3.Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
1.Rendin OÜ (hageja) esitas 12.10.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y.E (kostja) vastu 1298,33 € nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 13.11.2023 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt kahju 634,53 € hüvitamist ning üüri ja kõrvalkulude 639,85 € tasumist – kokku 1274,38 € maksmist.
2.1.Kostja ja Y (üürileandja) sõlmisid alates 09.07.2023 tähtajatu üürilepingu nr EE230709103130 Tallinnas aadressil Sõle tn 79-14 asuva eluruumi (korter) kasutamiseks. Üürilepingut vahendas hageja. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.
2.2.Kostja nimel teatas Q 14.08.2023 üürileandjale, et kostja on kinni peetud ja soovib üürilepingu lõpetada. Üürileandja ei nõustunud lepingu ennetähtaegse lõpetamisega, millest teavitas üürnikku. Samal päeval tagastas Q üürileandjale korteri valduse. Üürileandja avastas korteris puudused, mis fikseeris eluruumi tagastamise aktiga. Korter oli koristamata, söögilaud rikutud ja pesumasin kahjustatud. Üürileandja saatis akti üürnikule 18.08.2023. Üürileandja kahju on 634,53 €, sh rikutud söögilaua asendamine 233,33 €, pesumasina asendamine 277,20 € ja suurpuhastuse kulu 124 €.
2.3.Üürileandja sõlmis alates 01.09.2023 korteri uue üürilepingu ja lõpetas kostjaga sõlmitud üürilepingu 31.08.2023 seisuga. Kostjal on tasumata kõrvalkulud 01.07. – 31.08.2023 eest (499,06 € = 88,78 + 60,51 + 28,27 + 160,75 + 134,78 + 25,97) ja üür 09.– 31.08.2023 eest (390,32 € = 550 : 31 × 22).
2.4.Üürileandja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlusta, et korter oli koristamata, kuid söögilaud oli katki juba üleandmise hetkel ja pesumasin oli kostja korteris elamise ajal töökorras. Kostja väidab, et tema vend andis 14.08.2023 korteriomanikule sularahas 130 € juuli kommunaalarvete eest. Kostja ei vaielnud vastu üüri ja kommunaalide kululiikidele ning nõustus tasuma üüri ja kommunaalarved maksegraafiku alusel.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus vaatas asja läbi lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 sätetele ja rahuldas hagi 30.09.2025 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1274,38 €. Menetluskulud jäid kostja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. Maakohus märkis, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
4.1.Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud: -
-
kostja ja üürnik sõlmisid korteri üürilepingu, mille alusel kostja sai alates 09.07.2023 kasutada korterit; ühe kuu üür oli 550 € ja korteri valdus anti 09.07.2023 kostjale üle; kostja sattus kinnipidamisasutusse ja 14.08.2023 võttis üürileandjaga üürniku nimel ühendust kostja sõber, kes avaldas soovi tagastada korter üürileandjale, mis samal päeval ka toimus; üürilepingu kohaselt tuli selle korralisest lõpetamisest ette teatada kolm kuud, aga lepingupoolte kokkuleppel võib lepingu üles öelda igal ajal; üürilepingu mõlemad osapooled olid nõus lepingu ennetähtaegse lõpetamisega; üürileping lõppes 31.08.2023.
4.2.Kostja on üürilepingu, VÕS § 76 lg 1 ning § 292 lg-te 1 ja 11 järgi kohustatud maksma üüri ja kõrvalkulusid kuni üürilepingu lõppemiseni. Korteri kasutamise takistus ei tulenenud üürileandjast, st VÕS § 296 lg 1 ei võimalda kostjal tasumisest keelduda. Kostja ei tõendanud väidet, et tema vend andis üürileandjale 130 €. Hageja esile toodud üüriarvestus on kooskõlas lepinguga ja kõrvalkulud vastavad esitatud arvetele.
4.3.VÕS § 276 lg 2 ja § 334 lg 1 kohustasid kostjat hoidma korterit korras ja tagastama selle seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Üürilepingu üldtingimuste p-de 2.1 ja 2.3 kohaselt pidi korteri üleandmine toimuma aktiga. Korteri kostjale üleandmist kajastava 09.07.2023 akti kohaselt oli korter korras, remonditud mõni aasta tagasi. Aktile on lisatud 2 (5)
pildid, millelt nähtub korteri seisukord. Kuigi üürileandja koostas korteri tagastamise kohta 14.08.2023 akti, puudub sellel kostja või teda esindanud Q allkiri. Seetõttu ei saa lähtuda kostja nõustumusest akti sisuga. Siiski saab kohus aktis sisalduvate fotode põhjal tuvastada korteri seisukorra selle üürileandjale tagastamise ajal. Fotodelt nähtub, et korter oli selle tagastamisel puhastamata ning söögilaud ja pesumasin olid katki. Üürileandja teatas neist puudustest kostjale akti edastamisega 18.08.2023 ja järgnevates kirjades. Kuivõrd kostja on rikkunud korteri kohases seisukorras tagastamise kohustust, sai üürileandja VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 4, § 128 lg 3 ning § 132 lg-te 1 ja 3 alusel nõuda sellega põhjustatud kahju hüvitamist. Hageja väited kahju suuruse kohta on tõendatud.
APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
kostja ei saanud korterit kasutada alates 02.08.2023 ega pea seetõttu VÕS § 296 järgi enam üüri tasuma; lepingu sõlmimisel maksis kostja üürileandjale ühe kuu üüri 550 €; laua ja pesumasina kahjustamine pole tõendatud; maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis tunnistajad üle kuulamata ja arutas asja ilma kostja osavõtuta; üürileandja sõlmis omal algatusel uue üürilepingu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel. Kostja kannab kaebusega seonduvad menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust maakohtu otsust muuta.
7.TsMS § 405 lg 1 ls 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 €. Kuna hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks.
8.Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuses kaebekorra märkimine pole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (nt RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).
9.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
10.TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Seegi tingimus on käesoleval juhul täidetud. 3 (5)
11.Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ei ole kaebusega vaidlustatud. Eespool p-s 5 refereeritud etteheited ei võimalda teha vaidlustatud otsuse resolutsioonist erinevat lõpplahendit.
12.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.Maakohus otsustas õigesti, et VÕS § 296 lg 1 ei võimalda kostjal tasumisest keelduda. Kostja ei tuginenud maakohtus ega tugine ka kaebuses ühelegi üürileandjast tingitud asjaolule korteri kasutamise takistusena. VÕS § 296 lg 3 sätestab selgelt, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Viidatud sätte teise poole rakendamist võimaldavaid asjaolusid kostja esile ei toonud.
12.2.Kostja üürimakse lepingu sõlmimisel summas 550 € pole vaidlusalune ja sellega on hageja oma nõude esitamisel ning maakohus asja lahendamisel õigesti arvestanud. Hageja nõuab üüri alates üürisuhte teisest kuust, mille eest maksmist kostja kaebuses ka ei väida. Kaebuses kritiseerib kostja üürileandja tegevust uue üürilepingu sõlmimisel, kuid see ei mõjuta käesoleva asja lahendamist.
12.3.Põhjendamatu on etteheide, et laua ja pesumasina kahjustamine pole tõendatud. Hageja esitas tõendid korteri seisukorra kohta pärast selle üürileandjale tagastamist, sh pesumasina (dtl 101) ja laua (dtl 96) kohta. Maakohus hindas neid tõendeid ja põhjendas oma järelduste kujunemist. Maakohtu põhjendused ei ole ilmselgelt ebaõiged. Lihtmenetluses kehtivate piiratud kaebevõimaluste reeglite järgi on maakohtu otsuse vaidlustamine sel alusel sisuliselt välistatud.
12.4.Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, jättes tunnistajad üle kuulamata. Maakohus selgitas 24.04.2025 kirjas kostjale, et tunnistajate ülekuulamise saavutamiseks tuleb nimetada asjaolud, mida soovitakse iga tunnistaja ütlustega tõendada. Kostja ei nimetanud asjaolusid tunnistajate kaupa ega piisava selgusega, mille tulemusel jättis maakohus tunnistajataotlused 12.09.2025 määrusega õigesti rahuldamata ja menetlemata. Kirjeldatud puudust ei kõrvaldanud kostja ka apellatsioonkaebuses.
12.5.Samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust, lahendades asja kirjalikus menetluses – see on kooskõlas lihtmenetluse reeglitega (TsMS § 405 lg 1 p 7) ja kostjale anti piisavalt võimalusi esitada oma seisukohti. Kostja ei taotlenud maakohtult enda suulist ärakuulamist.
13.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel kulud kostja kanda. Kostja kaebus ei sisalda väiteid kulude jaotamise kohta.
14.Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1). Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust.
15.Maakohus eksis vaidlustatud otsuses tsiviilasja numbri märkimisel, aga see ei mõjuta otsuse sisu. Vajadusel saab maakohus nimetatud vea igal ajal ise parandada (TsMS § 447 lg 2).
16.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 638 lg 9 alusel. 4 (5)
(allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.