2.Tühistada Viru Maakohtu 3. septembri 2021 määrus resolutsiooni p-de 2-4 osas ja saata tsiviilasi maakohtule Andres Puhasmetsa kohustustest vabastamise menetluse
jätkamiseks. Menetluse jätkamisel peab maakohus tagama Andres Puhasmetsa poolt
septembril 2021 Rahandusministeeriumi arvele nr EE567700771003819792 AS-s LHV pank võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tasutud 5152.80 euro väljamaksmise võlausaldajatele kooskõlas jaotusettepanekuga.
3.Jätta Andres Puhasmetsa määruskaebus läbivaatamata osas, milles on vaidlustatud maakohtu määrust Ly Müürsoo usaldusisiku kohustustest vabastamise osas (määruse resolutsiooni p 1).
4.Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses menetlusosaliste endi kanda.
5.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot kuulub määruskaebuse esitajale tagastamisele kohtule taotluse esitamisel (TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 11. novembri 2017 kohtumäärusega kuulutati välja võlgniku pankrot. 2. novembri 2017 kohtumäärusega kinnitati jaotusettepanek. 30. mai 2018 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, millega kohustati L. Müürsood täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikut ja võlgnikku kohustati esitama kohtule iga aasta maikuu viimasel tööpäeval aruanne võlgniku tulude ning jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele väljamakstud summade kohta.
3.juunil 2019 esitas usaldusisik aruande perioodi 31. mai 2018 kuni 31. mai 2019 kohta. Aruande kohaselt olid võlgniku sissetulekud kokku 3 666,18 eurot (neto). Usaldusisikule laekumisi ei toimunud.
15.juunil 2020 esitas usaldusisik kohtule aruande perioodi 1. mai 2019 kuni 30 aprilli 2020 kohta. Kokku oleks pidanud võlgnik usaldusisikule üle kandma 1309,29 eurot, mida võlgnik ei teinud. Usaldusisik edastas võlgnikule teate, milles palus kanda 1309,29 eurot üle usaldusisiku kutsealasele arvelduskontole, millele vastas võlgnik, et seoses koroonaviiruse puhanguga on töömaht vähenenud ja rahalised võimalused ei võimalda raha tasuda enne 21. septembrit 2020.
23.augustil 2021 esitas usaldusisik kohtule aruande perioodi 1. mai 2020 kuni 31. mai 2021 kohta. Aruande kohaselt olid võlgniku sissetulekud kokku 10 150,61 eurot (neto). Koos aruandega esitas usaldusisik ka taotluse usaldusisiku vabastamiseks. Kuigi PankrS § 173 lg 3 kohaselt peab võlgnik igast oma sissetulekust kandma tulutoova osa usaldusisiku kontole, millest omakorda peab usaldusisik võlgnikule tagasi kandma 25 %, siis võlgnik seda teinud ei ole.
Maksu- ja Tolliameti tõenditest nähtuvalt on võlgnik saanud tulu perioodil mai 2019 kuni aprill 2020 OÜ-st Rekandre kokku 9321,84 eurot. Kokku oleks pidanud võlgnik usaldusisikule kandma 1309,29 eurot, mida ei ole võlgnik tasunud ka pärast 21. septembrit 2020. Nii 2020 kui ka 2021 on võlgniku arestimisele mittekuuluv sissetulek 778,67 eurot kuus. Võlgniku poolt edastatud Maksu- ja Tolliameti tõenditest nähtuvalt on võlgnik saanud tulu maist detsembrini 2020 OÜ-st Rekandre, tema igakuine netosissetulek oli väiksem kui arestimisele mittekuuluv summa. Seega ei tegelenud võlgnik sellel perioodil mõistlikult tulutoova tegevusega PankrS § 173 lg 1 mõistes. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõendist töötab võlgnik alates 2021 märtsist Margo Novikov OÜ-s, kuid võlgnik ei ole sellest usaldusisikut ega kohut informeerinud. Võlgniku sissetulekud alates 2021 märtsist on järgmised: 2021 märtsis 1928,64 eurot, 2021 aprillis 2046,72 eurot, 2021 mais 2204,16 eurot. Seega oleks võlgnik pidanud 2021. aastal usaldusisikule üle kandma kokku 3843,51 eurot, kuid võlgnik ei ole seda teinud. Usaldusisik leidis, et mõjuvaks põhjuseks tema vabastamisel saab lugeda usaldusisiku ja võlgniku vahelise koostöö puudumist. Eeltoodust tulenevalt palus usaldusisik ennast kohustustest vabastada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Maakohus vabastas usaldusisiku tema kohustustest, lõpetas võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldus võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruse resolutsiooni p-s 3 märkis maakohus millises osas ei ole võlausaldajad oma tunnustatud nõude osas raha saanud. Maakohus nõustus usaldusisikuga, et olukorras, kus võlgnik usaldusisikule informatsiooni ei edasta, ei soovi usaldusisikuga kontakteeruda ning ei täida usaldusisiku nõudeid võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluva raha ülekandmiseks, tuleb nõustuda usaldusisiku taotlusega ning vabastada Ly Müürsoo võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustustest. PankrS § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on jätnud usaldusisikule üle andmata kokku 5 152,80 eurot, millest on vaja võlausaldajatele välja maksta 4485,31 eurot. Maakohus leidis, et usalduslikule kokku 5152,80 eurot üle kandmata jätmises esineb võlgniku süü tahtlusena, st et võlgnik rikkus PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt. Võlgnik ei ole usaldusisikule ettenähtud ulatuses teenitud tulu üle andnud, millest tingituna ei ole usaldusisik saanud võlausaldajatele üldse väljamakseid teha. Maakohus leidis, et kohustatud isikuna oma sissetuleku üle arvestuse pidamata jätmise ning mitme aasta jooksul usaldusisiku nõudmiste täitmata ja võlausaldajatele raha ülekandmata jätmisega on pankrotivõlgnik teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Samuti takistab võlgnik sellega kohtul teostada TsMS § 477 2 lg 1 sätestatud järelevalvet võlgniku üle. Võlgniku selline käitumine on käsitletav VÕS § 104 lg 2 ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimisena, mistõttu kohus keeldus võlgnikku
PankrS § 175 lg 2 p 2 alustel kohustustest vabastamast. Võlgnik ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ja ei ole tõenäoline, et ta neid tulevikus täidab. Võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks, keeldus kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. PankrS § 175 lg 5 alusel lõpetas kohus omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Määruskaebuse esitaja leiab, et Viru Maakohtu 3. septembri 2021 määrus tuleb täies ulatuses tühistada ja teha uus määrus, millega jätkatakse A. Puhasmetsa kohustustest vabastamise menetlust ning usaldusisikut Ly Müürsood ei vabastata usaldusisiku kohustustest. Alternatiivselt on võlgnik ise nõus olema usaldusisikuks. Määruskaebuse rahuldamisel on usaldusisikul õigus nõuda deposiiti tasutud 5152,80 euro tasumist usaldusisiku kontole, et jagada see vastavalt jaotuskavale võlausaldajate vahel. Alternatiivselt, määruskaebuse rahuldamata jätmisel lubada määruskaebuse esitajal nõuda kohtu deposiiti makstud rahasumma 5152,80 eurot endale tagasi. Võlgnik on seisukohal, et maakohus rikkus määruse tegemisel oluliselt menetlusõigust. Maakohus jättis mitmed olulised asjaolud kindlaks tegemata, mistõttu pole kohus esitanud nende asjaolude kohta ka järeldusi. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt, tuginedes üksnes usaldusisiku poolt kohtule esitatud väidetele ning ei ole kontrollinud, milliseid vastuväiteid on võlgnikul omaltpoolt võimalik esitada ning kas usaldusisiku väited on üldse tõendatud. Eelkõige puudutab see maakohtu 3. septembri 2021 määruse punktis 15 esile toodud asjaolusid, st väidet, et võlgnik ei kandnud 1309,29 eurot usaldusisikule üle enne ega pärast 21. septembrit 2020, kuigi ta seda 10. juuni 2020 e-kirjas teha lubas. Kohus ei ole kontrollinud, kas usaldusisiku väited vastavad üldse tõele ning millised on võlgniku vastuväited nendele. Samuti ei ole kohus uurinud väidetavalt 3843,51 euro üle kandmata jätmist 2021. aastal (määruse p 9). Usaldusisiku 23. augusti 2021 taotluse punktist 3 ei nähtu, et viimane oleks küsinud võlgnikult mingeid selgitusi (või oleks võlgnik keeldunud nende andmisest). PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Maakohus ei ole võlgnikku ära kuulanud. Määruskaebuse esitaja ei nõustu määruse punktis 17 toodud väitega, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 loetletud kohustusi tahtlikult (süüliselt). Kohus rajas oma järelduse üksnes usaldusisiku taotluses toodud väidetele. Ebaselgeks jääb, miks samastab maakohus usaldusisiku ja võlgniku koostöö puudumise võlgniku väidetavalt tahtliku käitumisega VÕS § 104 lg 5 mõttes (määruse p 17). Võlgnik selgitas, et raha ülekandmata jätmisel on objektiivsed põhjused, mis ei ole tingitud võlgnikust endast. Määruskaebuse esitaja arvates on kohus käitunud tema suhtes ebaproportsionaalselt karmilt, otsustades, et keeldub võlgnikku PankrS § 175 lg 2 p 2 alustel kohustustest vabastamast. Võlgnik on näidanud üles head tahet kohustusi täita. Võlgnik on otsinud terve menetluse ajal endale paremat ja tulutoovamat tööd. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on saanud 2021. aastal tööle Margo Novikov OÜ-sse ning tema igakuine sissetulek on suurenenud. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud või neid varjanud. Võlgniku käitumine ei ole olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.
