30.09.2025.a Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)
Tsiviilasja number
2-24-141562
Tsiviilasi
Rendin OÜ hagi K T vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1274,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rendin OÜ (registrikood 14672861), lepinguline esindaja L S (E-post: xxx) Kostja K T (isikukood xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rendin OÜ hagi K T vastu.
2.Välja mõista K Tlt Rendin OÜ kasuks 1274,38 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha
tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning kostja vastus
1.Hageja esitas 13.11.2023 Harju Maakohtule hagi K T vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt K T (edaspidi kostja) ja V A (edaspidi üürileandja) sõlmisid alates 09.07.2023 tähtajatu üürilepingu nr XXX XXX paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürileping oli väljastatud Rendin OÜ (edaspidi hageja) poolt. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. 14.08.2023 võttis üürileandjaga ühendust P L, teatades, et üürnik (kostja) viibib kinnipidamisasutuses ja soovib üürilepingut lõpetada. Üürileandja ei nõustunud lepingu ennetähtaegse lõpetamisega, millest teavitas üürnikku. Üürileandja hindas, et kostja sattumine kinnipidamisasutusse ei anna aluse üürilepingu lõpetamiseks päevapealt, muuhulgas ka selle tõttu, et üürileandja ei saanud võtta võõralt kolmandalt isikult saadud teavet absoluutse tõena sest kostja ise ei ole üürileandjaga ühendust võtnud, samuti polnud üürileandjal mingit võimalust kontrollida kostja asukohta. (dtl 15 jj).
2.14.08.2024 tagastas eluruumi hagejale üürniku poolt volitatud isik P L. Eluruumi valduse tagastamisel üürileandja avastas korteris puudusi, mille fikseeris eluruumi tagastamise aktiga 14.08.2023. Eluruumi tagastamise akti koostas üürileandja. Aktis tuvastas üürileandja, et korter oli koristamata, söögilaud oli rikutud ning pesumasin oli kahjustatud. (dtl 86). Üürileandja saatis akti üürnikule 18.08.2023.
3.Üürileandja sõlmis alates 01.09.2023 Xxx eluruumi kasutamiseks uue üürilepingu ning lõpetas kostjaga sõlmitud üürilepingu nr xxx 31.08.2023 seisuga. Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole tasunud kõrvalkulusid ajavahemiku 01.07-31.08.2023 eest ning samuti on jätnud maksmata üüri ajavahemiku 09-31.08.2023 eest.
4.Üürileandja edastas üürnikule 22.08.2023 (dtl 155) ja 14.09.2023 (dtl 151) meeldetuletused, koos eluruumi tagastamise aktiga, kus olid märgitud eluruumi tagastamisel ilmnenud probleemid. Üürileandja palus üürnikku likvideerida korteris esinevad puudused ning tasuda maksmata üür ning kõrvalkulud.
5.02.10.2023 sõlmiti üürileandja ja hageja nõuete loovutamise leping, mille alusel hageja hüvitas üürileandjale kahju summas 1274.38 eurot ning võttis üürileandja õigused ja kohustused üle. 02.10.2023 esitas hageja kostjale nõuete loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutatavate nõuete koosseisus on: 1) Üür ajavahemiku 09-31.08.2023 eest summas 390.32 eurot; 2) Kõrvalkulud ajavahemiku 01-31.07.2023 eest summas 88.78 eurot (mille koosseisus on KÜ xxx 2 arve nr xxx summas 60.51 eurot ning xxx AS arve nr xxx summas 28.27 eurot); 3) Kõrvalkulud ajavahemiku 01-31.08.2023 eest summas 160.75 eurot (KÜ xxx 2 arve nr 1xxx summas 134.78 eurot ning xxx AS arve nr xxx summas 25.97 eurot); 4) Kahjunõue summas 634.53 eurot, mis koosneb rikutud söögilaua asendamisest (233,33 eurot), pesumasina asendamisest (277.20 eurot) ja suurpuhastuse nõudest (124 eurot).
