lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-107344/20

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-107344/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2642
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tellimus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2026-06-22
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-07-06
Arve nr 80032156
Tallinna Ringkonnakohus · Sissetulev kiri · 2013-03-11
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-22
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-09
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2023-02-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 637 lg 1, 2, 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 178 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-25-107344/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.09.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Plurium10041017(Kostja)AS ÜHISTEENUSED11052490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-107344

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi osaühingu Plurium vastu leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Plurium 29.10.2025 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

84,67 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja osaühing Plurium (registrikood 10041017), seaduslik esindaja U.U

RESOLUTSIOON

1.Keelduda osaühingu Plurium Harju Maakohtu 30.09.2025 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud osaühingu Plurium kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu ringkonnakohus nende suurust kindlaks ei määra ja kostjalt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
VÕS § 271Üürilepingu mõiste
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus

1(7)

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 23.04.2025 Harju Maakohtule osaühingu Plurium (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 40 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 10,21 eurot ja viivise alates 24.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk 09.02.2023 pargitud hageja poolt opereeritavas eraparklas Tuukri tn 9 parkimisalal parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja väljastas kostjale leppetrahvi 40 eurot ja paigutades selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud ning hageja palub kostjalt see välja mõista. Samuti nõuab hageja kostjalt viiviseid alates leppetrahvide tasumise tähtajale järgnevast päevast (24.02.2023) kuni hagiavalduse esitamiseni summas 10,21 eurot ja edasiulatuvat viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hagejal on kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude nõue 30 euro ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja parkis oma auto Kiikri tn 2/1 maja ees / Tuukri tn lõpus ning sai hagejalt trahvi 40 eurot. Enne parkimist otsis kostja parkimisinfot, kuid ei leidnud seda, ning pani auto telefoni kaudu parkima kesklinna alale. Parkimiskoht, kuhu kostja parkis, oli tähistatud siniste joontega, mis viitas Tallinna linna tasulisele parkimiskohale. Märgid parkimistsooni kohta (sh parklasse sissesõidul) puudusid. Kostja tegi 30.07.2025 ja 01.08.2025 päringu Tallinna Transpordimetile tasulise parkimise korraldamise kohta Kiikri tn 2/1 maja juures ning saadud vastusest ei saanud selgust 2023. aasta veebruaris kehtinud parkimiskorralduse kohta. Kostja sõiduk ei olnud pargitud Tuukri tn 9 parkimisalale, vaid Kiikri tn 2/1 maja juurde. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 40 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 10,21 eurot ja viivise põhinõudelt (40 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 470 eurot ning märkis, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.1.Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (RKTKo 26.01.2017, nr 3-2-1-82-16 p 22). Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, s.t lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi.

2(7)

4.2.Hageja esitatud fotode põhjal saab tuvastada, et hageja opereeritavas Tuukri tn 9, Tallinn parkimisalal olid nähtavad parkimistahvlid. Tahvlitelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja neil oli viide parkimistingimustele. Tingimuste kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja on selle väite ümberlükkamiseks esitanud 02.07.2025 fotod, millelt ei nähtu parkimistahvlite- ja märkide olemasolu. Kostja esitatud fotodelt ei ole nähtav ega arusaadav, millal on nimetatud pildid tehtud. Seega ei saa nende põhjal asuda seisukohale, et leppetrahvi väljastamise kuupäeval (09.02.2023) seal tasulisele parkimisalale viitavaid märke ei olnud. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et need on tehtud 02.03.2023 ja 10.05.2023. Samuti nähtub hageja poolt esitatud fotodelt sama maja, mille kohta on esitanud pildi kostja. Seega on tõendatud, et kostja parkis 09.02.2023 talle kuuluva sõiduki Tuukri tn 9, Tallinn (tsoon P60) parkimisalal. Ainuüksi asjaolu, et parkimiskoht on piiratud siniste joontega, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist on Tallinna linna tasulise parkimisalaga. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist on Kiikri tn 2/1 parkimisalaga ning nimetatud asjaolu ei selgu ka Tallinna Transpordiameti vastusest. Tallinna Transpordiamet on kostjale üksnes teatanud, et neil ei ole võimalik anda teavet 09.02.2023 toimunud parkimise korralduse kohta Tuukri tänava lõpus ning neil ei ole säilinud infot liiklusmärkide olemasolu ega vahetamise kohta sel ajal. Hageja on seega tõendanud, et tegemist oli hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga.
4.3.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad- Lepingutingimustes oli kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Puudub vaidlus, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik või vastutav kasutaja, mistõttu vastutab ta parkimislepingu rikkumise eest ning parkimisleping tuleb vastavalt parkimislepingu tingimustele lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
4.4.Hageja on tõendanud, et Tuukri tn 9 parkimisala puhul oli tegemist tasulise parkimisalaga. Parkimistingimuste punkt 7 kohaselt kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkimist, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel. Hageja sõnul kostja parkimistasu ei tasunud. Kostja tõi välja, et tasus parkimise eest Kesklinna tsoonis. Kuna parkimist ei korraldanud antud parkimisalal Tallinna linn, vaid hageja, siis on kostja tasunud parkimise eest valele isikule. Kuivõrd kostja ei ole parkimise eest tasunud hagejale, on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv 57 eurot, mistõttu oli hagejal õigus kostjalt leppetrahv nõuda.
4.5.Riigikohus on pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasi kojamehe vahele mõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal tuvastada. Samas ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile.