Usaldusisik palus vabastada teda usaldusisiku kohustustest ja otsustada uue usaldusisiku nimetamine või kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik ei taotlenud võlgadest vabastamise menetluse lõpetamist. Võlgnik tahab enda kohustusi täita ning on tasunud koos määruskaebusega kohtu deposiiti võlausaldajatele määruse alusel tasumisele kuuluva 5152,80 eurot.
4.Vastuses määruskaebusele kinnitas usaldusisik, et ta ei soovi jätkata usaldusisiku kohustuste täitmist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2-4 osas. Asi tuleb tühistatud osas saata tagasi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks ja võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud 5152,80 euro väljamaksmiseks võlausaldajatele (TsMS § 667 lg 2). Võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Osas, milles võlgnik vaidlustab L. Müürsoo usaldusisiku kohustustest vabastamise, tuleb võlgniku määruskaebus jätta läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2).
6.Võlgnik vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses, sh L. Müürsoo usaldusisiku kohustustest vabastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb jätta võlgniku määruskaebus läbi vaatamata. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Sama põhimõte määruskaebuse lubatavuse osas tuleneb ka üldnormist TsMS § 660 lg 1. PankrS § 172 lg 5 võimaldab kohtul usaldusisiku taotlusel usaldusisik vabastada, kuid normist ei tulene võlgnikule õigust maakohtu määrust selles osas vaidlustada. Maakohtu määrus selles osas ei riku ka võlgniku subjektiivseid õigusi. Kohtul on õigus usaldusisik asendada teise isikuga. L. Müürsood ei saa kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid ilma tema nõusolekuta. Kuna maakohus on määruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse võtnud, jätab ringkonnakohus määruskaebus L. Müürsoo vabastamise osas läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2). 7. Asja materjalide kohaselt lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse 30. mai 2018 määrusega ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse (II kd lk 40). PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Käesoleval juhul täituks nimetatud tähtaeg 30. mail 2023. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus enne viie aasta möödumist otsustada omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel kohustustest vabastamisest keeldumise, kui ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt on kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ka PankrS §-s 173 nimetatud kohustuste süüline rikkumine ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamine. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Käesolevas asjas otsustas kohus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ennetähtaegselt ja menetlus lõpetada enda algatusel. Usaldusisik ei ole sellist taotlust kohtule esitanud. Kohus võlgnikku ära ei kuulanud, millega rikkus oluliselt menetlusõigust. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on niivõrd olulise võlgniku menetlusliku õiguse rikkumisega, mis toob vältimatult kaasa maakohtu määruse tühistamise määruse resolutsiooni p-de 2-4 osas. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus jätkub.
Seetõttu ei võta ringkonnakohus ka seisukohta võlgniku väidete osas, et tema ei ole oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses rikkunud.