6.Kostja ei ole vaatamata meeldetuletusele tasunud üüri ja kõrvalkulude võlgnevust ega hüvitanud korteri kahjustamisega tekkinud kahju. Hageja nõuab kostjalt kostja poolt tekitatud ja hageja poolt üürileandjale väljamakstud kahju hüvitamist summas 634.53 eurot. Hageja nõuab kostjalt hageja poolt üürileandjale tasutud üüri ajavahemiku 09-
2
31.08.2023 eest summas 390.32 eurot ja kommunaalkulude võlgnevust ajavahemiku 01.07.2023-31.08.2023 eest summas 639.85 euro hüvitamist.
7.Kostja hagiga ei nõustu. Kostja ei vaidlusta, et korter oli koristamata, kuid avaldab, et söögilaud oli katki juba üleandmise hetkel ning pesumasin oli kostja korteris elamise ajal töökorras. Kostja väidab, et tema vend andis 14.08.2023 korteriomanikule sularahas 130 eurot juuli kommunaalarvete eest. Kostja ei vaielnud vastu üüri ja kommunaalide kululiikidele, kuna avaldas nõustumust, et üüri ja kommunaalarved tasuma maksegraafiku alusel (dtl 164).
8.Kohus on palunud hagejal selgitada nõude kujunemist juulikuu kõrvalkulude osas, kuna teadaolevalt sõlmiti eluruumi üürileping 09.07.2025, kuid kõrvalkulusid nõuab hageja kogu juulikuu eest (dtl 182 jj). Samuti palus kohus hagejal selgitada, millisel alusel nõuab hageja kostjalt terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas on kujunenud kahjunõue kahjustatud pesumasina ja laua eest hüvitise saamiseks (dtl 182).
9.Hageja on kohtule selgitanud, et nõuab kõrvalkulusid kogu üürilepingu perioodi eest, sest kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud on valdavalt püsikulud, mis tekivad sõltumata eluruumi kasutusest. VÕS § 296 lg 1 kohaselt on üürnikul õigus kõrvalkulude ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisest keelduda üksnes juhul, kui ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada kas puuduse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Üürnik otsustas loobuda asja valdusest ilma, et selleks oleks üürileandjast tingitud takistus või asja puudus. Hageja selgitas, et nõuab kostjalt uue pesumasina ja uue laua maksumust vajadusest tagada asendusseadme töökindlus. Üürileandja valis maksumuselt originaalist (Samsung) odavama pesumasina. (dtl 191).
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
2.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud
3
korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4.Tsiviilasja materjalidega loeb kohus tuvastatuks, et pooled ei vaidle, et K T ja V A sõlmisid alates 09.07.2023 üürilepingu nr xxx xxx paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürilepingu kohaselt on ühe kuu üür 550 eurot. Eluruumi valdus anti 09.07.2023 kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Pooled ei vaidle, et kostja sattus kinnipidamisasutusse ning 14.08.2023 võttis üürileandjaga üürniku nimel ühendust kostja sõber, kes avaldas soovi tagastada eluruumi üürileandjale. Samal päeval toimus korteri üleandmine üürileandjale. Pooled on üürilepingus kokku leppinud, et korraliselt lepingu lõpetamisest tuleb ette teatada 3 kuud (üürileping dtl 125 jj). Poolte kokkuleppel võib lepingu üles öelda igal ajal. Kohus loeb tuvastatuks, et pooled avaldasid nõustumust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks Kokkulepe tuleb fikseerida Rendin platvormil. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 3 kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Poolte käitumisest nähtub, et nad nõustusid lepingu lõpetamisega ka muus vormis, kui lepingus kokku lepitud. Leping oli lõpetatud 31.08.2023, seega on kostjal kohustus kanda kulusid kuni üürilepingu lõppemiseni.
5.Hageja nõuab kostjalt perioodi 09.08.2023-31.08.2023 eest üüri summas 390,32 eurot, ning juuli 2023 ja august 2023 kõrvalkulusid kokku summas 249,53 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagejale tasunud augustikuu üüri, kostja on oma vastuses jaatanud üürivõlgnevuse olemasolu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Eeltoodust tulenevalt saab hageja nõuda üüri suuruses, milles pooled kokku leppisid. Perioodi 09.08.2023-31.08.2023 eest kuulub tasumisele 22 päeva üür, s.o 390,32 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6.Hageja on kohtule esitanud nõude mõista kostjalt välja juuli ja augusti 2023. kõrvalkulud.
