hinnangul Tallinna Transpordiameti vastusest seda ei selgu. Tallinna Transpordiamet on kostjale üksnes teatanud, et Tallinna Transpordiametil ei ole võimalik anda teavet 09.02.2023 toimunud parkimise korralduse kohta Tuukri tänava lõpus ning neil ei ole säilinud infot liiklusmärkide olemasolu ega vahetamise kohta sel ajal. Seega nähtub vastusest, et Tallinna Transpordiametil puudub teave 2023. aastal kehtinud parkimiskorralduse kohta Tuukri tänaval. Kohtu hinnangul on hageja esitatud fotodega (dtl 297-298) ja kostja esitatud fotodega (dtl 86, 91) tuvastatav, et Kiikri tn 2/1 maja ees olevad parkimiskohad jäävad Tuukri tn 9 parkimisalale (tsoon P60).
14.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxx oli 09.02.2023 pargitud Tuukri tn 9, Tallinn parklas (tsoon P60) (dtl 297-298).
15.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Vaidlus puudub, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõidukite omanik või vastutav kasutaja.
16.Parkimisala tingimuste (dtl 32) kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki omaniku või kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes 4
sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kuna kostja ei väida, et temale kuuluvat sõidukit kasutas leppetrahvi ajal keegi kolmas isik, vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõidukite omanik ehk kostja. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
17.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
18.Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 297-298 ) nähtub, et Tuukri tn 9, Tallinn parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga. Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluste parkimisala puhul olid märgid ja infotahvlid Tuukri tn 9 parkimisalale paigaldatud.
19.Parkimistingimuste (punkt 7) kohaselt sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkimist, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel.
20.Kohus on tuvastanud, et Tuukri tn 9 parkimisalal olid olemas märgid, mis teavitasid, et tegemist on tasulise parkimisalaga. Hageja on märkinud, et kostja parkimistasu ei tasunud. Kostja ei väida, et ta tasus parkimise eest hagejale, vaid on toonud välja, et tasus parkimise eest Kesklinna tsoonis. Kuivõrd parkimist ei korraldanud antud parkimisalal Tallinna linn, vaid Ühisteenused AS, siis on kostja tasunud parkimise eest valele isikule. Kuivõrd kostja ei ole parkimise eest tasunud hagejale, on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi.
21.Parkimislepingute rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahve. Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 57 eurot.
22.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
23.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool 5
tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
24.Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumiste avastamist.
25.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kostja palub jätta kehtivaks leppetrahv summas 40 eurot, kui kohus leppetrahvi ei tühista (dtl 104, 270). Kohus märgib, et hageja nõuabki kostjalt leppetrahvi summas 40 eurot, mitte summas 57 eurot, nagu märgitud parkimistingimustes. Kohus märgib, et kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot iga rikkumise kohta või kostjalt nõutav leppetrahv 40 eurot oleks ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune leppetrahv, sh kostjalt nõutav 40 eurot suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel olid sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue Tuukri tn 9, Tallinn parkimisel summas 40 eurot (leppetrahv nr 1028007721).
26.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 10,21 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise 6
määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
27.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
28.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 1028007721 viivis perioodi eest 24.02.2023-23.04.2025 moodustab 10,21 eurot.
29.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 10,21 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 40 eurolt alates 24.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 30 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
31.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale 17.04.2023, 09.05.2023 ja 13.02.2024 meeldetuletuskirjad epostiaadressile xxx (dtl 43-51). Seega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Samuti on hageja esitanud kohtule oma tööprogrammi väljavõtte (dtl 125-261), millest nähtub, milliseid muid toiminguid (äriregistrisse päringu tegemine, e-mailide saatmine) on hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks teinud. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu 30 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
33.Hageja esitas 26.08.2025 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 5 tunni ulatuses (nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs. Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 2 h; hageja 03.06.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 h; hageja 29.07.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 h; hageja 12.08.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 h; hageja 26.08.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 h) tunnihinnaga 169 eurot. 7
35.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seonduvatele toimingutele) saab lugeda 1 tundi. Võttes arvesse, et 30.07.2025 seisukoht sisaldab suures osas väljavõtteid hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest, võis nimetatud seisukoha koostamisele põhjendatult kuluda 0,5 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning
36.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind (169 eurot käibemaksuta) on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 3,5 tundi (1+1+0,5+0,5+0,5) ja põhjendatud õigusabikulu 350 eurot (3,5 h x 100 eur/h).
37.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 470 eurot (100 + 20 + 350).
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.