8.Usaldusisik leiab, et võlgnik on rikkunud oma kohustust teha talle saadud töötasu arvelt makseid ja ei ole ettenähtud ulatuses teenitud tulu usaldusisikule üle andnud. Sellega on nõustunud ka maakohus (vt maakohtu määruse p 19). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ja usaldusisik on ebaõigesti tõlgendanud PankrS § 173 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. PankrS § 172 lg 1 järgi teeb võlgnik usaldusisikule PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid ning PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16 määruse p-s 13.1 selgitanud, et kuigi PankrS § 172 lg 1 sõnastusest tulenevalt teeb võlgnik usaldusisikule PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud makseid, siis varasema PankrS § 173 lg 3 kohaselt sai võlgnik teenitud raha enda kätte ja pidi selle usaldusisikule üle andma. 5. aprillil 2011 muudetud PankrS § 173 lg 3 sõnastusest (vt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu 743 SE) nähtub, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS §-de 172 ja 173 eesmärk on, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu läheks usaldusisiku kontrolli alla ning usaldusisik saaks selle arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega pidi usaldusisik võlgnikule tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama nõude loovutamisest. Selleks, et usaldusisik saaks seda teha, peab võlgnik täitma PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 määratletud kohustused ning teatama usaldusisikule oma tööandjate andmed. Kui võlgnik jätab selle kohustuse täitmata, saab eeldada tema poolt kohustuse rikkumist vähemalt hooletusest. Ebaselgeks jääb maakohtu väide, et võlgnik on takistanud maakohtul tema üle järelevalve teostamist.
9.Võlgniku kohustuste menetluse jätkumisel tuleb maakohtul kaaluda, kas ja keda nimetada uueks usaldusisikuks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt peab kohus usaldusisiku nimetamisel arvestama võlausaldajate ettepanekutega. TsMS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus jätta ka usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sellisel juhul peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et võlgnik ei ole avaldanud kohtule ega usaldusisikule enne 3. septembri 2021 määruse tegemist oma tööandja andmeid, samuti on usaldusisik oma aruandes püstitanud muid kahtlusi võlgniku usaldusväärsuse osas. Maakohus saab nende asjaoludega arvestada menetluse jätkumisel, sh saab maakohus pärast võlgniku ärakuulamist uuesti otsustada, kas esineb alus kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks PankrS § 175 lg 5 alusel kohtu algatusel.
10.Võlgnik on tasunud koos määruskaebuse esitamisega kohtu deposiiti (Rahandusministeeriumi arvele) 5152, 80 eurot, mille sihtotstarve on võlausaldajate nõuete rahuldamine vastavalt jaotuskavale. Maakohus peab menetluse jätkamisel tagama, et võlgniku poolt tasutud raha makstakse esimesel võimalusel välja võlausaldajatele. Kuigi vastav rahasumma tuleb lugeda PankrS § 173 lg 3 alusel loovutatuks usaldusisikule, võib olukorras, kus usaldusisikut ei ole (veel) määratud, korraldused väljamakseteks anda ka maakohus määrusega. Vastav maakohtu õigus tuleneb PankrS § 3 lg-st 3 koosmõjus TsMS §-ga 4772. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohus peab ka kohustustest vabastamise menetluses tagama kõigi asjaolude välja selgitamise ning efektiivse menetluse. Kohus võib anda selleks ka kohtu määratud isikule korraldusi. Olukorras, kus võlgnik on kandnud võlausaldajatele tehtavate väljamaksete tarbeks raha kohtu deposiiti, olemas on täitedokument (jaotusettepanek), ei ole asjatud viivitused raha väljamaksmisel mõistlikud. Mõistlik
ei ole ka raha võlgnikule tagastamine (isegi kui see loetakse loovutatuks talle kui kohtu määratud usaldusisikule). Maakohtul on järelevalvekohustus menetluses ning käesoleval juhul hõlmab see ka makseid võlausaldajatele kohtu deposiidist. Ringkonnakohus leiab võlgniku seisukohta määruskaebuses arvestades, et kogu võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud rahasumma 5152,80 eurot tuleb välja maksta võlausaldajatele. Vaatamata sellele, et maakohtu 30. mai 2018 määruse p 11 kohaselt oli L. Müürsoole kohtu poolt määratud tasu pool võlgnikule üleantavast tulust, ei kohaldu see otsustus kohtu deposiiti tasutud 5152,80 euro osas. L. Müürsoo oli makse tegemise ajaks usaldusisiku ametist vabastatud ja puudub õiguslik alus maksta talle võlgniku poolt kohtu deposiiti makstu arvelt tasu.
11.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse esitajale tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastab kohus üksnes avalduse alusel. p/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.