7.Võlaõigusseadus (VÕS) § 292 lg 1 ja lg 1 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Pooled on kõrvalkulude kandmises lepingus kokku leppinud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja
4
või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Pooled on hoone korrashoiuja parenduskulud kandmises lepingus kokku leppinud.
8.VÕS § 296 lg 1 kohaselt üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.
9.Pooled leppisid üürilepingus kokku (üürilepingu p 4, dtl 125 ja lepingu lisa 1, dtl 128), et üürnikul on kohustus lisaks üürile tasuda kõrvalkulusid vastavalt esitatud arvetele/makseteatistele. Kõrvalkulude hulka kuulub lepingu kohaselt küte, gaas, üldelekter, elekter, üldvesi, soe ja külm vesi, vee soojendamine, prügi, sideteenused, haldustasu, hooldustasu, remondifond ja maja kindlustus. Hagiavalduse kohaselt juulikuu kõrvalkulud koosnevad korteriühistu poolt väljastatud arvest summas 59,51 eurot (dtl 157) ja xxx poolt väljastatud arvest summas 28,27 eurot (dtl 22), kokku 87.78 eurot. Augusti 2023 kõrvalkulud koosnevad hagiavalduse kohaselt korteriühistu poolt väljastatud arvest summas 134.78 eurot (dtl 160) ja xxx poolt väljastatud arvest summas 25.97 eurot (dtl 158), kokku 160,75 eurot.
10.Kostja ei ole tõendanud oma menetluses esitatud väidet, et tema vend andis üürileandjale 130 eurot sularahas korteri tagastamisel 14.08.2023. Hageja on juuli 2023. eest nõudnud kõrvalkulusid (elekter ja korteriühistu arve). Kohus rahuldab hageja nõude juulikuu kõrvalkulude nõude osas. Pooled ei vaidle, et üürileping sõlmiti 09.07.2023. Lepingus on kokku lepitud kohustus tasuda kõrvalkulusid. Seda, et ta oleks kohustuse täitnud, ei ole kostja tõendanud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja juulikuu kõrvalkulud summas 87.78 eurot.
11.Kostja ei ole menetluses väitnud, et ta oleks tasunud augustikuu kõrvalkulud. Hageja on märkinud augustikuu kõrvalkuludena korteriühistu poolt väljastatud arve summas 134.78 eurot (dtl 160) ja xxx poolt väljastatud arve summas 25.97 eurot (dtl 158), kokku 160,75 eurot. Eeltoodud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
12.Hageja on kohtule esitanud kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,
5
halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohus selgitab, et üürnik peab seega kasutama asja hoolikalt ning ära hoidma kahjustused, mida hoolikas üürnik ära hoiaks ning tagastatava asja seisund ei tohi olla halvem seisundist, mis vastab lepingujärgsele kasutusele. Ka üürilepingus on kokku lepitud, et hiljemalt lepingu lõppemise kuupäeval tagastab üürnik ruumid (s.h kõik ligipääsu vahendid) samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muutusi, m.h. normaalne kulumine (üürilepingu üldtingimused p 4.5.1).
13.Üürilepingu üldtingimuste punktis 2.1 on sätestatud, et lepingu sõlmimisel üürileandja annab ruumid üle ja üürnik võtab ruumid vastu üleandmise-vastuvõtmise akti (ÜVA) koostamise/kinnitamisega, aktis fikseeritakse eluruumide seisukord, sisustus ning puhtus. 09.07.2023 koostatud üleandmise-vastuvõtu aktist (dtl 116) nähtub, et korter näeb korras välja, suurpuhastust pole tehtud. Korter on remonditud mõni aasta tagasi, korralik seisukord. Üleandmisaktile on alla kirjutanud üürileandja V A ja K T. Üleandmisaktile on lisatud pildid, millelt nähtub korteri seisukord (dtl 105-113). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatud, et kostja võttis korteri üle üleandmisaktiga fikseeritud seisukorras, korter oli puhas, üürnikul pretensioone ei esinenud.
14.Üürilepingu üldtingimuste punktis 2.3 on sätestatud, et lepingu lõppemisel annab üürnik ruumid üle ja üürileandja võtab ruumid vastu (ÜVA) koostamise/kinnitamisega, aktis fikseeritakse eluruumide seisukord, sisustus ning puhtus. 14.08.2023 koostatud korteri tagastamise akt, mille on allkirjastanud üürileandja V A. Kohtu hinnangul ei ole üürileandja järginud poolte üürilepingus kokku lepitud kokkulepet, et korter antakse õle üleandmis-vastuvõtmis aktiga. Puntki sõnastuse eesmärgiks oli et välistada hilisemad vaidlused korteri seisukoha osas. Aktis ei ole kinnitanud kostja korteri seisukorda tagastamise ajal, mistõttu aktil puudub eesmärk, milles lepingus kokku lepiti. Vaidlus puudub selles, et kostja esindaja viibis tagastamise hetkel P L, kes oleks võinud allkirjastada akti kostja asemel. Kohtu hinnangul võib asuda seisukohale, et kostja pole avaldanud nõustumust akti sisuga.
15.TsMS § 238 lg 2 kohaselt kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Pooled on üürilepingus avaldanud soovi, et korteri seisukord korteri üleandmise ja tagastamise hetkel fikseeritakse aktiga, mistõttu ei ole muud tõendid ega kostja vastuväited korteri seisukorra osas korteri üleandmisel kohtu hinnangul ka asjakohased.
16.Eeltoodust tulenevalt peab kohus analüüsima, kas korteri tagastamisel ilmnesid puudused, mille hageja on hagiavalduses välja toonud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et fotod tehtud 14.08.2023, muuhulgas ei ole kostja ise sellele tuginenud, et fotod oleksid tehtud muul ajal, kui hageja poolt väidetud ajal. Kohus on seisukohal, et korter oli selle tagastamisel puhastamata (dtl 87-95, dtl 99-100), söögilaud on katki (dtl 96) ja pesumasin on katki, lekib vett (dtl 101).
17.VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega
6
avastada. 14.08.2023 koostatud korteri tagastamise aktis on viidatud puhastamata korterile, katkisele lauale ja pesumasinale. Üleandmis-vastuvõtmisakt koos kahjunõudega on kostjale edastatud 18.08.2023, 14.09.2023 ja 02.10.2023. Kohus loeb seega tõendatuks, et puudustest on kostjale viivitamatult peale nende avastamist teatatud.
18.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
19.Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja on lepingut rikkunud, tagastades eluruumi puudustega, mistõttu on üürnikule tekkinud kahju. Rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos, kuna käsitletavad puudused tekkisid ajal, mil asi oli kostja valduses ja kostja pole tõendanud, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahju hüvitamist.
20.Hageja kahju hüvitamise nõue summas 634,53 eurot koosneb järgnevatest kuludest: uus pesumasin väärtuses 277.20 eurot, uus laud väärtuses 233,33 eurot, suurpuhastus, mille maksumus oli 124 eurot. Kostja ei ole oma vastuses esitanud vastuväiteid asendatud laua ja pesumasina hinna osas. Seega ei pea kohus vajalikuks nende osas ka eraldi oma hinnangut anda ning nimetatud kulud on kahjuna põhjendatud. Üürileandja on korterisse tellinud suurpuhastuse, mille maksumus oli 124 eurot. Kostja on võtnud omaks, et korter oli koristamata. Hageja on esitanud kohtule xxx OÜ hinnapakkumise 44 m2 korteri suurpuhastusele, mille kohaselt suurpuhastuse hind on 155-175 eurot, sõltuvalt korteri mustuse astmest. Kohtu hinnangul tuleb pidada põhjendatuks kulu suurpuhastusele summas 124 eurot. Kulu ei ole ebamõistlikult suur 44 m2 korteri suurpuhastuse kohta. Kohtu hinnangul on põhjendatud kahju hüvitamise nõue summas 634,53, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
21.Kostjalt kuulub eeltoodust tulenevalt hageja kasuks välja mõistmisele summa 1247,89 eurot.
7
Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.