3(7)

Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Seega valis hageja leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

4.6.Kuna kostja ei ole hagejale leppetrahvinõuet tasunud, rikkus ta lepingust tulenevat rahalist kohustust ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 158 lg 1 alusel. Hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot iga rikkumise kohta või kostjalt nõutav leppetrahv 40 eurot ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul lisaks võlgnetavale parkimistasule ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma.
4.7.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt ka viivist. Leppetrahvi viivis perioodi 24.02.2023–23.04.2025 eest on 10,21 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise ja TsMS § 367 alusel põhinõudelt alates 24.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.8.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 113 1 lg-ga 1 sissenõudmiskulu 30 eurot hüvitamist. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale 17.04.2023, 09.05.2023 ja 13.02.2024 meeldetuletuskirjad e-posti aadressile XXX. Seega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne hagi esitamist meelde tuletanud. Samuti on hageja esitanud oma tööprogrammi väljavõtte, millest nähtub, milliseid muid toiminguid (äriregistrisse päringu tegemine, emailide saatmine) on hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks teinud. Sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmine kostjalt on põhjendatud.
4.9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 470 eurot (sh hagi esitamise riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 350 eurot). Maakohus mõistis nimetatud summa kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja ning märkis TsMS § 177 lg 4 ja hageja avalduse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtul tühistada leppetrahv ning mitte rahuldada hageja nõuet viiviste ja muude kulude osas, sest hagejal ei ole kulusid tekkinud. Kostja palus mitte rahuldada hageja nõuet esindajakulude väljamõistmise osas, sest see nõue on põhjendamatu. Trahvil olev parkimise aadress ei vasta tõele. Kiikri tn 2/1 ja trahvil märgitud aadressil Tuukri tn 9 vahel on 800 m, mistõttu ei saa Kiikri tn 2/1 kuuluda Tuukri tn 9 parkimistsooni. Parkimisala ei olnud ka selgelt ja arusaadaval viisil märgistatud.

4(7)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kuna praeguses asjas on hagihinnaks 84,67 eurot, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2 1 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel välistatud.
8.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-1713363, p 15).
9.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus on kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
9.1.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole tõendanud, et 09.02.2023 ehk leppetrahvi väljastamise kuupäeval Kiikri tn 2/1 maja juures tasulisele parkimisalale viitavaid märke ei olnud. Kostja ei ole välja toonud ning ka fotodelt ei nähtu, millal tema poolt 02.07.2025 esitatud fotod tehtud on. Hageja on hagis esile toonud, et Kiikri tn 2/1 maja juures oli toona tegemist Tuukri tn 9 parkimisalaga (tsoon P60), kus asusid ka tasulisele parkimisele viitavad märgid ja parkimistingimused. Hageja on esitanud 02.03.2023 ja 10.05.2023 nimetatud alal tehtud fotod (dtl 297–298), millelt nähtub tasulise parkimisala märk ning parkimistingimuste olemasolu. Seega on tõendatud, et tegemist oli hageja poolt hallatava tasulise parkimisalaga. Nimetatut ei lükka ümber ka kostja väited, mille kohaselt Kiikri tn 2/1 maja juures käesoleval ajal enam hageja opereeritavat tasulist ala ei ole ning et aadresside Kiikri tn 2/1 ja Tuukri tn 9

5(7)

vahel on 800 m. Kostja parkis hageja poolt hallataval tasulisel parkimisalal ning ei tasunud hagejale parkimise eest. Seega on hagejal õigus kostjalt leppetrahvi tasumist ka nõuda.

9.2.Kostja palub apellatsioonkaebuses jätta rahuldamata hageja viivise- ja muude kulude nõue, sest leiab, et hagejal ei ole neid kulusid tekkinud. Kostja ei ole oma väidet rohkem põhistanud. Maakohus on hageja viivise- ja sissenõudmiskulude nõuet otsuses nõuetekohaselt analüüsinud ja nende põhjendatust hinnanud. Kostja ei esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda maakohtust erinevale seisukohale.
10.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
11.Kuna hagi rahuldati, siis jättis maakohus menetluskulud õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
12.Kostja vaidlustab ka menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-219335, p 14). Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 2 1 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Kostja on apellatsioonkaebuses menetluskulude rahalise suuruse osas üksnes märkinud, et hageja esinduskulud on põhjendamatud. See väide on liiga üldine, et anda alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.

6(7)

Maakohus on piisavalt analüüsinud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, tuues välja, milliste toimingute ajakulu on põhjendatud terves ulatuses ning millised osaliselt. Maakohtu põhjenduste põhjal on aru saada, kuidas on lepingulise esindaja kulude suurus maakohtu menetluses kujunenud ning mida on maakohus kulude põhjendatuse hindamisel arvesse võtnud. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

13.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
15.Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 100 eurot, mille tagastamist on tal TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda.
16.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval