2-20-15123/17 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Credit.ee OÜ (hageja) esitas 15.10.2020 hagi Baltkilp OÜ (kostja I) ja Aleksei Ruusi (end. Mamtšenkov) (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja laenu põhiosa 9127,69 eurot ja intressi 1035,98 eurot ning 15.10.2020 seisuga arvestatud viivise 1099,96 eurot ja edasiulatuva viivise viivisemääraga 0,25% päevas alates 16.10.2020 kuni põhinõude tasumiseni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud 750 eurot ning menetluskulu tasumisega viivitamise korral viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 06.02.2020 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu 10 000 eurot perioodiga 10 kuud. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II 06.02.2020 käenduslepingu nr XXXXXXXXXXX. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise tasu 100 eurot, laenu kogusumma (s.o laenu põhiosa koos laenu kasutamise eest tasutava intressiga) 11 823,10 eurot, aastane intressimäär 36%, krediidi kulukuse määr 45,96%, viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, osamaksete arv 10 ning viimase osamakse tähtpäev 06.12.2020. Kostja I tasus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisena kokku 1868,25 eurot. Kostja II laenumakseid ei tasunud. Kuivõrd kostja I oli sissenõutavaks muutunud laenumakse tagastamisega viivituses kauem kui kolm kuud ning ei tasunud ka ühtegi sellele järgnevat osamakset, ütles hageja 23.09.2020 laenulepingu üles. Käenduslepingu p-de 1, 7 ja 9 kohaselt vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenulepingust tulenevate laenuvõtja kohustuste täitmise eest solidaarselt laenuvõtjaga oma vastutuse maksimummäära ulatuses. Käenduslepingu järgi on kostja II vastutuse maksimumsumma 22 150 eurot. Hagejal on kostjate vastu nõue laenu põhiosa tasumiseks 9127,69 eurot. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on aastane intressimäär 36%. Seega hagejal on kostjate vastu nõue intressi tasumiseks 1035,98 euro suuruses. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on viivisemäär 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Seega hagejal on kostjate vastu nõue viivise tasumiseks 1099,96 euro suuruses. Kostjad sõlmisid laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning puudub alus lugeda viivisemäära ebaproportsionaalselt suureks. Puuduvad sellised tõendid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks. Hageja selgitas, et tegi enne laenu- ja käenduslepingute sõlmimist laenuanalüüsi kostja I ja kostja II krediidivõimelisuse väljaselgitamiseks. Kostja I on varasemalt laenu võtnud 11 korda ja alati on käendajaks olnud kostja II. Kõik eelnevatest lepingutest tulenevad kohustused on täidetud.

3.Tartu Maakohus rahuldas 11.03.2020 osaotsusega hagi kostja II vastu osaliselt ja mõistis kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 9127,69 eurot, intressi 1035,98 eurot, viivise 15.10.2020 seisuga 1099,96 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot, kokku 11 308,63 eurot, ning alates 16.10.2020 viivise põhivõlgnevuselt 0,25% päevas, kuid mitte rohkem kui 10 841,37 eurot (22 150 eurot - 11 308,63 eurot). Maakohus mõistis välja menetluskulud hageja kasuks 750 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud korras kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kuna hagis kostja I vastu oli menetlus pankrotiseaduse § 20 lg 3 alusel peatunud, lahendas maakohus hageja nõude kostja II vastu, tehes kostja II vastu esitatud hagi osas asjas osaotsuse. Maakohus leidis, et kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise, sh viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulude eest, käendaja vastutuse maksimumsumma ulatuses. Hageja sissenõutava viivise arvestus 15.10.2020 seisuga on seaduslik ja põhjendatud. Hageja on arvestanud intressi lepingu kehtivuse ajal vastavalt maksegraafikule kuni lepingu ülesütlemiseni 23.09.2020. Lepingu kehtivuse ajal on hagejal õigus nõuda viivist iga üksiku osamakse tasumisega viivitamise eest ning alates lepingu ülesütlemisest kogu tasumata põhivõlalt. Hageja on esitanud viivisenõude selliselt, et nõuab lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele viivist alates 16.10.2020 kuni põhivõlgnevuse summas 9127,69 euro lõpliku tasumiseni viivisemääraga 0,25% päevas. Hageja ei ole nõuet kostja II vastutuse maksimumsummat arvestades piiranud. Kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja vastutuse piirmäära VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleval juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostja II kui käendaja enda viivitusele. Hagis on tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumistele, mille eest kostja II vastutab

4.Kostja II esitas 12.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi kostja II vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Krediidiandjal on kohustus krediidi andmisel järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja II selgitas hagivastuses, et enne kostjale I laenu andmist hageja kostja I krediidivõimekust ei kontrollinud. Tegemist oli negatiivse asjaoluga ja kostja II ei saanud seda kuidagi tõendada. Seetõttu oleks pidanud hageja tõendama, et ta kontrollis laenu andmisel kostja I krediidivõimekust. Kui hageja oleks kontrollinud kostja 1 laenukõlblikkust, siis oleks selgunud, et kostja 1 ei olnud krediidikõlbulik ja talle ei oleks tohtinud laenu anda. Kuivõrd maakohus jättis selle asjaolu õigesti tuvastamata, jättis maakohus ebaõigesti ka käsitlemata kostja II põhjendused kahjunõude ja selle tasaarveldamise kohta hagi aluseks oleva nõudega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohustuse rikkumisega on hageja kostjale II kahju tekitanud käenduskohustuse tekkimise näol. Kostja II tasaarvestas 15.12.2020 hagivastuses omapoolse nõude 13 362,43 eurot hageja vastu kattuvas osas hageja nõudega kostja vastu 13 362,43 eurot. Seega nõuded kostja II vastu lõppesid. Maakohus on ekslikult leidnud, et kui laenulepingu kehtivuse ajal laenuvõlgnik viivitab laenu tagasimaksmisega, siis on laenuandjal õigus nõuda võlgnevatelt summadelt samaaegselt nii intressi kui viivist. Kuivõrd kohtuotsuse põhjendatavas osas puuduvad nii intressi kui viivisearvutused, siis ei saa kostja II numbrilisi vastuväiteid kõrvanõuete osas esitada. Maakohtu arvutuskäik on teadmata. Kostja II on eraisik ehk tarbija, kelle puhul laenuintress 90% aastas on ilmselgelt ülemäärane. Maakohus selgitas, et viivise vähendamist võiks õigustada vaid kostjast I tulenevad põhjused ja selliseid asjaolusid ei esine. Arvestades asjaolu, et maakohus tuvastas (maakohtu otsuse p. 17), et kostja I on koheselt pankrotistumas, siis maakohus leidis ebaõigesti, et viivise vähendamiseks alused puuduvad. Kostja II leiab, et kogu nõue kostja II vastu on alusetu ja seega on alusetu ka sissenõudmiskulude väljamõistmine 45 eurot. Hageja hagi kostja II vastu baseerub VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäenduslepingul. VÕS § 1131 tarbijast võlgnikule ei kohaldu.